Jahimehed tegid omad ettepanekud seakatkuga võitlemiseks

10. augustil toimus Eesti Jahimeeste Seltsi (EJS) juhatuse erakorraline koosolek.

Juhatuse liikmed olid seisukohal, et Eesti jahimehed tulevad riigile appi ja annavad endast parima SAKi leviku piiramisel. Üldine seisukoht on, et metssigade arvukus tuleb viia teaduslikult põhjendatult minimaalseks. Siiski tuleb ka katku ajal järgida kaasaegsele jahimehele omaseid euroopalikke eetilisi ja moraalseid tõekspidamisi. Ka kriisi olukorras on tähtis jahipidamise turvalisuse tagamine. Toetatakse uue jahiseadusega kehtima hakanud põhimõtteid ja oma otsustes sellest ka juhinduti.

Juhatuse liikmed juhtisid tähelepanu, et teadlastelt oodatakse vastuseid, kuidas sai SAK lautadesse piirkondades, kus metssigadel seda avastatud pole ehk siis informatsiooni katku leviku tegelike põhjuste kohta.

Arvestades ülaltoodut jõudsid juhatuse liikmed järgmistele seisukohtadele:

?Lubada katkupiirkondades ajujaht ja jaht jahikoertega metsseale kui kõige efektiivsemad jahipidamisviisid. Ettepanek on, et 2015-2016 hooajal lubada metsseale erandina ajujaht ja jaht jahikoertega 1. september kuni 31. märts. Kevadperioodil tuleks jahi korraldamisel arvestada konkreetselt looduses toimuvat, et keskkonda võimalikult vähe häirida.

?Lubada kasutada metsseajahil kunstlikku valgusallikat kõrgistmelt. Siin palub EJS tungivalt arvestada ohutustehnika nõuetega. Seetõttu teeme ettepaneku kasutada valgusallikat ainult kõrgistmelt. Püssikuul lendab kaugemale, kui öine valgusvihk suudab valgustada. Kütt peab olema veendunud, mis on sihtmärgi taga. Eriti ohtlik on liikuva sihtmärgi laskmine. Peab jälgima printsiipi, et meetmega tekitatud oht ei ole suurem kui ära hoitav.

?Lubada kasutada helisummutit ja seda ka jahipidamisel teistele ulukitele. Vaatamata sellele, et ettepanekut toetati, tõdeti, et otsest seost summuti kasutamisel seakatkuga võitlemisel pole.

?Lubada kaitsealadel metssigade peibutussöötade kasutamine.

?Mitte lubada kasutada mootor- ja maastikusõidukit uluki laskmisel kui ebaeetilist ja ohutustehniliselt ohtlikku küttimismeetodit. Eriti ohtlik on liikuva sõiduki kasutamine.

?Viia metssigade arvukus miinimumini. Samas tuleb lahendada liha käitlemine, sest kui jahisaaki ei kasutata, siis ei ole tegemist jahipidamisega vaid hukkamisega. Sellisel juhul tuleb üle vaadata ka vajalik kate kuludele ehk nn „pearaha maksmine“. EJS juhatus leidis ühe võimalusena, et kulude katteks võiks kaaluda võimalust, et uluksõraliste kahjutasusid mitte rakendada seoses jahimeeste niigi suurte kulutustega katku ajal.

?Mitte lubada kasutada seaaedasid, kui lubatud püügivahendeid.

?Mitte lubada kasutada öösihikuid. See ettepanek tuli EJS liikmesorganisatsioonilt.

?Ei peeta otstarbekaks ega võimalikuks metssea võrdsustamist väikeulukiga. Seda loetakse isegi katku seisukohalt ohtlikuks. Täna on organiseeritud jahimeestel läbi EJSi lepingud VTA-ga nii surnud kui kütitud ulukite käitlemise osas, konteinerite ja külmkappide osas. Olemas on minimaalnegi tase desinfitseerimise osas. Kui protsessis hakkavad osalema inimesed, kes ei ole instrueeritud ega tea, mida kütitud metsseaga edasi peale hakata, kuidas kasutada desovahendeid, siis kujutavad nad endast katku leviku seisukohalt suurt ohtu.

?Ei toetatud metsseajahti vibuga, mille esitasid vibujahimehed.

Arutati ka mitmeid teisi teemasid ja sellekohased ettepanekud tehakse VTA-le ja maaelu ministrile. Näiteks tehakse VTA-le ettepanek SAK analüüside tegemise kiirendamiseks avada vet. labor ka pühapäeval ning avada vet. labori osakond ka Põhja-Eestis.

Allikas: Eesti Jahimeeste Selts

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Uudised