Põlluinfo: Vili valmib jõudsalt

Tänu viimase aja soojale on vili valminud jõudsalt. Ebaühtlaselt valminud vilja koristamine võib aga ummistada masinat, suurendada niiskusesisaldust ja soodustada haiguste arengut. Loe, kuidas neid muresid vältida.

Koristuseelseks kasutamiseks on meil registreeritud näiteks glüfosaadid Glyfos (ooteaeg 10 päeva), Ouragan with System 4 (talinisul ooteaeg 14 päeva), Roundup FL 540 (ooteaeg 10 päeva), Agro-Glyfo (ooteaeg 10 päeva) jt. Koristuseelselt pole lubatud glüfosaate kasutada, kui olete ühinenud KSM nõuetega. Kasutamise eesmärk on ühtlustada seemnete valmimist ja pidurdada haigustekitajate arengut. Lisaks hävitatakse põllul olevad umbrohud (orashein jt.). Ühtlasi vähenevad kuivatamiskulud, kuna roheline mass põllul, segunedes viljaga, tõstab selle niiskusesisaldust. Ooteaeg tähendab aega viimasest pritsimisest kuni saagi koristamiseni. Kasutatakse, kui viljatera niiskus on alla 30%. Siiski soovitame suhtuda ettevaatusega, eriti seemnevilja põldude pritsimisse, kuna teadaolevalt võib jääda seemnetesse taimekaitsevahendi jääke ja väheneda idanevus. Kindlasti on siinkohal sobilik meelde tuletada, et kui isik on teavitanud taimekaitsevahendi kasutajat oma mesila olemasolust, teavitab taimekaitsevahendi kasutaja kavandatavast taimekaitsetööst vähemalt 48 tundi enne taimekaitsevahendiga pritsimise alustamist seda isikut, kelle mesipuud asuvad kuni kahe kilomeetri kaugusel põllust, kus taimekaitsevahendit kavatsetakse kasutada.

Taliviljade külviks vähe aega

Tänavu jääb põldude koristamise ja taliviljade külvi vahele suhteliselt lühike aeg. Enne külvi aga tahaksid paljud kindlasti glüfosaadi abil põldudel umbrohust vabaneda. Kui aega napib, on soovitav kasutada kiiretoimelisemaid glüfosaate nagu Ouragan with System 4 ja Roundup FL 540. Lisaks saab glüfosaatide toimet efektiivsemaks muuta, kui kasutate happelisemat vett, sobiv pH on 4,5-5,5 (max 6). Vee kvaliteedi probleeme võib leevendada lämmastikväetiste, nt. ammooniumsulfaadi lisamine, mis hapestab vett ja ergutab ühtlasi umbrohtude kasvu. Lisaks on mitmeid tooteid, mis aitavad reguleerida pritsimisvee pH-d, nt. PHFIX5. Samuti kasutatakse praktikas äädikat vee hapestamiseks. Ettevaatlik tuleb olla suure orgaanilise aine sisaldusega vee kasutamisel, kuna orgaanilise aine osakesed vees seovad toimeaine endasse ja aktiivset toimeainet ei pruugi vette jääda.

Kiiremaks põhu ja eelkultuuri taimejäänuste lagundamiseks sobib koos glüfosaadiga kasutada preparaati Amalgerol. Mujal maailmas väga soovitatud ja levinud praktika on hiljem põld pritsimisjärgselt kultiveerida või mulda segada. Amalgerol soodustab humifitseerumist (paraneb mulla seisund ja suureneb kasulike mullaorganismide arvukus, isegi kuni 200%) ja vähendab haiguste levikut. Mullaga kokkupuutel aktiviseeruvad oluliselt kiiremini lagunemisprotsessid. Eriti oluline on taimejäänuste lagunemisel see, et Amalgerol hoiab ära ohtlike haiguste nagu helelaiksuse, fusarioosi ja juuremädaniku arengu ja leviku, kuna paljud haigustekitajad talvituvad taimejäänustel ehk põhul. Soovitatav kulunorm pritsimiseks kõrrepõllul: Amalgerol 3 l/ha + glüfosaat 3 l/ha jt + 10-20 kg lämmastikku (karbamiidi)/ha. Raskesti tõrjutavate kõrreliste ja mitmeaastaste kaheiduleheliste umbrohtude nagu metsharakputke, kõrvenõgese ja puju esinemisel kasutada glüfosaatide kõrgemaid norme või lisada efektiivsemaks toimimiseks näiteks preparaati Banvel 4S.

Eriti kasulik on Amalgerol’i kasutamine neil, kellel pole võimalik kasutada läga ega sõnnikut, kuna sarnaselt lägale, soodustab Amalgerol humifitseerumist, paraneb mullaseisund ja struktuur, mis on väga oluline tihenenud muldadel. Suureneb kasulike mullaorganismide arvukus ja laieneb juuresüsteem. Läga ja sõnniku kasutamisel võib tekkida aga tõsine probleem põldude umbrohtumusega, mida Amalgeroliga kunagi juhtu.

Amalgerol’i võib kasutada ka enne koristust paagisegus glüfosaadiga. Kuid kindlasti ei tohi seda segu siis kasutada kui vili on lamandunud, kuna mullaga kokkupuutuvatel taimeosasid asustavad erinevad saprofüütseened, mille arengut ja kasvu Amalgerol soodustab. Lamandumata viljal ja kuivadel aastatel on selline paagisegude kasutamine koristuseelselt väga sobiv.

Lisaks Amalgeroli’le soodustab taimejäänuste lagunemist bakterpreparaat BactoMix 5. Koostises olev mikroorganismide kompleks (Bacillus subtilis V-845 D ja V-843 D, Pseudomonas aurantiaca, Brevibacillus sp., Bacillus megaterium) lagundab aktiivselt taimede jäänused, samas nende elutegevuse käigus tekkivad antibiootilised ained pidurdavad taimehaigusi põhjustavate mikroorganismide arenemist. Soodustavad taimede arenemist, kuna aitavad fikseerida bioloogilist lämmastiku ja suurendada taimedele omastatava fosfori kogust mullast. BactoMix 5 pritsitakse mullale, soovitavalt pilves ilmaga, vältides otsest päikesekiirgust. Pritsimise ajal peab muld olema niiske. Ei ole soovitav kasutada koos taimekaitsevahenditega. Kulunorm 0,7-1,0 l/ha, lahustades 100-200l vees, valmis lahus kasutada ära samal päeval.
Nii Amalgeroli kui BactoMix’i on lubatud kasutada maheviljeluses.

Taliraps on toitainetenõudlik kultuur

Talirapsi külvid ei ole veel suures osas tehtud, põhjuseks loomulikult see, et põlde ei saa kätte. Seetõttu on praegu tõesti viimane aeg kirjutada talirapsi väetusvajadusest, kuna tegemist on toitainetenõudliku kultuuriga.
Muidugi sõltub väetise vajadus suuresti ka mullas olevast toiteelementide hulgast, mille saab kindlaks teha mullaanalüüsidega.

Fosfor- ja kaaliumväetised antakse põhiliselt sügisel, arvestusega, et nt. 3 tonni talirapsi saagi moodustumiseks läheb vaja 30-40 kg/ha fosforit ja 75-95 kg/ha kaaliumi. Happelistes või väga leeliselistes muldades ei saa taim fosforit kätte ning võivad tekkida puudustunnused, mis avalduvad eelkõige kehvalt arenenud juurestikus ning taimede kiduras kasvus. Kaalium on väga tähtis taimede külma-, põua- ja seisukindluse ning haigustele vastupidavuse tõstmiseks. Kaaliumipuuduse eritunnuseks on lehtede enneaegne kolletumine kollakaspruuni randina lehe serval. Kergetel muldadel võidakse K välja uhtuda, seetõttu tuleks 50-70% soovitud kogusest anda sügisel, ülejäänud osa kevadel. Kaaliumi tarbe rahuldamiseks võib anda külvi alla suure tarbe korral kaaliumi kaaliumkloriidina.

Soovitatav on sügisel anda ka N 30–50 kg/ha (eelviljaks teravili) üheaegselt seemne külviga. Vajadusel anda pealt lisalämmastikku, sõltub külviajast ja eelviljast. Kui eelvili on ristik, hernes või kesa, siis lämmastikväetist nii palju pole vaja anda. Arvestada tuleb, et vähemalt 10-20 kg/ha lämmastikku läheb põhu lagundamise kompensatsiooniks. Pealtväetiseks on soovitav kasutada lämmastikväetisi YaraBela Axan või YaraBela Prilled N nt. 50-100kg/ha.

Lisaks põhiväetistele ei tohi unustada ära ka väävlit, magneesiumit ja boori. Väävlit vajab taliraps 3 tonni saagi moodustumiseks 30-40 kg/ha. Väävli vajadusest on palju räägitud, kuid vähem on aga teada, et magneesiumi tarve on rapsil kolm korda suurem kui teraviljadel, seega sama saagi saamiseks tuleks anda 20-30 kg/ha magneesiumit. Magneesiumipuuduse väliseks tunnuseks on kloroos. Vanematel lehtedel tekib lehtede soonte vahel kolletumine, samuti levib pruun või purpurne kirme alates lehe servadest. Magneesiumipuudus tekib muldades, mis saavad suures koguses kaaliumväetist ning esineb sageli happelistel ja liivmuldadel. Lisaks põhiväetisele saab magneesiumi anda ka lehe kaudu nt. magneesiumsulfaadi või YaraVita Hydromag 300 (500g/l Mg) või kompleksmikroväetistega nagu YaraVita Brassitrel FL, Boson. Lehe kaudu saab väävlit anda lisaks YaraVita Thiotrac’ga (N148g/l, S 340g/l).

Boor vähendab taimede kadu talvitumisel, soodustab nende kasvu ja suurendab toitainete omastamise võimet ning valmistab ette kiiret kevadist narmasjuurte arengut. Tänu boorile on taimedel rikkalikum õitsemine, ühtlasem valmimine, saagikus ning seemnete õlisisaldus. Booripuudusel varred mõranevad ning lehed on kortsulised, halveneb õitsemine, väheneb kõtrade moodustumine ja täitumine ning raps valmib ebaühtlaselt. Sügisel võib rapsi booripuuduse vältimiseks anda boori koos põhiväetisega, kuid sageli on rapsi vajadus suurem kui põhiväetises olev elemendi hulk. Sel juhul on soovitatav lisada näiteks koos kasvuregulaatoriga paagisegusse 1-2 l/ha YaraVita boori (sisaldab 150g/liitris boori), Foliareli QS’i (sisaldab 210g boori/kg) või YaraVita Bortrac’i (N 65g/l, B 150g/l). Samuti võib kasutada mõnda boori sisaldavat kompleksmikroväetist nt. Boson, YaraVita Brassitrel FL jt. Booripuudus on suurem muldades, millel on kõrge kaltsiumi- sisaldus ehk kõrge pH-ga muldades. Tingimata tuleks anda boori värskelt lubjatud muldadele.

Mikroelementidest on peale boori tähtsad ka mangaan, vask, tsink ja molübdeen. Teatud toiteelemendi vajaduse rahuldamiseks kasutada YaraVita Vask (N 69g/l, Cu 500g/l), Wuxal Vask (Cu 68 g/l, S 34 g/l), YaraVita Zintrac (700g/l), YaraVita Mantrac Pro (N 69g/l, 500g/l).

 

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Uudised