Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 15. august 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Põllumajandusministeeriumis käisid eile kohal 11 maakonna maavanemad, kes said maaeluministri ja veterinaarametnikega arutada senist kogemust ja tekkinud küsimusi seoses sigade Aafrika katkuga.  Ühiselt leiti, et kõige olulisem on kohalikul tasandil tagada operatiivne infovahetus.

„Kõik osapooled peavad olema õigeaegselt informeeritud vaatamata sellele, et otsused tuleb langetada väga kiirelt,“ sõnas minister Kruuse. „Praegune Jõgevamaa juhtum näitas selgelt, kui oluline on läbi rääkida. Torma vald oleks pidanud olema matmispaiga otsustusprotsessi hõlmatud.“

Kõigis maakondades tuleb ka tagada, et potentsiaalsed matmiskohad oleksid koostöös Keskkonnaametiga välja valitud. „Kohalikul tasandil tuleb koostöös keskkonnaametnikega võimalikud matmispaigad veel kord üle vaadata,“ sõnas Kruuse. „Kui sigade Aafrika katk diagnoositakse suurfarmis ja põletamine ei ole loomade suure hulga tõttu võimalik, peab matmispaik olema valmis ning VTA-le antud kinnitus, et matmine on keskkonnale ohutu.“

Otsuse sigade kahjutustamise meetodi kohta teeb kohalik loomatauditõrje komisjon, kuhu kuuluvad nii Veterinaar- ja Toiduameti kui Keskkonnaameti esindajad. Kui loomad tuleb matta, peab olemas olema matmispaik, mis on saanud Keskkonnaametilt kinnituse põhja- ja pinnavee kaitstuse kohta.  Korjuste matmine matmispaigas toimub Veterinaar- ja Toiduameti  järelevalve all.

 Sigade Aafrika katku tõttu hukatud sigade matmine on viimane lahendus.