Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 18. august 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Vallavalitsus andis 3. juulil ettevõttele Nuckö Farm loa võtta kasutusele esimene viiendik rebasefarmist, mis võiks mahutada kuni 3500 looma. Ettevõte paneb rebased kasvama esialgu kahte hoonesse kümnest. Juba sel kuul jõuab Suur-Nõmmkülla vähemalt 120 sinirebast, kirjutab Lääne Elu.

Noarootsi vallavalitsuse neljast liikmest hääletas koosolekul otsuse poolt kolm ja vastu üks. „See farmi teema on kahe otsaga asi ja juhtisin tähelepanu asjadele, mis võiksid olemas olla enne, kui kasutusluba anda,” põhjendas eriarvamusele jäämist abivallavanem Aivo Hirmo.

Kitsaskohtadena on tegevusloa väljaandmisel nimetatud keskkonnamõju hinnangu ja projektijärgse sõnnikuhoidla puudumist. Sõnniku käitlemise asjus on farmipidajad pakkunud välja lahenduse, keskkonnamõju hinnangu puudumise kohta ütles Noarootsi vallavanem Triin Lepp, et seadus seda ei nõua. Antud on eelhinnang ning et rebased pole võõrliik, nagu on mingid, ja farmi loomade arv jääb alla 5000, ei nõua ka keskkonnaamet keskkonnamõju hinnangut.

Farmi avamise vastu on protestinud Noarootsi kohalikke elanikke, maaomanikke ja põliste rannarootslaste järeltulijaid ühendav seltsing „Noarootsi keskkonna ja kultuuri kaitseks”. Lepa sõnul süüdistab seltsing vallavalitsust ettevõtja poole hoidmises. „Mis pooli me siin valime? Vallavalitsusel pole põhjust keelduda, kui kõik seadustele vastab,” ütles Lepp. Tema sõnul on farmipidajad teinud kõik nõutava ja rohkemgi. „Kõik meie ettepanekud farmiomanikele on nad teoks teinud, kuigi nad poleks pidanud seda tegema,” ütles Lepp. Lepa sõnul on valla töötajad käinud kohapeal olusid hindamas ja leidnud kõik nõuetele vastavat. „Ettevõtjad on püüdnud leida parima lahenduse ja ka sõnnikut on käideldud nii nagu vaja,” kinnitas ta.

Läinud nädalal said farmipidajad ja kohalikud elanikud Sutlepas ühise laua taga kokku. „Eks inimestel ole põhimõttelised seisukohad, aga sellel koosolekul olid kõik üsna mõistvad,” vahendas koosolekul arutatut Aivo Hirmo. Nii Hirmo kui ka Lepa hinnangul on farmi osaline kasutuselevõtt nagu prooviaeg, mis näitab kätte kitsaskohad. „Saab teada, mis vead välja tulevad, kas on hais ja kuidas see levib,” selgitas Lepp. Nuckö Farm kuulub kolmele ettevõtjale - Argo Klopmanile, Lauri Otsale ja Leander Pragile. Pragi ütles, et Klopman ja Otsa hakkavad farmis igapäevatööle. Pragi sõnul on tema kaasomanikud aastaid käinud tööl Soome rebasefarmides ja tunnevad asja. Pragi märkis, et kui töö ka rahaks arvutada, on ettevõte far-misse investeerinud praegu ligi 450 000 eurot. Täismahu saavutamiseks tuleks investeerida veel ligi pool miljonit eurot. Vana, nõukogudeaegse karjalauda juurde on ehitatud uus rebasefarm. Pragi sõnul hakkab kahes majas elama kuni 700 rebast. Neist 120 on n-ö põhikari ja ülejäänud noorloomad. Rebase eluiga on umbes pool aastat, siis saavad temast nahk ja muud tooted. Pragi ütles, et nad toovad rebased Soomest, nende hinda ta ei avalda.

Mis ta arvab Noarootsi elanike vastuseisust loomafarmile?

„Kust te võtate, et paljud on vastu? Paljud on farmi avamise poolt. Millal viimati Noarootsi vallas alustas ettevõte?” kostis Pragi vastuseks. „Rebasefarmi vastu on väike grupp inimesi, kes on kõige vastu - tuulikute, turbaraba, põldude väetamise jm. Selliste inimestega on raske ühist keelt leida,” ütles Pragi. Nuckö Farm tahtis esialgu avada mingifarmi, sai selleks tegevusloa, kuid siis sumbus asi kohtuvaidlustesse. Pragi ütles, et farm sai Tallinna halduskohtust õiguse, asi on pooleli ringkonnakohtus. Rohelistega kohtuskäimise peale on ettevõte kulutanud umbes 20 000 eurot, kuid mingifarmi avamise soovist ei ole loobutud.