Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 24. august 2015
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kaarli talu – jahutolm ja soe leib

1. ja 2. augustil avasid külalistele väravad üheksa peretalu Väike-Maarja ja Tamsalu vallas ning neli peretalu Rakke vallas. Üheks, kes külalisi sooja leivaga vastu võttis, oli Kaarli talu pererahvas.

Kaarli talu asub Väike-Maarja lähistel, Ärina külas. Veskitalus toimetavad perenaine Kadri Kopso ja peremees Lembit Kopso.

Pererahva sõnul kasvatavad nad mahedalt teravilja ja õlitaimi, veskis jahvatatakse täisterajahusid ja -helbeid, õlipressist tuleb välja külmpressõli ning leivatoas valmistab perenaine rukkileiba, speltaküpsiseid ja mitmeid teisi tervislikke küpsetisi. Lisaks põllumajandustootmisele korraldatakse ka talutoidu valmistamise ja leivaküpsetamise õpitubasid ning taluekskursioone.

Perenaise Kadri isa alustas talus töid peale nõukogudeaja lõppu. „Meie oma perega kolisime siia 2009. aastal. Nüüd elab siin koos kolm põlvkonda  – minu isa Mart Lepik, ema Maie Lepik, meie Lembituga, koolipoiss Sass ja äsja üliõpilaseks saanud Mirjam, kes nüüd ilmselt juba harvem kodus hakkab käima. Lembit hakkas kohe siin põllundusega tegelema, abiks ja juhendajaks oli minu isa. Mina töötasin alguses Väike-Maarja vallavalitsuses ja olen talu töödega igapäevaselt seotud nüüdseks 3. aastat,“ tutvustas perenaine Kadri.

Talul on praegu kokku kasutuses umbes 55 hektarit maad. „Põlluharimist olen ise õppinud töid tehes, erialakoolis pole käinud, küll olen aga erinevatel kursustel ja koolitustel käinud, seda peamiselt mahepõllundusega seoses. Noorena ei uskunud, et selle alaga üldse tegelema hakkan. Aga aastatega ikka midagi külge jääb ja eks ka oma vigadest on õpitud. Sel aastal on meil maas rukis, kaer ja ristik haljasväetiseks. Oleme ’Sangaste’ rukki kasvatajad. Tänavu sügisel on plaan panna maha ka talispeltat, mis pidi andma suurema saagi kui suvispelta,“ rääkis peremees Lembit, kes teeb kõik põllutööd valdavalt üksi. Perenaise vastutada on aga eelkõige leivatuba ja toodete turustuspool.

Abiks eurotoetused

Turustatakse kõik toodetu oma jõududega. Talu tooteid leiab peamiselt väiksemates talutoidupoodides. Aga klient saab kaupa osta ka talust kohapealt, Väike-Maarja taluturult ja Rakvere OTTist. Lisaks müüb Kaarli talu oma tooteid ka pagaritöökodadele, kohvikutele ja kohalikele leivaküpsetajatele. Teenustööna  pakendatakse Estonian Malt OÜ toodetud rukkilinnast, nii saab tavatarbija seda osta ka väikepakendis.

„Enamasti on meie tooted müügil ökopoodides, 70% on Tallinnas aga ka mujal Eestis – Pärnus, Tartus, Jõhvis, Narvas, Põlvas, Haapsalus, Kuressaares ja Kärdlas. Meie ei ole seni kasutanud „Eesti Mahe“ teenuseid ja kaubamärki turustamisel nagu paljud väiketootjad, sest oma „Kaarli talu“ kaubamärk on meile väga armas ja mulle tundub, et praegu on see juba küllalt hästi tuntud ja tarbijate poolt omaks võetud. Oleme oma toodetele andnud ka n.ö kenama näo, teinud uued pakendid, abi selleks saime EASi disainimeetmest,“ ütles Kadri Kopso. „Nii veski renoveerimiseks kui leivatoa väljaehitamiseks oleme Leader–meetmest toetust saanud.  ’Sangaste’  kasvatamise toetus on ka abiks. See on teema, millega olen rahul. Aga abituna tunneme end just põllumajandustehnika osas, sest oma jõududega seda ei jaksa värskendada. Samas oleme rõõmsad, et oleme kolmele inimesele, lisaks oma perele, suutnud tööd pakkuda – pakendajale, müügisekretärile ja möldrile.“

Rõõmsad ja rahulolevad kliendid

Küsimusele, mis on hetkel suurimaks mureks, vastas pererahvas ühest suust, et vana tehnika, sest viletsast masinapargist tekivad pinged.

„Kõige raskem on see, et meil on liiga vana põllumajandustehnika. Viletsast masinapargist tekivad ka inimestevahelised pinged - lähed põllule, siis miski laguneb, mis, seda ei saa ette prognoosida. Ette ju ka parandada ei saa,“ sõnas perenaine.

Samuti ollakse ühel meelel, et rõõmu tööst ja tegemistest maal on ikka rohkem kui muresid.

„Rõõmu teeb inimeste rõõm ja rahulolu meie toodetest. Positiivne tagasiside teebki enam rõõmu. Maa ja maa õhk, maa lõhnad – see kõik on ülimõnus. Ise vilja võttes tunnen, et teen just täpselt seda, mida tuleb teha – toodan toitu ja see on ju kõige tähtsam töö maailmas,“ loetleb häid elamusi maatööst peremees.

„Ma väga kahtlesin, enne kui hakkasin talus täiskohaga tööle, oli erinevaid hirme – kas leian piisavalt motivatsiooni, kas jagub kliente jne. Aga see kõik on hoopis teisiti – palju parem, kui lootsin. Olen vaba inimene oma tegemiste planeerimisel. Oluline on ka võimalus käia erinevatel koolitustel, kust saab alati midagi kasulikku,“ lisas perenaine Kadri, kes igalt koolituselt soovib saada vähemalt ühe idee, mida oma töös rakendada saab. „Inimesed kellega tööalaselt suhtlen on ääretult positiivsed. See vist ongi kõige olulisem. Maaettevõtjad on positiivsed ja elu käib. Loomulikult on raskemaid aegu aga neist saadakse üle.“

Kadri sõnul on väga tähtis ka oma esiisade koha hoidmine. „Ma saan nende tegemist jätkata ja ma tõesti tunnen, et ma saan sellest rõõmu ja väge. Ma ei ole kunagi elus olnud nii aktiivne, kui praegu.“

Rukis on meie toidulaual oluline

Teraviljakasvatus on auasi ja seda, eriti just rukki kasvatust, propageerib Eesti Rukkiselts, koondades enda ridadesse nii põllumehi, tootjaid kui lihtsalt rukkikasvatusest huvitatuid.

„Kuna me kasvatame ise ’Sangaste’ rukist, kuna mees teeb sellest jahu ja mina leiba, siis tahan olla seltsi tegemistes osaline. Meie lähistel elab üks Eesti suurimaid rukkikasvatajaid, Hans Kruusamägi, kellega koos oleme teinud erinevaid projekte, mis seotud rukkiga. Saan nii anda oma panuse Rukkiseltsi loosse,“ ütles perenaine Kadri, kes on ka nüüd seltsi liige.

Vaata fotosid Kaarli talust:

 

MIS ON MIS

Kaarli talu rajasid Enn ja Ella Lepik aastail 1938 - 1940. Sõja-aastail tõusis tulu piimakarjast ja seakasvatusest. 1945 saadeti peremees polaarjoone taha, vara võeti riigile, perele kehtestatud elamiskeeld kodumail toimis kuni 1950-ndate lõpuni.

1945 -1990 paiknesid talus hobulaenutuspunkt, sordikatsepunkt, raamatukogu, kahe kolhoosi kontorid, töötajate korterid jm.

1991.a. taluseaduse alusel taastatud talus on kasvatatud kartulit, suhkrupeeti, heinaseemet, ristikut, rukist, nisu, kaera, otra, speltanisu, rüpsi, rapsi, hernest, köömet, mooni, tatart, lina, valget sinepit, õlirõigast, õlikõrvitsat, õlitutra, õlikanepit.

1996-st alates töötab EL toetusega soetatud väike veski, 1997-st õlipress, 2012 renoveeriti veskiseadmed ja sisustati väike pagaritöökoda.

Vaata lisa: http://www.kaarlitalu.ee

 

Kaarli talu – jahutolm ja soe leib
Foto: Meelika Sander-Sõrmus
Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Meelika Sander-SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Jaanus SarapuuReklaami projektijuhtTel: 5166 960