Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 28. august 2015
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Esmaspäeval toimub Tartus sigade aafrika katku konverents

Keskkonnaamet kutsub jahimehi ja teisi taudi tõhusast tõrjumisest huvitatud isikuid sigade aafrika katku konverentsile, mis toimub 31. augustil algusega kell 11.00 Eesti Maaülikooli aulas (Kreutzwaldi 1, Tartu).

Konverentsil antakse ülevaade seakatku olemusest, metssigade populatsiooni hindamisest ning taudi tõrjumise meetoditest nii Eestis kui mujal maailmas. Konverentsi eesmärgiks on jagada teadlaste teadmisi ning lätlaste kasulikke kogemusi laiemale avalikkusele, et mõista paremini loomataudi leviku seaduspärasusi ning leviku tõkestamiseks kehtestatud regulatsioone.

Konverentsi moderaatorid on Eesti Maaülikooli rektor Mait Klaassen ja õppeprorektor Paavo Kaimre. Seakatku viiruse omadustest ja vastupidavusest keskkonnas annab ülevaate Eesti Maaülikooli veterinaarepidemioloogia professor Arvo Viltrop. Tartu Ülikooli zooloogia lektor Harri Valdmann ning doktorant Ragne Oja tutvustavad metssea liikumismustreid ning neid mõjutavaid tegureid. Läti jahindusajakirja „Medibas“ peatoimetaja Linda Dombrovska kõneleb loomataudi leviku tõkestamise viisidest ning nende tulemuslikkusest Lätis, mis on kindlasti tänuväärne teave tõrje korraldajatele Eestis. Lätis, Leedus ja Valgevenes võeti algul kasutusele agressiivsemad metssigade jahipidamise viisid, mis ajasid katku looduses kiiremini liikvele, sarnaselt Eestile ei pääsenud ka sealsed seafarmid katkust.

Lisaks eespool mainitutele esinevad konverentsil ka Veterinaar- ja Toiduameti, Eesti Jahimeeste Seltsi, Keskkonnaagentuuri ja Keskkonnaameti esindajad, kes tutvustavad haiguse leviku tõkestamise viise Eestis. Taudi ohjamiseks on vajalik metssigade küttimismahu suurendamine, mille eesmärgiks on tagada metssigade arvukuse vähenemine.

„Tegelik metssea küttimise hooaeg on alles ees, mistõttu panen nii jahimeestele, põllupidajatele kui ka Veterinaar- ja Toiduameti töötajatele südamele, et väga oluline on anda Keskkonnaametile pidevat infot kütitud ning surnuna leitud metssigade kohta. Vastavalt saadud andmetele saame paremini hinnata küttimismahtude ajakohasust ning katku edasist levikut metssigade hulgas. Lisaks on statistika aluseks küttimismahtude vajaduspõhiseks muutmiseks,“ lausus Keskkonnaameti metsaosakonna juhataja Jaanus Kala.

Ürituse täpsem programm on leitav SIIT.

Konverentsil osalemine on kõigile huvilistele tasuta ja ilma eelregistreerimiseta.

 

Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Meelika Sander-SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Jaanus SarapuuReklaami projektijuhtTel: 5166 960