Maailmabörs: teraviljade varud rekordi kursil

35. nädal maailmabörsil: maailma teraviljade varud rekordi kursil; Euroopa toidunisu hind kukub; piimahindade taastumine võtab aega; nafta hinnad tegid suuri kõikumisi.

Maailma teraviljade varud rekordi kursil
Maailma teraviljade varud on koristushooaja lõpuks tõenäoliselt 29 aasta kõrgeimal tasemel, teatas International Grains Council (IGC). Varem ootasid turud, et varude maht sellel aastal langeb, aga saagikus on olnud siiski oodatust suurem.
Globaalsed teraviljavarud kasvavad organisatsiooni hinnangul 2 tonni võrra 447 tonnini, mis on „29 aasta kõrgeim tase,“ teatas IGC, lükates sellega ümber ootused, et tootmine on nõudlusest väiksem esimest korda kolme aasta jooksul.
Teraviljatoodangu prognoosi suurendas organisatsioon 18 miljoni tonni võrra 1,99 miljardi tonnini. „Seda võib seostada oodatust suurema nisu- ja odrasaagiga Ida-Euroopas ja EL-is,“ teatasid nad.
Nisutoodangu prognoosi tõsteti 10 miljoni tonni võrra 720 miljoni tonnini, mis on lähedal eelmise aasta rekordilisele saagile.
Nii Saksamaal, Prantsusmaal kui ka Suurbritannias on nisutoodang olnud oodatust suurem ja kuuma ja kuiva ilma mõju oli prognoositust väiksem.
Parem saagikus on pakkumist suurendanud ja see on viinud ka hinnad alla. Toidunisu hind kukkus nädalaga 1,6 protsendi võrra 174,25 euroni tonnist. Juulis jõudis toidunisu hind ka üle 200 euro tonnist – siis kergitas hindu kartus, et kuiv ja kuum ilm võivad Euroopa nisusaagikust tunduvalt vähendada. Olukord oli oodatust aga tunduvalt parem ja toidunisu hind on kukkunud kahe kuuga üle 15 protsendi.

Ka maisitoodangu prognoosi tõsteti – eelkõige seetõttu, et USAs on kasvutingimused olnud head. Samas on toodang tunduvalt väiksem kui eelmine aasta, sest erinevalt nisule pole mais kuiva ja kuuma ilma Euroopas nii hästi üle elanud.
„Arvestades seda, kui suur on olnud põuakahju, vähendasime ka Euroopa Liidu ja Ukraina toodanguprognoose,“ ütles IGC.
Terve maailma prognoosi tõsteti 2 miljoni tonni võrra 968 miljoni tonnini. See on aga 35 miljoni tonni võrra väiksem, kui 2014-15 saavutatud rekord. Teisalt tulid neljapäeval andmed, mis näitasid, et USA maisieksport on tugev. Samuti taastusid nädala lõpus mõnevõrra nii Hiina kui ka maailma aktsiaturud, mis lisas optimismi, et nõudlus võib paraneda.
Maisi hind odavnes lõpuks nädala lõikes ühe protsendi võrra ja buššel maksab Chicago börsil 3,75 dollarit. Nisu hind langes Chicago börsil 0,6 protsendi võrra 4,96 dollarini buššelist. Sojaubade hind odavnes 3,4 protsenti 8,76 dollarini buššelist.

Esmaspäeval tekitas põllumajandustoorainete hindade suurt kõikumist aktsiaturgude langus. Ajutiselt pani see ka euro kursi tõusma, sest investorid suhtusid valuutasse kui turvasadamasse. Rapsiseemnete hind odavnes Euronext turul nädalaga 3 protsenti 356,5 euroni tonnist. Linnaseodra tonnihind püsib 214 euro juures.
Kohvi (robusta) hind on kukkunud aga Brasiilia soodsate vihmade tõttu. Samuti on kohvi hindu alla surunud ka tugevam dollar. Nädalaga odavnes kohv (robusta) 5,8 protsendi võrra 1598 dollarini tonnist.

Piimahindade taastumine võtab aega
Eelmise nädala alguses tegid piimahinnad Global Dairy Trade (GDT) oksjonil nelja aasta suurima tõusu. Turuosalised FrieslandCampina ja Rabobank aga hoiatasid, et taastumise kinnituseks on vaja rohkem tõendeid, et tootmist vähendatakse.
Rabobank ütles, et „tõenäoliselt ei muutu piimaturu olukord järgmise kuue kuu jooksul märkimisväärselt paremaks.“ Pank lisas, et mitmed tähtsad eksportijad suurendavad jätkuvalt tootmist. Näiteks Euroopa Liidus kasvasid mahud mais 5,1 protsendi.
„Mehaanikad, mis peaksid turgu tasakaalustama, on nüüd juba käima läinud. Vaatamata sellele püsivad turud praegu veel tõenäoliselt nõrgana,“ ütles pank.
Kommentaare kinnitas Hollandi suur piimatootja FrieslandCampina, kes ütles, et pakkumine tõuseb „veidi,“ aga nõudlus tõuseb tõenäoliselt „väga vähe.“
Ettevõte tõi ka välja, et Hiina ja Venemaa nõudlus püsivad nõrgana. Eelkõige on turule halvasti mõjunud Venemaa boikott Euroopa Liidu piimale.
Nafta hinnad tegid suuri kõikumisi
Veel nädala alguses, mil aktsiaturge tabas järsk langus, kauples Brent alla 44 ja WTI alla 38 dollari barrelist. Käsikäes maailma aktsiaturgudega on viimastel päevadel suuna üles võtnud ka toornafta hinnad – nii Brenti kui USA börsidel kaubeldava West Texas Intermediate toornafta futuurid kallinesid neljapäeval ligi 9 protsenti.
USA Energia Informatsiooni Ameti (EIA) andmetel vähenesid riigi naftavarud läinud nädalal 5,45 miljoni barreli võrra 450,8 miljonile barrelile. Analüütikud olid oodanud 1,45 miljoni barreli suurust tõusu.
Kokku on Brent kallinenud nädala ajaga 1 protsendi ja WTI 4 protsenti. Kumbki maksis neljapäeva õhtuks 46,91 ja 41,89 dollarit barrelist.


Sellele vaatamata on toornafta hind juuni tippudest kaotanud enam kui 30%, sest prognoositakse ületootmise jätkumist ning ka OPECi liikmed ei kavatse toodangut vähendada. Bloombergi andmetel ületavad USA naftavarud endiselt tugevalt viie aasta keskmist.
Kopenhaagenis asuva Danske Banki tooraineanalüütik Jens Pedersen rääkis CNBC-le, et nafta hinna järsk kukkumine viimasel kuul on ajendatud eelkõige muredest Hiina majanduse jahtumise ja USA intressimäärade tõusu pärast. „Naftaturg otsib lohutavaid signaale peamistelt keskpankadelt ning Hiina ja USA taastumine on turgu toetanud.“
 




 

Osale arutelus

  • Mait Kraun

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Uudised