Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve sügisene püügihooaeg nakkevõrkude ja nootadega lükkub edasi

Keskkonnaminister kinnitas määrusega Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve ajutised püügikitsendused, mis hakkavad kehtima käesoleva aasta 1. septembrist, muu hulgas saab nakkevõrkude ja nootadega kala püüdma hakata 15. septembrist.

Püügihooaja edasilükkumine tuleneb Eesti-Vene valitsuste vahelise Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalapüügi komisjoni kokkulepetest. Nakkevõrkude ning põhja- ja pöörinoodaga püügi edasilükkamine on vajalik, et koha saavutaks vajaliku mõõdu. Jahedama veega on ka vette tagasi lastava alamõõdulise koha ellujäämus suurem.

Liigse püügikoormuse vältimiseks ei või kalapüügikomisjonis saavutatud kokkuleppe kohaselt kummalgi riigil olla noodapüügil 23 püügialuse kohta üle 700 sadamast väljumise ehk püügipäeva. Eesti kaluritel on lubatud püüda nootadega kala 15. septembrist kuni 31. oktoobrini, selle aja jooksul peaks 23 laeval (20 põhjanooda- ja 3 pöörinoodalaeva) olema võimalik teha 700 väljumist.

Kui ahvena püügivõimalus ammendub enne 31. oktoobrit ning Põllumajandusministeerium ahvenapüügi sulgeb, võivad põhja- ja pöörinoodad jätkata koha, haugi ja latika püüki. Seda aga tingimusel, et nooda päras mitte vähem kui 5 meetri ulatuses pära lõpuosast kasutatakse võrgulina silmasuurusega 110 mm kalapüügieeskirja kohase 48 mm asemel. Mõrdade ja nakkevõrkudega Peipsi järvel kaldast kaugemal kui 1 km ning Lämmi- ja Pihkva järvel kaldast kaugemal kui 500 meetrit võib püüda kuni püügivõimaluste ammendumiseni.

2015. aasta teisel poolaastal ei oleks võimalik teostada põhja- ja pöörinoodaga püüki ahvenapüügi eesmärgil ilma koha alammõõtu vähendamata. Seega on alates 15. septembrist kuni ahvenapüügi peatamiseni Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel keelatud püüda koha, mille pikkus ninamiku tipust (suu suletud) kuni sabauime keskmiste kiirte alguseni on väiksem kui 28 cm või pikkus ninamiku tipust (suu suletud) kuni sabauime lõpuni on väiksem kui 33 cm.

Kohavaru põhiosa moodustab 2009. aasta tugev põlvkond, kuid peenesilmalistes püünistes hakkab arvukalt esinema ka veel alammõdulise 2012. aasta põlvkonna kalu. TÜ Eesti Mereinstituudi soovituse järgi kehtestatakse väiksem koha alammõõt ainult põhja- ja pöörinoodaga ahvenapüügi ajaks. Alamõõdulise koha väljapüük selgelt piiritletud ajavahemikul kohavaru oluliselt ei mõjuta, kuna teadlaste soovituste kohaselt on aastase lubatud saagi määramisel arvestatud väljapüükide hulka ka teatud hulk alamõõdulist kala. Proportsionaalselt igast vanuserühmast teatud koguse eemaldamine ei mõjuta varu olukorda.

Alates 2012. aastast on mutnikupüügiga tegelevad laevad varustatud GPS jälgimisseadmetega. Ülejäänud laevad on vastavalt uuele kalapüügiseadusele GPS-iga jälgitavad 2015. aasta 1. septembrist.

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Uudised