Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 6. september 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Eesti taotleb Euroopa Komisjonilt ühekordse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika turukorralduse erakorralist toetust, mis aitab ühekordse meetmena kompenseerida III piirangutsooni seakasvatajatele kaubanduspiirangutest tingitud hinnalangust. Meetme rakendamiseks on vajalik Euroopa Komisjoni vastav otsus ja selle käivitumisel tuleb Eesti riigil katta pool kuludest.

„Kõige raskemas seisus on kolmandasse piirangutsooni sattunud tootjad. Kuigi selle piirkonna liha on ohutu, seisavad paljud tootjad silmitsi olukorraga, et toodangut realiseerida pole võimalik. Ka üha karmistuvate bioohutusmeetme täitmine toob kaasa suuri lisakulutusi,“ kirjutab minister Kruuse. „Olukord Eesti sealihasektoris on väga järsus languses. Kasvav pakkumine ja kukkuvad hinnad panevad seakasvatajad suure surve alla.“

Minister juhib voliniku tähelepanu Eesti seakasvatussektori keerulisele olukorrale, mis on halvenenud alates 2012. aastast, kui Venemaa keelustas Euroopa Liidust elussigade sisseveo ning jõudnud kriitilisse olukorda seoses leviva sigade Aafrika katkuga.

Alates 21. juulist, kui diagnoositi esimene sigade Aafrika katku juhtum kodusigadel, on nakatunud kokku 16 farmi ning hukatud üle 22 000 sea ehk ligi 6% Eesti sigadest.

Augustis esitasid Baltimaade ja Poola põllumajandusministrid Euroopa Komisjoni tervishoiu ja toiduohutuse volinik Vytenis Andriukaitisele ühispöördumise, milles küsitakse sigade Aafrika katku levikupiirkonnas tegutsevatele seakasvatajatele ning sealiha käitlejatele seatud kauplemispiirangute leevendamist. Lisaks palusid nelja riigi ministrid täiendavat rahalist tuge sigade Aafrika katku tõkestamiseks regioonis.