Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 9. september 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Avapõletamisel tuleb lisaks puidule kasutada kivisütt ning eksotermilisi aineid. Põlemisel tekkiva tuha näol oleks Keskkonnaameti hinnangul seega tegemist ohtlike jäätmetega, mida Eesti prügilatesse ladustada pole võimalik. Arvestades kõiki asjaolusid, on avapõletamine selgelt viimane hädavariant väga suurte koguste üheaegse kahjutustamise korral,“ selgitas komisjoni esimees, VTA peadirektor Ago Pärtel. „Arvutused näitavad ka, et avapõletamine läheks maksma kordades rohkem võrreldes matmisega. 10 000 sea põletamisel oleks kulu ainuüksi küttematerjalile 600 000 eurot, millele lisanduksid kulud tuha käitlemisele ja põletusplatsi ettevalmistamisele.“ 

Sigade avapõletamine eeldab kuni poole hektari suurust tihendatud pinnast ning kuni 25 kilomeetri suuruse raadiusega turvatsooni. „Esialgne ülevaade näitab, et sellise stsenaariumi korral peame rääkima ka inimeste evakuatsioonist, sest avapõletamisel eralduvate ainetega kaasnevad olulised mõjud õhu kvaliteedile. Mere ääres põletamine pole arvestatav võimalus Läänemere kaitse nõuetest lähtuvalt,“ ütles Pärtel.

Põletamise protsess võtaks 10 000 sea korral umbes 48 tundi, halbade ilmastikutingimuste korral kuni viis ööpäeva.

Riikliku loomatauditõrje komisjoni otsuse kohaselt tuleb halvima võimaliku stsenaariumi –väga suurte koguste üheaegse kahjutustamise – jaoks leida põletamise asukoht Viljandimaal või lähimaakondades, arvestades piisava suurusega nõuetekohase pinnakatte olemasolu, inimasustust ning teedevõrgustikku. Päästeametilt oodatakse ülevaadet kaasnevatest piirangutest seoses tuleohutusega.

Riiklik loomatauditõrje komisjon moodustati 31. juulil 2014. aastal peale sigade Aafrika katku diagnoosimist metssigadel Põhja-Lätis. Komisjoni kuuluvad Veterinaar- ja Toiduameti, Veterinaar- ja Toidulaboratooriumi esindajad, Politsei- ja Piirvalveameti ja Päästeameti esindajad. Kuna taud on diagnoositud nii mets- kui kodusigadel, kaasati komisjoni ka Keskkonnaministeeriumi, Keskkonnaameti ning Eesti Jahimeeste Seltsi esindajad. Komisjoni tööd juhib VTA peadirektor Ago Pärtel.

allikas: Veterinaar- ja Toiduameti pressiteade