Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 15. september 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Euroopa põllumeeste olukord on muutunud järjest keerulisemaks ja liikmesriikide survel tuli Euroopa Komisjon eelmisel nädalal välja 500 miljoni euro suuruse abipaketiga Euroopa põllumeestele. Täna arutame abipaketi täpsemat jaotuskava liikmesriikide ja erinevate meetmete vahel,“ rääkis maaeluminister Urmas Kruuse.

Minister lisas, et kuna näiteks piimasektori puhul on Euroopas tegemist ületootmiskriisiga, siis panustatakse abipaketis oluliselt põllumajandussektori turujõudu parandavatesse ja uute turgude otsimist toetavatesse meetmetesse.

Maaeluministrit saadavad nõukogul kantsler Ants Noot, põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Illar Lemetti ning kalanduse ja välissuhete asekantsler Olavi Petron. 

TAUSTAKS:

Eesti piimatootmise ja seakasvatussektori stabiliseerimiseks kasutatavad meetmed

• Maaeluminister esitas 2015. aasta kevadel Rahandusministeeriumile taotluse maksta 2016. aastal põllumeestele üleminekutoetust 21,5 miljoni euro ulatuses.

• Veebruaris 2015 maksti välja 6,9 miljonit eurot eritoetusena Eesti piimatootjatele.

• Maaeluminister viib valitsusse kava asutada Maaelu Edendamise Sihtasutuse juurde äriühingu, mis avardab põllumajandusettevõtete rahastamisvõimalusi. Näiteks saab tulevikus müüa loodavale äriühingule ajutiselt maa ja olude paranedes selle tagasi osta. See võimaldab põllumehel saada ajutiselt juurde käibevahendeid.

• Euroopa Komisjon kuulutas eelmisel nädalal välja 500 miljoni euro suuruse abipaketiga Euroopa põllumeestele.

• Augustis 2015 said seakasvatajad taotleda Eesti maaelu arengukava 2014–2020 vahenditest toetust bioohutusnõuete paremaks täitmiseks või seakasvatusest teise valdkonda üleminekuks. Kokku oli võimalik taotleda 12,7 miljonit eurot, taotleti 6,2 miljonit eurot.

• Käivitatakse meede sigade Aafrika katku tõttu kitsendustega piirkondadesse sattunud seakasvatajatele, kellelt riik ostab oma tegevusvarusse sealihaturu stabiliseerimiseks 1,78 miljoni euro eest sealihakonserve.

• Eesti taotleb Euroopa Komisjonilt ühekordse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika turukorralduse erakorralist toetust, mis aitab ühekordse meetmena kompenseerida piirangutsooni seakasvatajatele kaubanduspiirangutest tingitud hinnalangust. Meetme rakendamiseks on vajalik Euroopa Komisjoni vastav otsus ja selle käivitumisel tuleb Eesti riigil katta pool kuludest.

• Sigade Aafrika katku taudikahju kompenseerimiseks on praeguseks kulunud üle 3 miljoni eurot.

Aastatel 2014–2020 maksab Euroopa Liit ja Eesti riik põllumajandustootjatele kokku ligi 2 miljardit eurot otse- ja maaelutoetusi.