Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 16. september 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Kriis seakasvatuses on suur ja tegevusvarusse sealihakonservide ostmine on üks konkreetne võimalus teiste kõrval raskuste leevendamiseks. Seakasvatus on Eesti põllumajanduse oluline osa ka tulevikus ja peame sektori raskustest üle aitama,“ ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus.

„Tuleb tunnustada valitsuse kiiret tegevust meetme läbitöötamisel ja selleks reservist raha leidmisel. Mõistagi on sealihakonservide kokkuost vaid üks osa kogu probleemi lahendamisest ja täiendavad meetmed seakasvatajate olukorra stabiliseerimiseks on hädavajalikud,“  lisas Sõrmus.

Roomet Sõrmus ütles, et 13. septembri ETV saates „Aktuaalne Kaamera“ võis kahetsusväärselt jääda mulje justkui poleks sealihakonservide kokkuost vajalik meede, mille peale saatis maaeluminister kojale järelepärimise meetme vajalikkuse kohta. „Vastupidi, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda on seakasvatuste olukorda leevendava meetme rakendamise eest ise ka seisnud. Meetme rakendamisel tuleb tagada, et see parandaks just seakasvatajate olukorda,“ selgitas Sõrmus.

Täna on probleemiks, et kitsendustega piirkondades sigade kokkuostul makstav hind on tunduvalt madalam sealiha tootmise omahinnast. Sealihatootjad muretsevad madala turuhinna pärast, mistõttu ongi vähempakkumise kasutamine liha hankimisel tekitanud küsimusi. Olukord sealihasektoris on juba pea neli aastat olnud keeruline, kuna Venemaa poolt kehtestatud impordikeelud nii Eesti elussigade ekspordile kui Euroopa Liidu toiduainetele on sealihaturu tasakaalust välja viinud. Sigade Aafrika katku levik paneb sealihatootjad täiendavalt väga suure majandusliku surve alla. Kuigi inimestele sigade Aafrika katk ohtu ei kujuta, siis sealihatootjatele tekitab seakatku levik suurt majanduslikku kahju.