Kauba päritolu kontrollimata. Tarbija on hakanud kodumaisest loobuma

Tänavune aasta on väiksematele köögiviljakasvatajaile olnud üldiselt edukas, mis sest, et suhteliselt jaheda suve tõttu on saagikoristus edasi nihkunud. Muret tekitab aga tarbijate kahanev huvi kodumaise kraami vastu ning kodumaise pähe müüdav välismaine kaup.

Pärnumaal Saarde vallas tegutseva OÜ Metste Aiandustalu omaniku Katrin Pärna sõnul võib ettevõte tänavuse aastaga üldjoontes rahule jääda. Kuna ettevõttel on väikeste tootmismahtude juures palju kaubaartikleid - kevadel taimede ja hiljem köögiviljade näol - on riskid võrdlemisi hästi hajutatud. "Ega tõtt-öelda pole meil seni päris ikaldusaastat ette tulnudki," märkis Pärn, kelle sõnul tänavuse saagiga võib vaatamata pikale ja jahedale kevadele ning suvisele põuaperioodile rahule jääda. "Ja näiteks sibulasaak on enam kui hea," lisas Pärn.

Talus suurt kasvu ei planeerita, viimasel aastal on veidi suurendatud vaid sibulakasvatuse osakaalu. Esimest aastat on praktika raames talus abiks Pärnumaa Kutsehariduskeskuse aedniku õppeala õpilased. "Nii aed- kui ka põldoa külvid said tehtud mitmes järgus, saagikorjamine oli pikema perioodi jooksul sujuv ning saagikaod praktiliselt puudusid," kiitis Pärn.

Metste talu müüb kauba tootmiskohas, laatadel ning taluturul. "Kokkuleppel viime hooajal väiksemaid köögiviljakoguseid taluturule ning maitse - ja köögiviljataimi lillepoodidesse," märkis Pärn.

Tulevikus on ettevõttel plaanis pakkuda omatoodangut ning tasapisi selles suunas ka tegutsetakse. "Viimased ettevalmistused peaks valmis saama tuleva talve jooksul ning loodame oma praeguseid ja uusi kliente juba kevadel millegi uue, huvitava ning kasulikuga üllatada," märkis Pärn.

Raske töö kannab vilja. Varem Kivimurru talu nime all tegutsenud ning nüüd tegemised OÜ Anneli alla koondanud Anneli Aasna sõnul ei tule köögiviljakasvatajatel midagi kergelt. "Mullu oli juulis kuumus ja põud, tänavu jällegi vastupidi - vihma oli liiast ja õhutemperatuurgi ei kannatanud kriitikat. Rõõmu teeb aga, et vaatamata kõigele olen saanud siiski hakkama ja planeeritud saagi kätte saanud," rääkis Aasna.

Köögiviljakasvatus nõuab tema sõnul palju hooajatööliste abi, ilma selleta saagikoristusel hakkama ei saadaks. "Ka selles osas oli meil õnne - töökäsi jagus," lisas ta.

Aasna müüb oma toodangu peamiselt tööstusele. "Lepingud tarneteks sõlmitakse iga-aastaselt," täpsustas ta. Nii möödunud aastal kui tänavu investeeritakse masinatesse, et vähendada käsitsi tehtava töö osakaalu. Mõtlemapanev on Aasna sõnul asjaolu, et meil on küll võimalik taotleda investeerimiseks toetusi, kuid taotluste menetlemine võtab kohutavalt kaua aega. 

Aasna hinnanul on meil lood vähemasti kontrollimise osas riiklikult väga heal järjel. "Kontrollid tegutsevad efektiivselt, ametnikud käivad lausa oma puhkuse ajast tootjaid kontrollimas," sõnas ta naljatlemisi.

Venemaa turu kadumine tootmist ei pitsita. Venemaa ekspordikeelu mõju Aasna otseselt ei tunneta, kuna toodang läheb Eestis tegutsevale tööstusettevõttele. "Samas kui mu koostööpartneril turg laieneks, saaksin ka mina ju kasu. Üldiselt mõjutab see Eesti tootjaid siiski üsna ulatuslikult. Tean, et paljud on väga raskes seisus ning on oma tegevust koguni lõpetamas," lausus ta.

Järvamaal Rebase Talu pidavad Meelis ja Piia Tiigemäe on põlluharimisega tegelenud vaat et kogu elu, talus toimetavad nad ühiselt alates aastast 1988. Piia Tiigemäe sõnul on tänavu köögiviljaga ilma poolest lihtsam olnud - kevadel ja suvel tuli õigel ajal vihma, seemned idanesid hästi ja köögivili on normaalselt kasvanud. "Iseäranis hästi õnnestus maitserohelise kasvatus," lisas Piia Tiigemäe, kelle sõnul külm suvi mõjutas kõige rohkem kaunviljaliste viljumist.

Tiigemäed ise köögivilja kokkuostjatele ei müü. "Tundub siiski, et eelmise aastaga võrreldes on välismaist maitserohelist turul vist pisut vähem, jaehinnad on võrreldes möödunud aastaga kõrgemad," tõdes Piia Tiigemäe. Talus kasvatatu müüakse otseturustusega eratarbijale, müüakse ka turgudel ning otse talust. Ka varustatakse juba mitu aastat paari sööklat suusõnalise kokkuleppe alusel.

Nöögile vaatamata jonni ei jäta. Valgamaal Kopra Karjamõisa talus sigu ja lambaid ning mahedaid maitsetaimi ning juurikaid kasvatav Jüri Koppel on üsna pessimistlikult meelestatud, ent ei kavatse siiski jonni jätta. Koppel ei salga, et teda morjendab riigi poolt toetuste osas pilli lõhki ajamine. "Möödunud aastal jäeti mulle päris suur summa mahetoetust välja maksmata ja seda on tunda veel mõnigi aasta.Vaesusest sünnib ainult vaesust," sõnas ta. "Mis sest, et põlde on kontrollitud juba viimased kolm aastat ja suuri rikkumisi pole leitud. Aga midagi ikka leitakse."

Tema sõnul võib suures reguleerimise ja kontrollimise tuhinas kontrollidel endil töö otsa saada, kuna pole enam kedagi kontrollida.

Positiivne on karjamõisa jaoks tänavu olnud, et ilmad on suhteliselt jahedad, mistõttu ei ole putukaid nii palju kui tavaliselt kasvuhoonetes taimedele liiga tegemas - saak on korralik. "Seevastu kõrvitsate osas on tulemus ümmargune null," sõnas Koppel.

Koppel müüb suure osa oma kaubast eraiskutele ning restoranidele, kuid ka ökopoodidele. "Tõsi, eraisik võtab tihtipeale sama palju või rohkemgi kui mõni kauplus," kostis ta. Koppel on enda sõnul püüdnud säilitada vabakutselise staatust ega ole ühegi kaubandusketiga "abiellu astunud."

Katk viis sead. Koppel ei saa üle ega ümber seakatkust - tänaseks on Kopra Karjamõisas sigade arv nullis. "Osa läks külmikusse, osa võttis katk," lausus mees. Õnnestumiste poolele kannab Koppel asjaolu, et ettevõttena ülepea jätkatakse. "Kuna meil on segatootmine, kipun köögiviljafookusest aeg-ajalt kõrvale kalduma," sõnas ta. "Meie talu suurim õnnestumine ongi elus püsimine," poetas Koppel.

Koppeli sõnul valitseb suvisel perioodil enamasti linnades tühjus ja alles nüüd, mil lapsed kooli lähevad, hakatakse taas rohkem kodus sööma. See tähendab ka juurviljade tellimuste taas aktiviseerumist.

Mujalt toodud kaupa müüakse kodumaise pähe

Pärna muudavad nukraks üha sagedasemad signaalid tarbijatelt ja ka teistelt tootjatelt ettevõtjate kohta, kes tulevad turule ja laatadele väidetavalt kohalikku kaupa müüma, ent tegelikult toovad toidu hoopis Leedust või Poolast, tekitades usaldamatust turul müüdava suhtes.

Pärna sõnul kipuvad kaubanduskettidesse Poolast, Hollandist või Hispaaniast sisse toodavat kaupa eelistama mitte ainult tarbija, kes jälgib madalamat hinda, vaid ka kaubandusketid ise. "Väiketootja kauba omahind on kõrgem, kauba tarne sesoonne ja kogused piiratud. Odava hinna ja võimalike pakutavate koguste osas jääb väiketootja konkurentsis alla ka töötlevale tööstusele," sõnas Pärn.

Et olukord muutuks, peaks Pärna sõnul hooajaliselt ja riiklikult reguleeritult eelistama kaubanduses eeskätt kodumaist toodangut. "See tähendaks, et alles siis, kui kodumaine toodang ladudest otsas on, asutakse neid kaupu teistest riikidest sisse tooma," märkis ta. Pärna sõnul on hea see, et üha enam tahab aga klient tulla ise kohapeale ostma ja vaatama, kus köögivili kasvanud on.

Puudub kontroll päritolumaa üle. Piia Tiigemäe tõi välja riikliku ja pädeva kontrolli puudumise turul müüdava kauba päritolu ja päritolumaa kohta. "Olematute Eesti talude nime all müüakse kaupa, mis on kas ostetud kokku või välismaine ja seda müüakse kui omatoodangut! Seda teevad ka suured tuntud Eesti tootjad," pahandas Tiigemäe. "Mõni tootja on ilmselt viinud oma tootmise lõunapoolstesse riikidesse," lisas ta muiates. Kuidas muidu seletada, et siin kasvanud toidu sildi all müüakse sorte, mis tegelikult Eestis klimaatiliselt ei kasvagi. "On esinenud vähemalt üks juhtum, kus kaubanduskett tellib Eesti tootja käest pakendamise teenuse välismaisele kaubale, suunates selle müüki siis Eesti kaubana," märkis ta. Tegemist oli värske kartuliga ajal, mil selle hind oli varakevadel veel kõrge.

Kaubandusketid on Tiigemäe sõnul teinud odavast kartulist tarbija poodi meelitamise vahendi, kartulit müüakse kohati ostuhinnaga ja kvaliteet ei ole sellisel juhul enam oluline. "Küll aga on kasvanud inimeste osakaal, kes soovivad osta kaupa veebi kaudu, kullerite ja postiga. Inimesed hindavad kohalikku toitu, aga selle tarbimise takistuseks on kõrgem hind ja tarbija madal palgatase," lisas ta.

Veebimüüki on Tiigemäe sõnul hakanud ära kasutama olematu tootmisega "talud", mis võtavad veebi kaudu tellimusi, mille kompelteerivad kokkuostu teel saadud kaubast. Rõõmustav on tema sõnul see, et lõpuks ometi on avanenud võimalus PRIA toetusi saada ka väiketootjatel  ja aednikel.

Kommentaar
MTÜ Eesti Aiandusliit tegevjuht Raimond Strastin

Köögiviljakasvataja aasta saab kokku võtta järgmise aasta kevadel. Siis saab teha kokkuvõtted, kui hästi saak säilis ja mis hinda selle eest saadi. Kuna meie väikese riigi kliima on regiooniti erinev, on mõjutused ka kultuuriti erinevad.

Kui püüda üldistada, siis praegu tundub, et jahedapoolne aasta on avamaa köögiviljale pigem sobinud. Katmikala köögivilja omahind on sel aastal ilmselt kõrgem, kuna kevad ja varasuvi olid päikesevased.

Probleemid aiandussektoris:

  • Investeeringuvajadus on suur, aga vahendeid napib, pisut aitab seda leevendada ELi raha.
  • Toimub ebavõrdne konkurents naabritega, kuna naaberriigid toetavad oma põllumeest märksa rohkem kui meil.
  • Tööjõu järjest teravnev puudus tähendab, et saagikoristuseks pole enam inimesi, kuna kohalikke töötajaid on järjest vähem ja riik on n-ö "kolmanda riigi" tööjõule kehtestanud põhjendamatud sissetoomise piirangud (koefitsient 1,25 riigi keskmise palga baasilt, mida tuleb maksta lihttöölisele).
  • Takistuseks on jaemüüjate vähene huvi kodumaise toodangu vastu - sisseostul vaadatakse pigem hinda, mitte päritolu ja ökoloogilist jalajälge ning tervislikkust ja lühikest tarneahelat.

Allikas: MTÜ Eesti Aiandusliit tegevjuht Raimond Strastin

Osale arutelus

  • Kairi Oja

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Uudised