Tõnissoo: Põllumehed vajavad ühte tugevat katusorganisatsiooni

Tõnissoo: Põllumehed vajavad ühte tugevat katusorg
Tõnissoo: Põllumehed vajavad ühte tugevat katusorganisatsiooni

1. septembril alustas EPK uue juhina tööd Vahur Tõnissoo. Tema sõnul on kõige olulisem, et meie põllumees saaks endale ühe tõhusa ja tugeva katusorganisatsiooni.

Asju tuleb rahulikult võtta

Küsimusele, milline juht ta on, vastab Vahur Tõnissoo, et seda saavad öelda vaid kolleegid. Aga igal juhul on ta veendunud, et korralik juhtimine on nagu korralik valitsemine. Asjadel ei saa lasta ülepea minna. Aga samas ei tasu ka tühja tormata.

Vahur Tõnissoo on eluaeg olnud maapoiss. Tema vanemad on olnud põllumajandusspetsialistid ja lõpetanud on mees Eesti Põllumajanduse Akadeemia inseneri eriala. „Seega olen kogu elu kokku puutunud maaelu ja põllumajandusega. Varasem töökogemus DeLavalis tegi mind tuttavaks piimatootjate rõõmude ja muredega. Sel ajal tegime läbi suure tehnoloogilise revolutsiooni, tekkisid esimesed robotlaudad. Olin valdkonnas pikalt sees, olles piimatootjatele partner ja teades ning mõistes nende muresid,“ rääkis Tõnnisso end tutvustades. „Kui ma DeLavalist ära tulin, siis tekkis mul teatud väärtuspõhine konflikt. Mure selles, et meie põllumehed sõltuvad väga palju teistest, eelkõige välisettevõtetest, kelle eesmärgiks on teenida endale kasumit - nad on üldjuhul edukad ja neil on head võimalused, hea kaader. Aga need ettevõtted viivad ju meie raha ära, jääme järjest vaesemaks, vaatame seda kõike pealt ja oleme suhteliselt abitud. Igasugused teenused ja tooted saab meie põllumees kätte ebaõiglaselt kõrge hinnaga.“

Farm In muutis põllumehe majandusliku olukorda paremaks.
„Kui ma läksin Farm In’i tööle, siis tekkis esmakordselt selline keskühistu, et põllumehed panid n.ö seljad kokku ja hakkasid ise ostma endale soodsamalt tootmiseks erinevaid suuremahulisi sisendeid. Summad, mida kokku hakati hoidma, olid päris suured. See oli selline väärtuspõhine idee, kuidas Eesti põllumehe elu on reaalselt paremaks võimalik muuta,“ lausus Tõnissoo.

Ebavõrdsus takistab arenguid

Tänane seis meie piimatootjatele ja seakasvatajatele on kurb. See on fakt, et meie riik ei maksa oma põllumeestele toetusi, mida teised Euroopa Liidu riigid oma tootjatele maksavad. „Riik ei panusta näiteks üldse kriisiabi maksmisele ja Top Up toetused on meil samuti kadunud,“ selgitas Tõnissoo. „Selline poliitika on hoop meie põllumajanduse tulevikule, see on väga pikkade ja halbade mõjudega nii meie põllumeestele kui üldse maaelule tervikuna. Need asjad tuleb väga selgelt lahti rääkida, kuhu sellised otsused viivad. Seda on võimalik ette prognoosida, kuhu selline poliitika viib.“

Enne ei kire, kui muna munetud

Vahur Tõnissoo ei taha rääkida enne keskliidu plaanidest, kui on kõigi osapooltega kohtunud ja probleemid läbi arutanud.

„Plaane on mitmeid, hetkel on veel vara neist rääkida, on alles teine tööpäev (toim: intervjuu tehtud 02.09.2015). Eesti Põllumeeste Keskliidul on erinevaid tegevusi, meil on riiklikud lepingud, mida peame täitma. Eelkõige esindame oma liikmeid, oleme kaasatud paljudesse töögruppidesse, aitame kaasa seadusloomes. Näiteks on meie ülesanne arendada ühistegevust. Lisaks tegeleme kutse andmisega,“ loetles Tõnissoo tegevusi, millega keskliit tegeleb igapäevaselt.

Meie vestlusest käib läbi aga tema kindel soov -  vaja on luua üks tugev põllumeeste esindusorganisatsioon. „Mina arvan seda, et varsti on õige aeg käes, et meie erinevad põllumeeste esindusorganisatsioonid ühinevad. Loomulikult peab see olema kõikide osapoolte ühine soov. Senine elu on näidanud, et praegune killustatus, on kasulik vaid valitsusele. Ma arvan, et meil tekib ühinemiste läbi arvestatav jõud, millega hakatakse tõsiselt arvestama. Ühenduses peitub alati jõud! Ma arvan, et meil on päris palju sarnaseid probleeme ja senine vastuolu eri liitude vahel on minu arust kunstlikult võimendatud. Praegu aga tuleb teha kõvasti koostööd,“ oli Tõnissoo arvamus.

Suur pilt piimandusest

Et Vahur Tõnissoo on pikalt seotud olnud piimandussektoriga uurisin, et millisena näeb tema suurt pilti piimanduses ja mida tuleks teha, et asjad paremaks läheks.

„Kui me toodaksime poole vähem piima, just nii palju kui ise ära tarbime, kas siis oleks piima hind kõrgem? Arvan, et oleks kõrgem, kuid vaid siis, kui pildil on lisaks meie piimatootjate uus ühistuline tööstus. Toorpiima eest saab tootja praegu häbematult madalat hinda. Meil on vaja müüa ekspordi osa maha kõrgeima võimaliku hinnaga. Vaja on uusi turge. Meie ekspordisuutlikus on olnud seni ainult Venemaa suunal, seal on meil läbi aegade hästi läinud. Kuid kohe, kui seal on kriis või sanktsioonid, siis me oleme käpuli. Siit soovitus  - kui me tahame tänast tootmistaset säilitada, siis ületoodetud piim tuleb kõrgväärindatult maha müüa uutele turgudele. Meil on vaja inimesi, kes suudaks müüa uutele turgudele,“ arutles Tõnissoo. „Me oleme päris palju teinud aga me ei ole leidnud häid ekspordi müügimehi, kui väga lihtsustatult öelda. Ja kui me ekspordiga raha teenima ei hakka, siis jääbki ainuke võimalus – piimakarjast pool tuleb vähendada. Minu soovid on põllumajandustootjatele – ühineda, ühineda, ühineda! Mida suuremad oleme, seda suuremad on meie võimalused. Me juba oskame koos sisendeid osta, nüüd on vaja hakata ka koos müüma. Hea näide on siin Põllumeeste ühistu KEVILI, kes on suutnud asju koos targalt ajada.“

Maakondlikud põllumeeste liidud vajaks reformi

Vahur Tõnissool on plaan kõikide maakonnaliitudega kohtuda. „Kuidas tulevikus peaks meie struktuur välja nägema, ei oska veel öelda. Arvan, et keskliit võiks olla üle-eestiline liit ja siia võiks kuuluda otse põllumehed. Keskliidul võiks olla mõned piirkondlikud esindused. Praegu on maakondlike liitude tase ebaühtlane ja mõnes ka väga vähe liikmeid. Üle tuleks vaadata nende funktsioon. On ka neid põllumehi, kes ei kuulu kuhugi liitu, erinevate põhjuste tõttu. Kutsun neid igal juhul liituma!“

Kommentaarid

Terad tuleb sõkaldest eraldada
Saidafarm OÜ juht, EPK president Juhan Särgava

Uueks juhiks valisime  Vahur Tõnissoo. Kõik neli kandideerijat olid igati tublid organisaatorid omal alal. Vahur Tõnissoo kogus enim poolehoidu veenvama hoiaku tõttu. Ta on paistnud oma varasemates tegemistes silma positiivse ellusuhtumisega. Meie kontekstis loeme oluliseks andeks koostöömeelt. Põllumeestel on erisoove mõnel juhul enamgi kui partnereid, kuid tähtis on leida neist olulisemad.

Maaelu vajadusi ja keerukusi on tarvis seada lihtsasse, arusaadavasse sõnavormi. Just nii, et ka 12 aastane laps neist aru saaks. Siis mõistavad meie elulisi vajadusi ka seadusandjad ja tarbijad paremini.

Taime ja looma kasvamine on igiaegsed nähtused, kus loodusjõud ja loodusseadused kõigile ühtviisi kehtivad. Sõltumata keelest, nahavärvist ja poliitikast. Alles siis tulevad inimseadused, millega tegelased saavad rolli „põllumajanduslikul näitelaval”. Ja publik hindab. Hindab Eestimaise eelistamisega kui asjad hästi lähevad. Põllumehe asi on seemned ja kasvandikud õigesti ja õigeaegselt maa ja taeva vahele asetada ning siis saak kiirelt ja kadudeta ära koristada.

Poliitikud ja erinevad poliitikad üritavad toidu kasvatamist käskude ja keeldudega ratsionaliseerida. Erialaorganisatsioonide, sh. meie Põllumeeste Keskliidu missioon on „terad sõkaldest” eristada
Sel viisil, et meie majandushuvid kaitstud saaksid, tootmiselu ja müük edeneda võiksid, meie naised lapsi julgelt ilmale võiksid tuua ka maapiirkonnas.

Vahur Tõnissoole soovime taiplikku ja lepitavat meelt ja organisatoorseid võimeid selleks, et kõik maatootjad ühtviisi turvalisemalt võiksid tunda kui varem. Tegelusi, samaaegseid on palju meie maakonnaorganisatsioonides, Vahuri ülesanne on sünkroniseerida tegevustest olulisem osa nõnda, et ka kaugemate meeste pingutused parimat vilja kannaksid.

Hetke ülesannete rõhuasetused on meil suunatud üleminekutoetuse (22 M€) lisamiseks riigieelarvesse, embargokahjude leevendusele lehmatoetuse (6,9M€) näol naaberriikide eeskujul.
Seakahjude osas eeldame jätkuvalt kiiret hävingu tõkestamist ja kahjude kompenseerimist ettevõtjatele.

Koondame liidud ühise juhtimise alla
Kõljala POÜ ja Saarema Põllumeeste liidu juht Tõnu Post

Kõigepealt soovin uuele keskliidu juhile edu ja kannatust. Kõige rohkem, mida ma ootan ja loodan, on see, et põllumehed saaksid koondatud ühe suure keskliidu alla. Praegu on meil nii keskliit, taluliit kui põllumajandus-kaubanduskoda – igaüks seisab enda eest. Mina ja Saaremaa põllumehed ootame aga reformi, mis viib ühe suure ja tugeva organisatsiooni tekkimiseni ja kaob ära see killustatus.

Meil on tegelikult rohkem ühiseid huve kui vastandumisi. Koos oleks meil „kõvem hääl“ oma probleemidest rääkimisel.

Ma loodan, et Vahur oma senise juhtimiskogemusega on õige mees seda vankrit vedama.

Keskliit tuleks reformida
Tartumaa Põllumeeste Liidu juht Jaan Sõrra

Soovin Vahur Tõnissoole pealehakkamist ja stressitaluvust, sest nii hull olukord pole seakasvatuses ja piimatootmises olnud juba aastakümneid. Põhitähelepanu tuleks aga pöörata keskliidu arendamisele, eeskätt liikmeskonna suurendamisele. Juht peab olema avatud ja tegelema kaasamisega nii palju kui võimalik.

Keskliit tuleks reformida. Minu arvates oleks kõige tulemuslikum otseliikmelisus, sest põllumehi jääb aasta-aastalt järjest vähemaks.

 

KES ON KES – Vahur Tõnissoo

Sündinud 24.04.1964

Lõpetas Eesti Põllumajanduse Akadeemia põllumajanduse mehhaniseerimise eriala.

Peale kooli töötas 8. aastat Kehtna Nädissovhoostehnikumis masinaõpetuse eriala õpetajana.

Juhtis 16. aastat farmiseadmeid müüvat ettevõtet DeLaval OÜ. Ühe aasta juhtis ka DeLavali Venemaa müügiorganisatsiooni.

2011-2014 töötas tulundusühistu Farm In juhina.

2015. aasta septembrist on Eesti Põllumeeste Keskliidu juhatuse esimees.

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Uudised