Puhtimise kvaliteet on niisama oluline kui korralik seeme ja puhtimisvahend

Seemnete puhtimine on üks soodsamaid ja keskkonnasäästlikemaid taimehaiguste tõrjumise viise.

Et saada ülevaadet olukorrast ja anda tagasisidet puhtimise kvaliteedi kohta, on Syngenta võtnud viimased 3. aastat puhtimise kvaliteediproove – seda nii suurtest puhtimiskeskustest kui ka seemnekasvatajatest põllumajandustootjatelt. Seemnete puhtijale on puhtimisproov tasuta, teenus käib kaasas Syngenta puhtimisvahendite ostuga ning proove võetakse 2 korda aastas, piiratud koguses. Määratakse 3 näitajat -  puhtimisvahendiga katvus ja selle ühtlikkus, toimeaine kogus seemnel ning tolmavus.

2014. aasta lõpust käib suuremaid puhtimiskeskusi kohapeal kontrollimas ka Syngenta spetsialist Jaroslaw Lustig Poolast. Eesmärk on lisaks kvaliteediproovidele anda puhtimiskeskustes praktilisi nõuandeid, mis aitaksid puhtimiskvaliteeti tõsta. Vaadatakse üle töökoht,  puhtimisseadmed, tehakse proovipuhtimine koos kiiranalüüsiga, võetakse proov laboris analüüsimiseks, vajadusel antakse soovitusi seadme kalibreerimiseks. Sel korral külastas Jaroslaw Scandagra Eesti puhtimiskeskust Elvas ja Baltic Agro puhtimiskeskust Kaarmas. Elvas puhitakse 3000-4000 teravilja- ja rapsiseemet aastas, puhtimisseadme võimsus on 4-5 t/seemneid tunnis. Kaarma puhtimisseade puhib 600-700 tonni seemneid aastas, masina võimsus 4-5 t/seemneid tunnis.

Olukord meil ja mujal

Kui vaadata Eestis tehtud puhtimise kvaliteediproovide tulemusi, on üldpilt hea. Seda vaatamata sellele, et nii mitmelgi juhul kasutatakse suhteliselt vanu puhtimisseadmeid. Analüüside üldise tagasisidena on parimate näitajatega seemnete katvus puhisega ning probleeme tolmavusega on vähe. Probleeme on esinenud toimeaine kogusega seemnel, siin on tulemused väga erinevad. On juhtumeid, kus toimeainet pole olnud piisavalt, kuid olnud ka hoopis vastupidi. Liiga palju toimeainet ei mõjuta seemne idanevust ega arengut, kuid on pigem majanduslik kahju puhtijale.

Poola ja Baltikumi praktikas tehakse enim vigu puhtimislahuse ettevalmistamisel – lahuse kogus on õige, kuid vee ja puhtimisvahendi omavaheline suhe mitte. Teine levinud probleem on segamine – unustatakse, et enne vee ja puhtimisvahendi kokkusegamist tuleks eraldi segada ka puhtimisvahend, et oleks tagatud toote homogeensus. Suurte mahutite puhul on soovitatav selle töö lihtsustamiseks kasutada eraldi mikserpumpa (nt. Lutz). Lihtne kasutajapoolne mure on olnud oskamatus puhtimisseadet korrektselt kalibreerida.

Jaroslaw rõhutab, et tänu sõkaldele, tolmule ja seemnete omavahelisele hõõrdumisele läheks keskmiselt 10% puhisest nö. raisku, mistõttu on väga oluliseks osaks puhtimisprotsessist seemnete puhastamine. Korralik puhastamine ja kvaliteetne puhtimisvahend tagavad puhtijale, et tolmavuse näitajad jäävad alla ESTA (European Seed Association) etteantud soovituslike normide. Teisalt, kui puhastamisprotsess on puudulik, võib 100%-lise seemnete katvuse asemel reaalseks tulemuseks olla hoopis nt 90%. Ka kogu puhtimisliin tuleks hoida puhtana, niisamuti töökoht. Kui töökohale tekib palju puhisetolmu, on see juba iseenesest märk probleemist tolmavusega.

Seemne ostjal on puhtimise kvaliteeti ise väga raske hinnata. Osaliselt saab seda teha värvi järgi (näitab visuaalselt katvust ja selle ühtlikkust), kuid ka siin võivad olukorrad olla erinevad. Näiteks Scandagra puhtimisekeskuses kasutati varasemalt vahupuhtimise tehnoloogiat, mille tulemusena oli puhitud seemnete värv instensiivne oranžikas-punane. Formula M tehnoloogia turuletulekuga on Syngenta puhtimisvahendites nüüd vahuaine juba sees, mistõttu mindi üle tavapuhtimisele. Sellest tulenevalt oli puhitud seemnete värv varasemast mõnevõrra erinev ja tekitanud aeg-ajalt küsimusi. Samuti on puhitud odraseeme mõnevõrra heledam näiteks nisuseemnest, sest esimese puhul on seemne pind tunduvalt karedam.

 

Enamlevinud küsimused

Puhtimisega seoses on enim küsitud, kas puhitud seemet tohib hoida alla 0-kraadisel temperatuuril. Syngenta puhtimisvahendid sisadavad antifriise, mis tähendab, et korralikult kuivanud puhitud seeme säilib kenasti ka jahedas laos. Kuna puhtimisprotsessis kasutatakse vett, siis protsess ise peab toimuma kindlasti ruumis, kus temperatuur on üle 0oC ning enne jahedasse lattu viimist peavad puhitud seemned korralikult ära kuivama. Siiski ei me soovita puhtida koheselt seemet, mida on pikka aega hoiustatud alla -5 kraadisel temperatuuril – sellisel juhul võiks lasta seemnel soojemas ruumis veidi aega seista.

Küsimusele, millist puhtimisseadet eelistada, ühest vastust pole, sest palju oleneb puhtimise mahust, eesmärkidest ja rahalistest võimalustest. Kasutaja seisukohast on lihtsam seadistada portsjonkuivateid, kuid igal seadmel on siiski oma nüansid. Vajadusel annavad Syngenta spetialistid masina valimisel nõu.

Lõpetuseks tuletame meelde, et seemnete puhtimine on üks soodsamaid ja keskkonnasäästlikemaid taimehaiguste tõrjumise viise. Puhtimisega kaitsete teraviljataimi paljude seemnete ja mullaga  levivate haiguste eest nagu kõva- ja lendnõed, lumiseen, kõrreliste helelaiksus, kõrreliste harilik juuremädanik, tõusmepõletik. Olenevalt puhtimispreparaadist saavad taimed varajases kasvufaasis kaitse ka odra-võrklaiksuse ja triiptõve ning rukki-kõrrenõe vastu.

 

Galerii

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

AVESCO AS otsib MEHAANIKUID

Manpower OÜ

15. august 2018

Uudised