Keskkonnaamet kinnitab metssigade küttimiskohustuse ja küttimismahu

Keskkonnaamet kinnitab seakatku tõkestamiseks metssigade küttimismahu ja -struktuuri Harju, Järva, Rapla, Põlva, Pärnu, Viljandi, Tartu, Valga ja Võru maakondade jahipiirkondades.

Keskkonnaameti peadirektor kinnitas 18. augusti 2015 käskkirjaga algavaks jahihooajaks metssigade küttimislimiidi, millega kohustas jahindusnõukogusid kokku leppima vastavalt käskkirja lisale metssigade küttimismahu ja -struktuuri jagunemise maakonna jahipiirkondade vahel. Kuna Harju, Järva, Rapla, Põlva, Pärnu, Viljandi, Tartu, Valga ja Võru maakondade jahindusnõukogud ei jõudnud jahipiirkondade kasutajate vahelise metssigade küttimismahu jagunemise osas kokkuleppele, kinnitab vastava mahu jahipiirkondade kaupa Keskkonnaamet. Jaotuse aluseks võetakse suvel toimunud jahindusnõukogudes kokkulepitud jahipiirkondade vaheline jaotus, mida proportsionaalselt suurendatakse, et tagada käskkirjaga nõutud miinimummahu saavutamine. Valga maakonnas, kus jahipiirkondade vahelist küttimise jaotust suvel ei otsustatud, võeti aluseks jahipiirkondade küttimissoov, mida tõstetakse proportsionaalselt käskkirjas määratud tasemeni.

Küttimismahu suurendamise eesmärgiks on tagada metssigade asurkonna arvukuse vähenemine, mis peab kaasa aitama taudi leviku tõkestamisele. 2015. a kinnitatud küttimislimiit on 29 600 isendit, mis on 4691 isendi ehk 19% võrra suurem kui möödunud jahiaastal kütitud loomade arv. Küttimismahtude realiseerimise tulemusena oodatakse, et kevadel oleks sigade asustustihedus 3 isendit/1000 ha kohta. Keskkonnaamet tunnustab neid jahipiirkondade kasutajaid, kes juba eelmisel jahiaastal katku Eestisse jõudmisel pidasid intensiivsemat seajahti, kuid katku laialdase leviku ja selle olulise mõju tõttu põllumajandusele on vajalik intensiivse jahi jätkamine. 

Hiiu, Lääne, Saare, Ida-Viru, Lääne-Viru ja Jõgeva maakondade jahindusnõukogud leppisid metssigade küttimismahu jagunemise jahipiirkondade vahel kokku vastavalt Keskkonnaameti käskkirja lisale 18. septembriks 2015.

Küttimismahust kinnipidamise eest vastutab jahipiirkond. Juhul, kui küttimiskohustusest kinni ei peeta, ei ole metssigade arvukust võimalik kiires tempos langetada ning seakatkuga kaasnev majanduslik kahju suureneb nii jahimeestele kui ka põllumajandusele. Kontrolli küttimismahtude täitmise ja ajakohastamise üle teostab Keskkonnaamet.

„Lõplikud otsused, kas sigade vähendamise arvukuse eesmärgist on kinni peetud, tehakse pärast jahihooaja lõppu ning sellele eelneb hinnangu andmine jahindusnõukogu poolt. Nende jahipiirkondade kasutajate jaoks, kes põllumeeste raskest olukorrast aru saavad ja käskkirja täitmist tõsiselt võtavad, ohtu jahipiirkonna kasutusõigusest ilmajäämiseks ei ole,“ lausus Keskkonnaameti metsaosakonna juhataja Jaanus Kala.

 

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Uudised