Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 1. oktoober 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Taavi Võsa arvamus tugineb tänastel proovikündidel, mis näisid meie meestel hästi õnnestunud. Mees rõhutas aga korduvalt, et sageli on konkurentide proovikünnil näha hoopis n.ö katsetusi, et kuidas veel saab ja võiks künda. „Tippkündjad testivad nii ennast, maad kui masinaid. Täna suhteliselt nigelana tundunud proovikünnid võivad olla ka lihtsalt katsetused. Pearõhk  pannakse ikka võistlustele, kus oma oskused kõik välja tuuakse,“  lausus Võsa.

Võsa arvates on meie meestel eelis paremale kohale ka seetõttu, et nii Jüri Lai, kui Indrek Zilensk saavad kasutada oma tehnikat. „Kui kaugemalt tulijad peavad tehnika rentima, siis rendimasinatega on nii nagu ikka loosiga. Võid saada hea masina aga võid ka mitte saada,“ ütles Võsa.

Taavi Võsa toob välja veel ühe suure plussi, nimelt mehi treeniv Urmas Lees on nüüd saanud juba piisavalt treenerikogemusi. „Mehi treenerina aitav Urmas Lees võtab oma kohustusi treenerina väga tõsiselt. Ta on ise samuti kogemustega kündja ja ka võistluskogemus on tal olemas – Urmas Lees on olnud kahekordne Eesti meister pöördadraga künnis. Eelmisel aastal sai Urmas palju kogemusi treenerina Prantsusmaal toimunud künni maailmameistrivõistlustel ning oskab nüüd mehi igati aidata. Lisaks on ta ka meestele n.ö teisteks silmadeks, kes vaatab ja näeb, mida konkurendid teevad,“ kiitis Võsa.

Meie mehed on andekamad, kui arvestada kui vähe nad treenivad

Asja juures ongi kurb see, et meie võistlejad ei ole proffikündjad, sest neil on ka igapäevaselt muud tööd. „Seepärast ei ole mehed saanud ka nii palju harjutada, kui ise sooviks ja peaks ning üldjuhul harjutatakse üksi. Asi jääb ikka raha taha,“ ütles Võsa.  „Taanis on tänavu valitud künniks piirkond, kus muld on suhteliselt liivane ja sellises pinnases ei taha muld hästi viilus püsida. Proovipäevadel on mehed pidanud palju ümberõppima. Ka meil on Lääne-Eestis sarnase mullaga alasid, kuhu oleks võinud mehed saata harjutama aga polnud võimalik, sest mehed olid kiirel põlluhooajal tööl. Kurb on ka see tõsiasi, et meil on Eestis niigi künnivõistlusi vähe aga Indrek Zilensk ei saanud töö tõttu ka Eesti meistrivõistlustel osaleda.“

Kohtunikke üle 50ne

Maailmameistrivõistlustel on tänavu 29 kohtunikku. Lisaks veel 28 abikohtunikku.

Tänavu on uueks reegliks künni hindamisel see, et reedel loosib korraldaja välja kohtunike 3-liikmelised tiimid. „Kellega koos hakkan kündi hindama on ebaselge. See selgub alles võistluspäeva hommikul ehk siis laupäeval. Seni ei ole sellist korda olnud, teadsin ikka pikemalt ette, kellega ühte tiimi satun,“ rääkis Võsa.

Midagi täiesti uut ja radikaalset ei ole võistluste hindamisel, küll on aga üks asi, mis paljudele kohtunikele ei meeldi. „Uue asjana on reegel, et kui seni ei tohtinud adra tugiratta jälg väljuda traktori piiridest, siis nüüd võib adra tugiratta jälg olla traktori jäljest väljaspool, aga ta peab ikka osaliselt kattuma traktorijäljega,“ rääkis muudatustest Võsa. „Jälgida seda hindamisel ei ole keeruline, küll aga ei meeldi uuendused kõigile kohtunikele.“

TASUB TEADA

Tänavused kündmise maailmameistrivõistlused toimuvad Taani põhjaosas Jüütimaal Thistedi lähistel.

Eestit esindavad kündjad Jüri Lai ja Indrek Zilensk. Neid treenib Urmas Lees, kohtunikuna on ametis Eesti Taimekasvatuse Instituudi Agrotehnoloogia osakonna teadur Taavi Võsa. Künnitiimiga on kaasas ka Baltic Agro arendusdirektor, maailma künniorganisatsiooni WPO nõukogu liige Margus Ameerikas.

Indrek Zilensk võistleb Belarusi traktoriga ja Kvernelandi adraga, Jüri Lai kasutab John Deere traktorit ja samuti Kvernelandi atra.