Autor: Tiiu Annuk • 2. oktoober 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Trovador OÜ juhataja Vahur Veermäe on ise suur Pioneeri sortide austaja ning seetõttu rajas ta enda tootmispõllule hea meelega sordivõrdluskatse. Pioneeri sortide kõrvale oli võrdluseks külvatud firma Syngenta poolt esindatavad sordid. Nii Pioneeri esindaja Vytenis Skarnulis, kui Syngenta esindaja Kaupo Suik olid kohal ning tutvustasid oma sorte.

Katse metoodika

Maisikatse oli rajatud ligi 22 ha-le tootmispõllule. Katses kasutati 8 sorti, külvisenormid jäid vastavalt sordile ja jagunemisele vahemikku 70 000-80 000 idanevat seemet/hektarile. Pioneeri sortidest külvati katsesse P8000 0,9 ha, PG39V10 1,9 ha, P7500 2,0 ha ja P7524 6,2 ha. Syngenta sortidest külvati katsesse SY Nordicstar 1,0 ha, SY Feeditop 2,0 ha, SY Unity 6,64 ha. Lisaks oli põllule külvatud ES Regaini 1,3 ha.

Külvi alla kasutati tahesõnnikut  normiga 70 t/ha, samuti sai põld sügisel läga 50 m3/ha. Nii sõnnik kui ka läga viidi mulda randaaliga. Külv teostati 5. mail 2015. Umbrohutõrjeks kasutati herbitsiide Samson 6 OD normiga 0,7 l/ha, millele lisati 0,5 l/ha Estet-t. Herbitsiide kasutati 6. juunil, taime 3-4. lehe faasis. Peale umbrohutõrjet  9. juunil anti taimedele lisalämmastik, selleks kasutati AN-i normiga 300 kg/ha. Umbrohutõrje mõjus väga hästi ning 25. juunil teostati vaheltharimine. Maisi kasvuks polnud tänavune aasta just kõige ideaalsem, kuid maisipäevaks olid taimed lopsakad ja täies kasvujõus.

Maisispetsialist Vytenis Skarnulis jagas põllul teadmisi

Suurte kogemustega (19 aastat) Vytenis Skarnulis firmast Pioneer selgitas, kuidas täpselt vaadata, millal mais on siloks koristusküps. Kõigepealt tuleb hinnata tõlvikuid. Tõlvik murtakse pooleks, vaadeldakse maisiteri.

Mais on koristuseks valmis siis, kui teras on selgelt eristatav ülemise 2/3 kollase osa ja alumise 1/3 valge osa vahelt läbi minev piimajoon. Piimajoon jääb kollase ja valge osa vahele, kuid peab jooksma seestpoolt välja vaadates alumises kolmandikus.

Kuivaine sisaldust saab hinnata järgmiselt: selleks tuleb murda maisitaim ning 3 ja 4 kõrresõlmevahelist osa väänata (nii nagu te väänate märga pesu kuivaks). Kui mahlad jooksevad välja, on siloteoks veel vara, kui väänates pigistate välja üksikud tilgad, siis võib hakata maisi siloks koristama. Sobilik kuivaine sisaldus peaks jääma 35% juurde silomassist. Vytenis toonitas, et maisi valmidus ei sõltu lehtede rohelisest ega kollasest värvist, seetõttu pole võimalik visuaalselt hinnata, kas mais on valmis või mitte.

Küsisime ka öökülma mõju kohta ehk kas tema arvates peaks koristuseelselt ootama öökülma saabumist või mitte.

Maisispetsialisti Vytenis Skarnulise sõnul pole öökülm probleem, kuid peale seda tuleb mais koristada kiiresti, kuna lehed närbuvad ning maisi kvaliteet säilib kõrgena veel kuni 1 nädala. Iga pluss kraadiga päev suurendab maisi tärklise sisaldust olenemata sellest, kas lehed on kolletunud või mitte, sest juurte kaudu käib toitainete vahetus ikkagi edasi. Kui selle aja jooksul maisi ära ei koristata, siis nii head silo enam ei saa, sest kvaliteet langeb. Praegustes oludes moodustub tõlvikutes veel tärklist, seega tuleb koristusega hetkel oodata.

Mais talub rahuldavalt ajutist -3 kraadi. Kevadiste öökülmade kohta tõi ta näite, et isegi -5 kraadi paar päeva järjest ei hävitanud maisitaimi. Taimed olid küll põllul longus, kuid kuna keskmine kasvupunga osa jäi külmast kahjustamata, taastus taimik edukalt.

Leedulane pidas silo tegemisel tähtsamaks kolme asja: heksli pikkus, tallamine ja siloauna sulgemise kiirus. Viimast peaks sulgema kindlasti  2 kuni 3 päeva jooksul. Kui vihma tõttu jääb silotegu pooleli, soovitas spetsialist ajutist katmist kilega ning vihma möödumisel jätkata siloauna täitmist. Tallamise kohta leidis ta, et pole mõtet väga palju peal tallata. Paarist korrast edasi-tagasi peaks piisama, jälgida tuleb, et silomass jaotuks ühtlaselt. Visuaalselt peavad näha jääma silomassile sissevajunud rehvi mustri jäljed. Väga oluline on, et esimene koorem jaotatakse ühtlaselt põhja, silokihi paksus peaks olema 20-25 cm, seejärel tuleb hunnikut kasvatama hakata. Kui silohoidla on täidetud, tuleb see hermeetiliselt sulgeda, erilist tähelepanu tuleks pöörata servade sulgemisele.

Heksli pikkus sõltub silomassi kiu ja kuivaine sisaldusest. Sobivaim pikkus on 10-30 mm. Mida hiljem maisi koristatakse, seda suurem on kuivaine sisaldus ja seetõttu kasutatakse Leedus lühemat hekslipikkust : 5-8 mm. Meie soovitame siiski kasutada 10-15 mm hekslipikkust, 5-8 mm puhul jääb mass  liiga püdelaks.

Kui materjal on märjem ja toorem, soovitab Vytenis, et heksli pikkus peaks jääma 12 -15 mm vahemikku, kuna lühema heksli pikkuse korral pressime lihtsalt mahla välja. Praktilisele kogemusele põhinedes soovitame Eesti oludes siiski vahemikku 20-30 mm.

Tänavusel ekstreemsel maisiaastal, kus kasvuperiood on veninud tavalisest pikemaks, pidas ta vajalikuks kindlasti konservante kasutada. Kindlat soovitust ta selle kohta ei andnud, eks see ole igaühe enda otsustada, kas kasutab bioloogilist või keemilist silokindlustuslisandit. Huvitav oli see, et tema üldine seisukoht oli, et konservante pole vaja kasutada, kui silomais on optimaalse niiskusesisaldusega, seega 35% või enama kuivainesisaldusega. Kindlasti soovitas kasutada siis, kui tegemist on alla 35% kuivainesisaldusega silomassiga.

Leedus kasvatatakse umbes 8000 ha teramaisi, millest enamus muljutakse tunnelisse, osa koristatakse teraks. Maisi kuivatamine toimub kahes osas, esialgu kuivatatakse 20% niiskuse juurde, hiljem 14%-ni.

Lisaks Vytenis Skarnulisele jagas sordiinfot ka Syngenta esindaja Kaupo Suik, kes tutvustas katses olnud uusi sorte SY Nordicstar ja Feeditop. Esimene neist paistab silma oma püstiste lehtede poolest, mis põhjamaises kliimas paremini päikesevalgust püüavad. Headele söödaomadustele lisaks on sordil väga hea haiguskindlus. Viimane on samuti oluline, sest nii fusarioos kui pahknõgi vähendavad maisisilo kvaliteeti. Feeditop, mis on tegelikult pikema kasvuajaga (FAO 210), oli samuti üllatavalt hästi arenenud.

Tõlvikute puhul soovitas Syngenta esindaja jälgida kolme näitajat. Esmalt – mitu tõlvikut taim moodustab. 1-2 tõlvikut on reeglina energiarikkamad. Kui tõlvikuid on rohkem, kipuvad need vesiseks jääma ja annavad juurde pigem massi, vähem energiat. Tõlvikud ei tohiks moodustuda liiga ligidal maapinnale, sest nii suurenevad koristuskaod, seega on mõistlik valida sort, millele iseloomulik tõlvikute asetsemine maapinnast suhteliselt kõrgel. Syngenta sortidele on iseloomulik ka tõlvikute kaetus kattelehtedega kuni tipuni – nii on haigustekitajate juurdepääs neisse takistatud.

Kristen Laaneväli Scandagra Eestist rääkis lähemalt maisisilo olulisusest piimatootmises. Ta rõhutas maisi kui unikaalse ja väärtusliku tärkliseallika tähtsust, mis mitmekesistab koresööta ning parandab loomadel söömust. Eriti oluliseks pidas ta maisikasvatust siis, kui probleemiks on maa nappus, kuna mais annab hektari kohta suure koguse koresööta. Silokindlustuslisandite valikul on oluline, et see tagaks kiire ja kontrollitud fermentatsiooni, tuues pH alla võimalikult kiiresti. Sellega takistatakse hallituste, pärmseente ja klostriidide võimalikku kasvu. Maize-All+ FVA on uus, spetsiaalselt maisi sileerimiseks välja töötatud kindlustuslisand, mis takistab tänu uudsele propioon-happebakteri tüvele hallitus- ja pärmseente kasvu. Maize-All+ FVA homofermentatiivsed piimhappebakterid ja tärklist lõhustava ensüüm amülaas soodustavad kiiret ja tõhusat käärimist, mis vähendab toitainekadusid ning tagab hea seeduvusega maisisilo. Ühest 200 grammisest kotikesest jagub 100 tonnile silole. Soovitav lahuse kogus on 50ml kuni 2 liitrit.

Masinate poolelt sai näha erinevaid JCB traktoreid ja tõstukeid, samuti Väderstadi tuntud maisikülvikut Tempo F. Voore Farm külvab igal aastal Tempoga kokku umbes 1000 ha maisi, millest vaid 150 ha jagu on ettevõtte enda vajadus, ülejäänud osa moodustab teenus. Järgnevatel aastatel on plaanis külvivõimsust veelgi suurendada. Maisipõldude mullaharimine tehakse kultivaatoriga TopDown 700, mis sobib hästi just rasketesse tingimustesse.

Vaata fotosid maisipäevast:

12 pilti

Maisipäev Trovador OÜ-s

Foto: Jaanika Mirka