Sigade Aafrika katku mõjusid hinnates jäädakse meedias sageli lühiajalise pealiskaudse matemaatika tasemele. Mainitakse, et enne oli 350 000 siga, nüüd on katku nakatunud farmidest tapetud 20 000 looma ringis – järelikult on vähenemine alla 10%, niisiis on seakatku mõju väike.
See on kahjuks diletantlik vaade seakasvatuse olukorrale. Tunduvalt täpsema ja samas kurvema pildi annab põhikarja statistika ehk eelkõige emiste arv Eesti seafarmides. Seakasvatajate andmetel on aasta alguses ligikaudu 30 000 pealine emisekari aasta lõpuks vähenenud umbes 21 000 peale. Seega on talveks 30% põhikarjast läinud.
Kuigi ka seakatku nakatunud farmides hävitati emiseid, on karja vähendamine olnud eelkõige seakasvatajate teadlike valusate ja kalkuleerivate otsuste tulemus. Emiste arvu vähenemise taga oli kevadel kehv turuolukord, aga koos seakatku levikuga on peamine põhjus nüüdseks kitsendustega tsoneeringutest tingitud kauplemis- ja käitlemispiirangud sigadele ja sealihale. Kõik see viitab sellele, et emiste arvu langus pole kaugeltki peatunud.
Kolmas tsoon kannatab rängalt
Eriti kannatavad nn 3. tsoonis ehk järelevalvetsoonis asuvad seafarmid, mis on puhtalt majanduspiiranguna seatud puhastele ja täiesti tervetele seafarmidele järelevalveks. Ilma oma lihatööstuse ja tooteportfellita on 3. tsoonis sigade pidamine mõttetu, kuid ka nende olemasolul on see raskendatud ja jätkusuutmatu. Nimelt on Euroopa Komisjon sätestanud 3. tsoonist pärit sealihale karmid kauplemis- ja käitlemispiirangud, mis on ühtpidi nii keerulised kui ka kulukad. Näiteks tuleb 3. tsoonist pärit sead tapamajja saata eraldi päeval, mille eesmärgiks on vältida eri tsoonidest pärit liha ristkasutamist.
Lisaks tuleb 3. tsoonist pärit sigadelt saadud lihale peale panna erimärgistus, mis näitab, et liha on läbinud erikontrolli. Selle kõigega kaasneb täiendav dokumentatsioon ning suured veterinaarsed kulud. 3. tsoonist pärit sigade puhul on teatavasti liha ja subproduktide eksport keelatud ning seda liha saab vabalt müüa ekspordiks ainult 80 kraadi juures kuumtöödeldud toodetes. See nõue ei ole kestlik ning tapab meie konkurentsivõime eksporditurgudel.
Nagu näha, ei ole tegemist jätkusuutliku majandamisega. Selliste piirangutega kaasneb üsna kiire seakasvatuse langus.
Loe Teet Soormi arvamuslugu täismahus Äripäeva veebist.
.