Laiuse POÜ lõpetas seakasvatuse

Üldine majanduslik olukord ja piirkonna määramine sigade aafrika katku tõttu kõige rangemate nõuetega kolmandasse tsooni sundisid Laiuse põllumajanduse osaühingut sealihatootmise likvideerima.

Osaühingu juhataja Tiit Maripuu sõnul ootas viimastel nädalatel turustamist 548 siga. “Kolmapäeval viisime viimased sead müügiks firmale Lihakarn OÜ - Grossi Toidukabad, kus makstakse sealiha eest kaks korda kõrgemat hinda kui Rakvere lihakombinaadis, kuhu oleme samuti sigu müünud. Samuti ostis osa sigu firma Atria Eesti.”

Maripuu sõnul töötas Laiuse põllumajandusosaühingu seakasvatussektoris kaheksa inimest. “Mõned neist on juba koondamisteate kätte saanud ja osasid ootab see protsess ees. osadele inimestele leiame rakendust teistes valdkondades,” lausus juhataja. Laiuse põllumajandusfirmas on kasvatatud sigu alates kolhoosiajast. “Põllumajanduse mõõnaperioodidel oleme varemgi kaalunud seakasvatuse lõpetamist, kuid lootuses, et olukord paraneb, oleme seda tootmisharu siiski jätkanud. Praegune olukord sundis aga vastu võtma likvideerimisotsuse,” nentis Maripuu.

Laiuse POÜ määrati kolmandasse tsooni seoses Puurmani vallas katkukoldesse jäänud sigade matmisega Torma valda riigile kuuluvale kinnistule. “Kas see nii oli, me täpselt ei tea. Põllumeeste meeleavaldusel soovisime maaleluminister Urmas Kruuselt teada, mis alusel on tsoonid sigade aafrika katku peatamiseks määratud. Konkreetset vastust temalt ei tulnud. Kavatseme maaeluministeeriumi veel teemakohase järelepärimise teha. Üldiselt on praegu hääbumisohus märkimisväärne osa Eestimaa piima- ja sealihatootmisest. Minu hinnangul on sellise olukorrani viinud valitsuse saamatus,” märkis staažikas põllumajandusettevõtja.

“Laiuse POÜ oli nii Jõgevamaal kui ka kogu Eestis arvestatav seakasvatuse arendaja. Selle tootmisharu sundlõpetamine mõjub negatiivselt nii paikkonna sotsiaal-majanduslikule elule kui ka kogu Eesti sealihasektorile,” märkis Eesti Tõusigade Aretusühistu nõukogu esimees Urmas Laht.

Kui mullu augustis oli maakonnas lautasid, kus peeti üht või rohkemat hulka sigu kokku 58, siis tänavu augusti lõpus oli neid 38. Drastiliselt on vähenenud sigade üldarv - maakonnas oli septembri algul alla 16 000 kodusea, kusjuures aasta tagasi oli see number üle 38 000.

Jõgevamaa veterinaarkeskuse juht Harles Kaup ütles Vooremaa konverentsil, et osa ärimehi nägi sigade katku hävitustööd ette ja lõpetas seakasvatuse aegsasti. Näiteks tõi ta Kaavere Agro. Selle firma juht Ahti Kalde on ka Mustvee kultuurikeskuses augusti keskel peetud avalikul koosolekul tunnistanud, et nemad said sigade katku kohta rohkem teavet zooloog Nikolai Laanetult ning likvideerisid tootmise. Samas on Sadala Agrol valmis laudad, kuhu sigu pole veel toodudki. Hooned on olemas, pangalaenud tuleb maksta, kuid kasutada pole võimalik neid hakata. Harles Kaup lisas, et seapidamise on lõpetanud nii väikesed kui keskmised kasvatajad.

Allikas: Vooremaa, 6. oktoober 2015

 

Osale arutelus

  • põllumajandus. ee

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Uudised