9. oktoober 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Mis seob põllumehi ühistusse? Lisaks ühistele ärilistele eesmärkidel on minu arvates peamiseks siduvaks „liimiks” pühendumus ja usalduse. Usaldus, et kõikide liikmete vajadused saavad rahuldatud võrdsetel tingimustel ja parimal moel. Keegi ei tohiks tunda, et teda ei kaasata või kedagi teist eelistatakse. Samas, et saada, peab ka ise panustama. Panustada tuleb nii aega kaasamõtlemiseks kui oma äri mahtusid, koos saavutatakse kriitilised kaubamahud, millega on võimalik hinnaläbirääkimistes edu saavutada. Eduka koostegutsemise ehk tulemusliku koostöö tulemusel tekib usaldus. Turul võib olla ka ühekordseid paremaid pakkumisi, kuid mõistlikum on lähtuda pikaajalisest tervikpildist. Pole harvad juhused, kus need „superpakkumised“ on mõeldud ühistu tugevuse proovilepanekuks. Kui ühistu pole tugev ja laguneb, siis üksikult tegutsejate jaoks muutuvad edaspidi  teenuste ja toodete hinnad ikkagi vaid kallimaks. Järelikult selleks, et pikaajaliselt saada soodsamat hinda, on kasulik teha mõned tehingud oma ühistu kaudu ka kallima hinnaga. Samas ei kutsu ma üles pimesi ainult ühistuga äri ajama - „kontrolloste“ on mõistlik ikka teha ja sellist hinnainfot ühistuga jagada. See hoiab ühistu vormis ja hinnad konkurentsivõimelised.

Mida tähendab ühistu liikmete aktiivne kaasamine? Kas iga liige peab avaldama arvamust kõigi tegevuste kohta või peaks aktiivsus piirduma üldkoosolekul aastaaruande kinnitamisega? Kui liikmeid on palju, siis esimese variandi puhul ei jõuaks keegi arutelusid ohjata ja tegudeni oleks raske jõuda. Siin peaks eelfiltriks olema liikmete poolt valitud nõukogu. Pelgalt üldkoosolekul kätt tõstes ei ole aga enam võimalik tehtut muuta ega protsesse suunata. Järelikult on võtmesõnaks teadlik informatsiooni vahendamine. Ühistu juhatus peab tagama regulaarse info liikumise, et liikmed saaksid vajadusel tagasisidet anda ja tegevustes kaasa rääkida. Olulisemate küsimuste lahendamiseks võib kokku kutsuda eraldi töögruppe. Tegevust sel viisil korraldades võib loota, et ühistu liigub õigel kursil. Ühistu juhi roll on luua motiveeriv keskkond selleks, et liikmed tunneksid vajadust oma äri just ühistu kaudu teha. Ei ole vaja  eeldada ja nõuda, et kui oled liige, siis pead vaid ühistu kaudu oma kaupa müüma. Viimase arvamusega kaugele ei jõua - kas lahkub juht või liikmed.

Peale liikmete aktiivsuse ja tarkuse, määrab ühistu edukuse selle juhtimine. Juhtimine peab olema läbipaistev ja liikmete esindajad nõukogu töös sisulised kaasamõtlejad ning tegevuste suunajad. Nii tagatakse ühistu toimimine vastavalt nende põhimõtetele, milleks on kokku tuldud ja välditakse selle muutumist tavaliseks äriettevõtteks või ühe autoritaarse juhi eraettevõtmiseks.  Juhti valides ei pea teda ilmtingimata otsima oma liikmete hulgast – juhtimisoskustega isiku võib palgata ka muudest sektoritest. Heaks valikuks on tugev liider, kellel on inimeste-, protsesside- ja finantsjuhtimise kompetentsid ning suurema pildi nägemise võime.

Tänase tarkuse ja kogemuse põhjal võib kokkuvõtvalt öelda, eduka ühistu alustaladeks on usaldusväärsus, läbipaistvus ja kaasatus ning läbimõeldud juhtimine. Kuid kindlasti on siin kõrval ka palju muid tegureid. Nende leidmiseks ja lahtimõtestamiseks korraldab Põllumeeste ühistu KEVILI, koostöös Eesti Maaülikooli ja Põllumajandus-Kaubanduskojaga 14. oktoobril konverentsi, „Edukas ühistu“. Konverentsil avaldavad oma seisukohti tunnustatud õppejõud ja praktikud nii Eestist kui Euroopast. Kellel tekkis teema vastu suurem huvi, siis olete oodatud – konverentsile saab registreeruda aadressil [email protected]

.

Autor: Meelis Annus