Autorid: Põllumajandus.ee , põllumajandus.ee • 20. oktoober 2015
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Saarlased uuendasid saagirekordeid

Kuigi saarlaste tulemused Viljelusvõistlustel jäid sel aastal mandrimeeste rekordsaakide varju, näitasid ka sealsed viljakasvatajad edasiminekut ja purustasid rekordeid.

Saarlastest parima koha sai seekord Valjala valla Mäe talu peremees Toomas Tänav, kes oli võistluse parim suviodrakasvataja. Saak 7,72 t/ha jättis Tänava otrade arvestuses küll III kohale, kuid tema saagist paremad tulemused olid saadud taliodraga. Läbi viljelusvõistluse ajaloo on Toomas Tänavast suviodra arvestuses saavutanud parema tulemuse vaid Põlvamaa tuntud viljakasvataja Erki Oidermaa, kes mullu sai viljelusvõistlustel kirja 8,1 t/ha. Möödunud aastal sama odrasordiga (‘Tamtam’) 2,4 tonni väiksema saagikusega leppima pidanud Tänav ütles, et mullu võrsus vili kehvemini ning teatav erinevus oli ka mullastikul. Võistluste väliselt oli Mäe talu saanud sama sordiga 2013. aastal üle seitsme tonni hektari kohta.

Tänava sõnul ei näita kaks aastat sama kultuuriga võistlemine mingit sihipärast järjekindlust sordi valikul, vaid eelkõige külvikorras olevate põldude seisukorda kevadel. Päris kõiki plaanitud töid Tänav võistluspõllul ei teinudki. Panemata jäi viimane leheväetis ja tegemata kõrre tugevdamine, mistõttu oli saak võistluslapil natuke rohkem lamandunud ja saaginumber pisut kesisem.

Taliotra, mille saagipotentsiaal on võimsam, Toomas Tänav üldiselt ei soosi, sest talle ei meeldi odra talvitumisega seotud riskid. Mäe talu peremees kinnitas, et tänavune aasta oli salve jõudnud tonnide poolest rekordiline. Võrreldes varasema rekordaastaga kogunes hektari kohta umbes 1,5 tonni vilja enam, keskmise saagiga võrreldes on vahe hektari kohta enam kui kaks tonni.

Olgu lisatud, et odrakasvatajatest pälvis tänavu ülekaalukalt esikoha Naeris OÜ Harjumaalt, kes sai taliodra saagiks viljakasvatuse absoluutse Eesti rekordi 12 t/ha. Kui selle aastani oli otrade saagikuse maailmarekord Äripäeva andmetel 12,2 t/ha, siis nüüd on 25 aastat vana rekord purustatud ja alates sellest aastast on odra uus rekordsaak 13,8 tonni, mis saadi Uus-Meremaal.

Korraliku esituse tegi ka Tõnu Post, kes sai talirapsi saagiks 5,02 t/ha, mis on 1,5 tonni rohkem kui 2012. aastast Toomas Tänava käes olnud senine saarlaste parim tulemus viljelusvõistlusel. Viljelusvõistluste ühe põhilise eestvedaja Margus Ameerikase sõnul panid korraldajad veel mõned aastad tagasi välja eriauhinna sellele, kes ületab esimesena saagikuse 5 t/ha. “Nüüd on see meil juba tavaline ja lausa 15 põldu 16-st ületas selle piiri, neist kolme saak oli seejuures üle 6 t/ha,” möönis Ameerikas. Viljelusvõistlustel 2015 parima talirapsi saagi 6,86 t/ha saanud Margus Lepp Voore farmist oli oma tulemusega viivuks isegi parem mitteametlikust maailmarekordist, kuni 21. augustil koristati Inglismaal hektarilt 7,2 tonni.

Kaido Kirstu 8,34 t/ha talinisu on samuti hea saak, kuid sel aastal saadi esmakordselt ka üle 10-tonniseid nisusaake. Ehkki Kirstu saagikus jääb tonniga alla ka Piibe Posti möödunud aasta võidutulemusele, on see ikkagi neljakordse viljelusvõistluse võitja parim ametlik nisusaak. Nisusaagi maailmarekord oli seni 2010. aastast Uus-Meremaalt pärinev 15,7 t/ha, mille tänavu ületasid inglased, saades uueks rekordiks 16,5 t/ha.

Eestis sel aastal püsitatud rekord (10,7 t/ha, Voore farm) moodustab maailma rekordsaagist 65%, mis Margus Ameerikase sõnul tähendab, et võrreldes talirapsi ja taliodra saagiga on eestlastel veel palju õppida. Üks mahajäämuse põhjus on Ameerikase hinnangul ka see, et nisu on maailmas üks enamlevinud kultuure, millesse on paljudes piirkondades väga palju panustatud. Eestis oli aastakümneid levinuim kultuur oder ning nisu on muutunud olulisimaks kultuuriks alles viimastel aastatel, kui siinsed põllumehed on hakanud seda suuremates kogustes eksportima ning kvaliteedile senisest enam tähelepanu pöörama.

Viljelusvõistlus toimus Eestis 11. korda. Tähtajaks, 31. maiks registreerus rekordarv taimekasvatajaid-võistlejaid – 40! Kokku pakuti põlde võistlusele 90. Et töömaht ja kulud liialt suureks ei läheks, olime sunnitud kehtestama piirangu, et iga osaleja saab võistelda vaid ühe põlluga. Erandi tegime vaid eelmise aasta võitjatele, kes said pakkuda mõne põllu rohkem, ning lõpuks jäi saagi arvestusse 46 põldu. Nendest 16 talirapsi- ja 1 talirüpsi-, 14 nisu-, 6 rukki- ja 9 odrapõldu. Saagikuse võistluse tulemused olid sellel aastal väga kõrged. Rekordsaagid saadi kõikide viljaliikidega. Viljelusvõistluse tulemusi esitletakse kõigile huvilistele avatud konverentsil 19. novembril Tartumaal lennuakadeemia ruumes.

Allikas: Saarte Hääl

Autor: põllumajandus. ee

Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Meelika Sander-SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Jaanus SarapuuReklaami projektijuhtTel: 5166 960