Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 21. oktoober 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

 „Oleme tänaseks koostöös kohalike omavalitsustega ja keskkonnaspetsialistidega saavutanud kokkuleppe 24 võimaliku matmispaiga osas kokku kaheksas maakonnas. Keskkonnaamet on hinnanud need keskkonna seisukohalt sobivaks,“ ütles Veterinaar- ja Toiduameti peadirektori asetäitja Olev Kalda. „Praeguse teadmise põhjal ei ole hukatud loomade matmine keskkonnakaitselistel põhjustel võimalik kolmes maakonnas Ida- ja Lääne-Virumaal ning Raplamaal. Loomataudi puhkemisel nendes piirkondades tuleb vajadusel kasutada naabermaakonnas asuvat matmispaika“.

Kinnitatud nimekiri ei ole lõplik. Olev Kalda sõnul on võimalike matmispaikade valikul esmatähtis keskkonnaohutus. „Siiski rõhutan, et matmine on hädaabinõu, mida tuleb kasutada alles siis, kui loomsete jäätmete käitlemise tehasel puudub võimekus hukatud loomade kahjutustamiseks mõistliku aja jooksul,“ lisas Kalda. 

Matmise loomsete jäätmete kahjutustamise võimalusena sätestab Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus 1069/2009, artikkel 19 (1), mis lubab erandkorras loomataudi puhkemisel loomi matta.

Keskkonnaministeerium koostöös Keskkonnaameti ja Keskkonnainvesteeringute Keskusega viib eelvalitud matmispaikades läbi täiendavad keskkonnauuringud, et hinnata matmispaikade parameetreid, vajadusel tehakse ka proovikaevamisi või –puurimisi.

Matmispaikade eelvalikut hindas riiklik loomatauditõrje komisjon, kes otsustas esitada nimekirja kinnitamiseks Veterinaar- ja Toiduameti peadirektorile.

Vaata lisa: VTA peadirektori käskkiri „Eriti ohtliku loomataudi tõrjumise käigus hukatud loomade võimalike matmispaikade nimekirja kinnitamine".