Nädal maailmabörsil

Nädala börsiuudised: piimahinnad valmistasid turgudele pettumuse; kohvihinnad hakkasid ilmaprognooside tõttu langema; Suurbritannias rekordiline nisu saagikus; USA põllukultuure survestab dollar;

Piimahinnad valmistasid turgudele pettumuse

Kaks kuud kestnud maailma piimahindade tõus sai läbi – Global Dairy Trade (GDT) indeks tegi selle nädala kauplemissessioonil languse.

GDT hinnad langesid teisipäevasel oksjonil 3,1 protsenti. Varasemalt oli indeks tõusnud juba 4 oksjonit järjest (oksjonid toimuvad ca 2 korda kuus).

Kõige rohkem kukkus või hind – kokku 11,1 protsenti. Talle järgnesid piimapulber (-4,6%) ja kooritud piima pulber (-4,5%).

Vaatamata sellele, et tulevikutehingute hinnad olid langenud, tuli piimahindade odavnemine turuosalistele üllatusena.
„Ma arvan, et turud ootasid piimapulbri jätkuvat hinnatõusu,“ ütles John Spainhour toorainete kauplemisega tegelevast ettevõttest Rice Dairy. Tema sõnul valmistas hinnalangus turgudele „pettumuse“.
„Eelmistel oksjonitel on hinnad tublisti tõusnud. Järjest rohkem on tõendeid, et Uus-Meremaal tõmmatakse toodangut koomale, seega ootasime ka piimahinna tõusu,“ ütles Tobin Gorey ANZ-st.
Spainhour tõi välja, et hindadele mõjuvad jätkuvalt survestavalt teiste piirkondade suured tootmismahud. Nii on näiteks Euroopa Liidu piimatarned kasvanud eelmise aastaga võrreldes 3,6 protsenti (juuli seisuga, uuemad andmed veel puuduvad). „USAs on ka päris suur tootmine,“ nentis ta. USA põllumajandusministeerium prognoosib, et riigi piimatoodang tõuseb sellel aastal 1,4 protsenti ja järgmisel aastal 2 protsenti.
Euroopas langes kooritud piima hind nädalaga 0,32 protsenti ja tonn maksab 1857 eurot.

Kohvihinnad hakkasid ilmaprognooside tõttu langema

Arabica kohvi hinnad tegid eelmise nädala reedel seitsme kuu suurima languse. Arvatakse, et Brasiiliat tabavad paduvihmad, mis aitavad leevendada pikka aega kestnud põuda.
Arabica hind on nädalaga kukkunud üle 10 protsendi ja üks nael maksab 125,85 dollarisenti. Eelmise nädala reedel kukkusid hinnad 5,9 protsenti – viimati toimus kohvihindade nii järsk langus selle aasta märtsis.
Brasiilia Minas Gerais osariigile, kus kasvatatakse palju kohviube, ennustatakse korralikke vihmasid. Varasemalt on vähene niiskus olnud kasvatajatele probleemiks ning kardeti, et see mõjub tootmismahtudele halvasti.
Tõsi, olukord pole veel täielikult lahenenud. Rabobanki analüütik Carlos Mera ütles, et mitmed ilmaennustajad prognoosivad kuiva ilma jätkumist.
Robusta kohvi hind langes nädalaga 4,1 protsenti ja tonn maksab 1562 dollarit.

Suurbritannias rekordiline nisu saagikus

Suurbritannia nisutoodang ühe hektari kohta on sellel aastal olnud rekordiline. Vaatamata sellele jäi see turgude ootustele alla.
Briti põllumajandusministeerium (Defra) teatas, et nisutoodang ulatus 8,8 tonnini hektari kohta. See on 2,8 protsenti enam kui eelmine aasta, lisaks on tegemist kõigi aegade rekordiga.
„Kuigi mõnes piirkonnas on saagikoristamist edasi lükatud, pole tõsiseid ilmaprobleeme tekkinud, mis võiks kogu saaki ohustada,“ ütles Defra ja lisas, et erilisi probleeme pole tekitanud ka kahjurid ja haigused.
Mõnes piirkonnas oli nisu saagikus eriti kõrge – Norhumberlandis tegutsev farmer mõõtis ühe hektari saagikuseks 16,52 tonni, mis on maailmarekord.
Külvipindala oli aga eelmise aastaga võrreldes väiksem ja seetõttu langes üldine toodang 2,6 protsenti.
Üldiselt sellel nädalal suuri uudiseid ei tulnud, mis oleks Euroopa toidunisu hinda märkimisväärselt mõjutanud. Toidunisu hind kallines nädalaga 0,1 protsenti ja tonn maksab 177,75 eurot. Rapsiseemnete hind tõusis 0,9 protsenti ja tonn maksab 382,5 eurot.

 

USA põllukultuuride hindadele mõjus survestavalt tugevnev dollar, mis sai pärast Euroopa Keskpanga juhi Mario Draghi kommentaare hoogu juurde. Nimelt vihjas Draghi neljapäeval, et EKP võib stimuleerimisprogrammi veel enne aasta lõppu laiendada.
Maisi hind kallines USAs 0,2 protsenti ja buššel maksab 3,775 dollarit. Nisu odavnes 3,1 protsenti ja kaera hind kukkus 3,2 protsenti. Kumbki maksis vastavalt 4,91 ja 2,26 dollarit buššelist. Sojaubade hind odavnes 1,1 protsenti 8,98 dollarini buššelist.

Lähis-Ida naftariigid võivad kaotada triljoni

Lähis-Ida naftaeksportijate eelarvetest jääb järgmise viie aasta jooksul puudu triljon dollarit. Seda juhul, kui naftahinnad püsivad praegusel tasemel ja majandusreformid venivad, teatas Rahvusvaheline Valuutafond.
Riigid nagu Saudi Araabia ja Kuveit kasutavad eelarve puudujäägi vähendamiseks eelnevatel aastatel kogutud riigireserve. Nad on hakanud ka rohkem raha laenama. Suurte infrastruktuuride ja sotsiaaltoetustega seotud kulutusi ei ole aga märkimisväärselt koomale tõmmatud.

Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) Lähis-Ida ja Kesk-Aasia allüksuse direktor Masood Ahmed ütles, et naftariikidel on võimalus nüüd turgudelt rohkem raha laenata. Teisalt on aeg otsa saamas ning järgneva viie aasta jooksul saavad reservid otsa.
Nafta hinnad selle nädala jooksul suuri kõikumisi ei teinud. WTI odavnes 1,3 protsenti ja Brent kukkus 0,9 protsenti. Kumbki maksis reede hommikuks 48,49 ja 45,49 dollarit barrelist.
„Seal juures peab olema ka plaan, kuidas leida keskpikas perspektiivis parem tasakaal kulutuste ja sissetulekute vahel,“ ütles Ahmed Wall Street Journalile.
Saudi Araabia on regiooni suurima majandusega riik, mis on ühtlasi ka maailma suurim naftaeksportija. Sellel aastal on Saudi Araabia emiteerinud miljardites dollarites võlakirju. Nad on kasutanud ka oma reserve, mille hulk on sellel aastal vähenenud 11 protsendi võrra, selgub Saudi Araabia Keskpanga andmetest.

 

Osale arutelus

  • Mait Kraun

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Uudised