Surve teravilja hindadele püsib

OECD ja FAO uuest raportist selgub, et 2014. turustusaastaks olid teravilja varud maailmaturul taastunud –  koristati USAs maisi rekordsaak, üle keskmise olid saagid Euroopa Liidus ning Venemaal.

Hinnad viimase 5 aasta madalaimal tasemel

Arvestades, et teravilja varud on viimase kahe aasta ajalooliselt kõrgete saakide tõttu maailmas normaliseerunud ning alates 2015. aastast prognoositakse jälle keskmisi saake, siis järgmisel kümnel aastal on suurem risk pigem teravilja hindade languseks kui tõusuks. Majanduskasvu edasine aeglustumine kiiresti arenevates riikides nagu Hiina, kütusehindade langus ning kasvav konkurents eksportijate vahel võib samuti nimetatud riski suurendada. OECD prognoosi kohaselt jäävad teravilja hinnad järgmise 10 aasta jooksul 6–15% madalamaks võrreldes eelmise dekaadiga. Teisalt võib ilmastikust tingitud teravilja varude vähenemine jällegi tõsta rahvusvahelisi hindasid.

Teravilja kogutoodang OECD prognoosi kohaselt järgmisel kümnendil tõuseb – 2024. aastaks prognoositakse maailmas 14% suuremat teravilja kogutoodangut võrreldes 2012.-2014. aasta keskmisega ja seda just saagikuse paranemise tõttu, samas kui kasvupindade suurendamine on piiratud.

2024. aastaks suureneb nisu kogutoodang maailmas 86 miljoni tonni võrra, millest suure osa moodustavad India (15 mln t), Venemaa (13 mln t), Hiina (8 mln t), EL ja Argentiina (kumbki 7 mln t). Söödateraviljade kogutoodang suureneb 194 miljoni tonni võrra (USA 51 mln t, Hiina 37 mln t, EL 12 mln t, Venemaa ja Ukraina kumbki 6 mln t).

Suureneb ka teravilja tarbimine – 2024. aastaks 2786 miljoni tonnini, suurenedes 388 miljonit tonni. Peamiselt toiduviljana kasutatava nisu tarbimine suureneb 13%, moodustades 69% nisu kogutarbimisest. Nisu kasutamine söödana suureneb ülekaalukalt Hiinas, Venemaal ja ELis. Söödateraviljade kasutamine suureneb eriti arengumaades, et varustada sealset laienevat loomakasvatussektorit.

Ülemaailmne teravilja kaubandus suureneb veidi kiiremini kui toodang kasvab, mis väljendub kaubanduse osakaalu kasvus maailma toodangus. Nisu puhul suureneb see osakaal 21%-ni 2024. aastaks, söödateraviljadel 13%. Järgides ajaloolisi trende, siis arenenud riigid varustavad nisu ja söödateraviljadega arengumaid, samas kui riisi kaubandus toimub arengumaade vahel.

Õliseemne kogutoodang maailmas tõusis 2014. turustusaastal teist aastat järjest rekordtasemele, seega on õliseemne hind märkimisväärselt langenud ning püsib ka edaspidi surve all. Sojaoa kogutoodang suurenes kiiremini kui rapsi, päevalille ja maapähkli kogutoodangud. Kasvav nõudlus proteiinisööda järele on peamine põhjus, miks õliseemne tootmine on viimastel aastatel laienenud. Rapsiseemne tootmine Kanadas ja ELis suureneb palju aeglasemalt kui möödunud kümnendil, sest kõrge õlisisaldusega seemned nagu raps, on enim mõjutatud taimeõli hindade aeglasemast kasvust. Õliseemet kasutatakse ülemaailmselt peamiselt purustatud kujul koogiks või õliks, otse toiduks kasutamine on märkimisväärne vaid mõnes Aasia riigis. Prognoosi kohaselt rohkem kui 87% maailma õliseemne toodangust kasutatakse 2024. aastaks purustatud kujul.

Loe lisaks:
Pikemalt ja põhjalikumalt loe OECD ja FAO prognooside kohta SIIT.
Raport: http://www.agri-outlook.org/publication/
Saadused
: http://www.agri-outlook.org/commodityanalysis/
Riigid
, eksport/import/toodang, hinnad jne: http://stats.oecd.org/viewhtml.aspx?QueryId=66511&vh=0000&vf=0&l&il=&lang=en
Vaata
ka videot raporti tutvustamisest SIIT.

Osale arutelus

  • Kadri Rand

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

AVESCO AS otsib MEHAANIKUID

Manpower OÜ

15. august 2018

Uudised