Nädal maailmabörsil

Nädala börsiuudised: Rapsi külvipind tõenäoliselt ei kasva; Ukraina ja Venemaa nisu ähvardab kuiv ja külm ilm; Euroopas ja USAs samuti ilmaprobleemid, piimahind jätkas langust; nafta hind tegi nädala keskel välktõusu.

Rapsi külvipind tõenäoliselt ei kasva

Rapsi külvipind 2016. aasta saagiks Euroopa Liidus tõenäoliselt selle aastaga võrreldes ei kasva, teatas Rahvusvaheline Teraviljade Nõukogu (IGC). Samuti hoiatas organisatsioon, et kuiv ilm võib takistada kolmandiku rapsi külvamist Ukrainas.

Kuna rapsiseemnete hinnad on juulis saavutatud tippudest kõvasti langenud, siis on külvamine muutunud vähem atraktiivseks, ütles IGC.

Rapsiseemnete veebruarikuiste futuuride hind on nädalaga kukkunud 1,1 protsendi võrra ja tonn maksab 378,25 eurot. Augustis jõudis tonnihind 350 euroni. Novembrikuiste futuuride tonnihind jõudis eelmisel kuul 339 euroni, mis on juulis saavutatud tippudega võrreldes 17 protsendi madalam hind.

Tänaseks on hinnad veidi taastunud, aga suur osa põllupidajatest on oma külviotsused juba teinud.

Rapsi külvipind on Euroopa Liidus vähenenud viimase 5 hooaja jooksul juba 4 hooaega. Alates 2010-2011. aasta hooajast (7,0 miljonit hektarit) on kogu külvipind vähenenud 500 000 hektari võrra.

Ukraina ja Venemaa nisu ähvardab kuiv ja külm ilm

Talve teraviljade olukord on Lõuna-Venemaal problemaatiline, sest temperatuurid on madalad ja ilm on külm. Ka Ukrainas takistavad ilmastikuolud külvamist, selgub ametlikust raportist.

Euroopa Komisjoni Marsi teraviljade jälgimise teenistus tõi välja, et nii Venemaa kui ka Ukraina sügist nisukülvi ähvardab külm ja kuiv ilm.

Ukrainas „takistab talve teraviljade külvamist kuiv ilm, millele on lisanudnud madalad temperatuurid. Kohati on langenud temperatuur alla 0 kraadi Celsiuse kohta, eriti riigi idaosas,“ teatas Mars.

Mars ütles, et „Venemaa Rostovi ja Volgogradi regioonides on pinnas väga kuiv, mis takistab talvenisu külvamist.“ Ka Venemaal on lisaks kuivale ilmale probleem ka madal temperatuur.

„Isegi piirkondades, kus külvamine on juba toimunud, on probleeme, sest vett on vähe ja temperatuur on madal.“

Ka Euroopas ja USAs probleemid

Viimasel ajal on terve põhjapoolkera, sealhulgas Euroopa Liidu ja USA, nisukülvi ähvardanud halvad ilmastikuolud. Näiteks USAs muretsetakse, et riigi lõunaosa piirkondades pole sadanud piisavalt vihma. Euroopa Liidu siseselt on kohati aga probleem liigne vihm, Poolas on probleemiks jällegi kuiv ilm.

Euroopa Toidunisu futuuride tonnihind oli ilmastikuprobleemide tõttu kallinenud esmaspäevaks 181 euroni. Neljapäeva lõpetas toidunisu 180,75 eurol tonnist ja nädalaga kallines hind kokku 1,7 protsenti.

USAs kallines nisu hind aga 3,3 protsenti ja buššel maksab 5,07 dollarit. Kaera hind tõusis 0,2 protsenti 2,27 dollarini buššelist. Maisi hind langes 0,3 protsenti ja buššel maksab 3,7625 dollarit. Sojaubade buššel odavnes 1,5 protsenti ja maksab 8,845 dollarit.

Eelmisel nädalal uuesti langema hakanud piimahinnad kukkusid Euroopa turul sellel nädalal edasi. Kooritud piima hind odavnes 3,4 protsenti ja tonn maksab 1793 eurot.

 

Teistest niinimetatud pehmetest toorainetest odavnes töötlemata riisi hind 6,25 protsenti ja kvintal maksab 11,4 dollarit. Kakao lisas 2,7 protsenti ja tonn maksab 3226 dollarit. Robusta kohvi hind odavnes 0,64 protsenti ja tonn maksab 1552 dollarit.

Nafta hind hakkas nädala keskel kiiresti tõusma

USA valitsus kolmapäeval, et eelmisel nädalal naftavarud tõusid. Bensiini ja destillaatide varud aga vähenesid ja see pani nafta hinnad kiiresti tõusma, vahendab CNBC.
USA Energia ja Informatsiooni Administratsioon (EIA) teatas, et USA naftavarud tõusid eelmisel nädalal 3,4 miljoni barreli võrra 480 miljoni barrelini. Cushingi – ühe tähtsaima reservuaari ja jaotuspunkti – varud vähenesid 785 000 barreli võrra, ütles EIA.
Bensiinivarud vähenesid 1,1 miljoni barreli võrra. Reutersi küsitletud analüütikud ootasid 817 000 barreli suurust vähenemist.

Brenti toornafta hind hüppas kolmapäeval 4,8 protsenti ja WTI kallines 6 protsenti. Tõsi, teisipäeval kukkusid nafta hinnad siiski kahe kuu kõrgeima tasemeni ja nädala lõikes on Brent kallinenud vaid 0,1 protsenti ja WTI on odavnenud 0,3 protsenti. Kummagi barrel maksab 48,54 ja 45,45 dollarit.
Arvatakse, et nädala keskel toimunud tõus on lühiajaline, sest varud on jätkuvalt suured ning tootmise märkimisväärset vähendamist märgata ei ole.
„Ma arvan, et järgneval kahel kvartalil nafta hind pigem langeb. Märkimisväärne on asjaolu, et viimane tõus kestis vaid 54 dollarini ja sealt ei suutnud hind edasi tõusta,“ ütles SEB analüütik Bjarne Schieldrop.
„OPECi liikmesriigid õõnestavad tegelikult üksteise jalgealust. See ei saada turgudele head signaali,“ lisas ta.

 

Osale arutelus

  • Mait Kraun

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Uudised