Autorid: Põllumajandus.ee , põllumajandus.ee • 3. november 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Õnneks pole sellel nädalal olnud ühtegi teadet uutest Aafrika seakatku nakkuskolletest. Loodetavasti see nii ka jääb.

Katk on siiski tekitanud palju pahandust ja pingeid. 30. septembril teatas Rakvere Lihakombinaat, et hakkab oktoobrist Soome sigu juurde tooma. Maaeluminister ja peaminister kritiseerisid seda teravalt. Eelmisel reedel tegid Eesti kolm suurimat seakasvatajat ühise avalduse.

Eesti Tõusigade Aretusühistu nõukogu esimees Urmas Laht sai sõna eelmises saates. Tänases saates said sõna kaks suurimat lihatööstust.

Atria Eesti AS juhatuse esimehe Olle Hormi sõnul on nende viiest farmist kolmandas ehk punases ohutsoonis üks farm, mille sigu tapetakse ja lõigatakse teistest farmidest eraldi päevadel, ladustatakse eraldi ning nende käitlemisel ja müümisel kehtivad piirangud. "Sellest tsoonist pärit liha ei tohi eksportida, seda tuleb eraldi jälgida," rääkis Horm.

Horm lisas, et farmides on täielik eriolukord. "Inimeste töökoormus on suurenenud, kedagi farmi ei lasta, et mina olen ise ka oma farme viimase aasta ainult aia tagant näha saanud, sisse sinna kedagi ei lasta. Pluss veel täiendavad kogused hügieeni- ja desinfitseerimisvahenditele, nii et kulud on kõrged, tööd on palju, elame nagu noatera otsas."

Atria Eesti ühes kuus käideldavate sigade hulk on kukkunud 10 000 pealt 8000 peale ja seetõttu jääb osa inimesi ka tööta. "Kui meie mahud vähenevad, siis väheneb ka meie töötajate arv ja seda täiesti selgelt korrelatsioonis meie tootmismahtudega," tõdes Horm.

Horm leidis, et seakasvatuse praegusel kujul jätkumiseks peaks riik kaaluma otsetoetuste rakendamist. "Lühiajalises perspektiivis on see ikkagi ainus võimalus selle põhikarja olulist vähenemist vältida."

Atria Eesti nõukogu esimees ei näe tulevikku kuigi positiivsena ning on kindel, et seakatk jääb Eesti pinnale kümneks aastaks või kauemgi. "Me lihtsalt peame õppima sellega koos elama," ütles Horm ja lisas, et elatakse päev ning nädal korraga, sest ei teata, kuidas Euroopa Liidus impordi- ja ekspordipiirangud toimima hakkavad.

Kuna toodangut eksportida ei saa, on Atria Eesti jäänud hätta. AS HKScan Estonia ehk Rakvere Lihakombinaat kuulub Põhjamaade juhtivasse lihatööstuskontserni ja on Eesti suurim lihatööstusettevõte. Oma tootmist pole nad vähendanud, aga ärritasid avalikkust teatega, et hakkavad Soomest sigu juurde tooma.

AS HKScan Estonia juhatuse esimees Teet Soorm tõi põhjusena, miks Rakvere Lihatööstus hakkab sealiha sisse tooma Soomest või mujalt, välja selle, et Rakvere Lihatööstusel on koostöölepingud partneritega Lätis ja Leedus, kuhu ei saa meie kolmandast tsoonist pärit liha eksportida. "See eelkõige oli mõeldud reeksporti ehk Läti ja Leedu turule ja selle põhipõhjus on tingitud Eestis tänasel päeval kehtivatest seatsoonidest, mis on Euroopa Liidu ja Euroopa Komisjoni poolt kehtestatud."

Baltikumi kõige suurema lihatööstuskontserni tapamaja pole Soormi sõnul oma 25-aastase ajaloo jooksul veel nii suure intensiivsusega töötanud. "Käesoleval aastal me tapame Rakvere Lihakombinaadi tapamajas 260 000 siga meie oma Rakvere farmide süsteemist, pluss 40 000 siga Eestis varutavate lepingute alusel. Võin, käsi südamel, öelda: Rakvere Lihakombinaat kui ettevõte, tapamaja, turuliider, suurim lihatööstuse tööandja, suurim netoeksportija ei ole pööranud selga Eesti seakasvatajale," kinnitas Soorm.

Rakvere Lihakombinaadi tootmisjuht Rein Remmelg rõhutas korduvalt, et tehases tuleb kogu aeg planeerida ja tegutseda paralleelselt. Eri tsoonidest tulev liha lõigatakse erinevatel aegadel, oluline on ka märgistus valmistoodetel. "Kui me räägime valmistoodangust, siis me võime seda kolmandat tsooni kasutada, aga lähtuvalt Euroopa Liidu nõuetest peab olema sisetemperatuur valmistoodangul 80 kraadi, mis on loomulikult meil enesekontrolliks fikseeritud ja jälgitav ka termogrammide abil, ja siis ei ole mingeid piiranguid ka müüa seda valmistoodangut Lätti-Leetu," selgitas Remmelg ja lisas, et ekspordiks ei tohi minna kolmanda tsooni värsket liha ja maitsestatud liha.

Lihatoode on märgistatud vastavalt sellele, millist sealiha selles on kasutatud. Kui tootel on ümar märgistus, siis ei ole kasutatud tsoonist pärit liha. Kui märgistus on aga kolmnurkne, on tegemist tsoonist pärit lihaga, kuid tegemist on Remmelga sõnul terve sea lihaga, mis on kontrollitud.

Vorstide, sinkide ja teiste valmistoodete jaoks kolmandast tsoonist pärit liha kasutamisel on selle töötlemistemperatuur tõstetud 72 kraadi juurest 80 kraadini. Ressurssi kulub seega rohkem ja tulu väheneb. Tootmisjuht kinnitab, et kahjum lihatöötlemise eritingimuste pärast on kokku umbes 30 000 eurot kuus.

Rakvere Lihakombinaat pole siiani oma toodangut vähendanud ja ei taha vähendada ka eksporti Lätti ja Leetu.

HKScan Estonia juhatuse esimees Teet Soorm võttis kolme punktiga kokku, mida lihatootjad riigilt ootavad. "Kolm väga lihtsat asja: emise toetus; tuleb üle vaadata Euroopa Liidu tsoneeringud koos Euroopa Liidu ja Euroopa Komisjoniga; ja kolmas asi, kuidas hävitada Eesti metsades rohkem metssigu."

Autor: põllumajandus. ee