Setomaal alustati mustsõstraistanduste rajamist

Setomaal on otsitud vastust küsimusele, mida teha ligemale 5000 hektari kasutusest väljas oleva põllumaaga. Maaülikoolist tellitud uuringud andsid vastuse, et parim oleks seal arendada lambakasvatust või tegeleda aiandusega.

Nüüd ongi kümmekond huvilist perekonda koondunud ühtse eesmärgi nimel ning asunud rajama mustsõstraistandusi, vahendas "Aktuaalne kaamera". Et käesolevast aastast toetab ka riik aiandusvaldkonda eraldi meetmega, on Võrumaal asutud istandusi rajama.

Istanduse rajamine on täppisteadus – taimed ei pea mitte vaid ilusad olema ja hästi kandma, vaid ka ühtlasel rivil asetsema. Samasugust istutustööd on käesoleval sügisel Setomaal tegemas seitse perekonda, kuus valmistavad aga parasjagu maid ette kevadeks. Suund, et Setomaal otsustati hakata ühiselt tegelema just mustsõstarde kasvatamisega, pole sugugi juhuslik.

"Eks ikka eelkõige sellepärast, et siin on võrdlemisi hästi mehhaniseeritud. Kui me sellised väikesed viiehektarilised põllud mustsõstart täis paneme erinevatel omanikel, siis me peame oma perega hakkama saama," rääkis Setomaa Valdade Liidu juht Margus Timmo. Tegevused on siin läbi mõeldud. Taimede mulda panemisele on eelnenud pikk koolituste ja kogemuste hankimise periood ning mõtted liiguvad siin ühistu rajamise suunal.

"Hetkel me ei ole veel loonud ühistut, kuid see on meie tuleviku nägemus. Et praegu me käime koos ühiselt, oleme teinud palju õppereise. Pole ju mõtet ise jalgratast leiutada. Poolas on kõige suuremad mustsõstra kasvatajad ja nii me siis sealt juba tellisime istikuid 32 000 tükki, juba mitu masinat soetasime sealtkaudu ja ühine tegevus toimub," ütles mustsõstrakasvatuse koordineerija Setomaal Aime Tulp.

Tegevus toimub ka Võrumaal, kus tõsi, istanduste rajamine on seotud pigem käesoleval aastal avanenud ja aiandusele suunatud toetusmeetmega. Eelkõige on see aga seotud sooviga mitte lasta maad sööti. "Põldu on siin haritud ju ka meie suguvõsa poolt juba väga ammu ja ega me ei saa kehvemad olla, et mis siis, et linnatöö kõrvalt, aga hing ihkab ja seda ei saa tegemata jätta, seda peab tegema," lausus Ede-Harju talu perenaine Margit Päkk.

Mis saab aga marjadest edasi? Ka sellele on mõeldud ja just seetõttu ollakse Setomaal ka ühistut loomas. "Me näeme, et meil on ikkagi tugev ühine turundusühistu Setomaal, et meil on omad külmhooned, meil on omad tootmisliinid, oma tootmishoone, kus me saame siis marja väärindada ja koos ka siis turustada," märkis mustsõstrakasvatuse koordineerija Setomaal Aime Tulp.

Osale arutelus

  • põllumajandus. ee

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

AVESCO AS otsib MEHAANIKUID

Manpower OÜ

15. august 2018

Uudised