Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 12. november 2015
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Copa-Cogeca veiseliha töögrupp arutas sektori mureküsimusi

5. novembril toimunud Copa-Cogeca veiseliha töögrupis olid peale turuolukorra kõne all veel WHO lihasöömise ohtlikkust käsitleva pressiteate järelmõjud, komisjoni kriisimeetmete pakett, EL uus põllumajandustoodete promotsioonipoliitika, rahvusvahelised kaubandusläbirääkimised, kavandatavad muudatused rümpade klassifikatsioonis, veiseliha märgistamise reeglite ümbervaatamine, EL puhta õhu poliitika.

Lisaks teevad muret mõnedes riikides kehtivad liiga ranged karistused elektrooniliste kõrvamärkide puudumise eest (loomad kaotavad neid sageli) ning ebaselgus seoses uuendustega EL varajase hoiatamise ja reageerimise süsteemis (EWRS), mille kohta on vajalik täiendav info.

WHO pressiteade liha tarbimise seostest vähihaigusega ei tulnud veiseliha töögrupi liikmetele üllatusena, kuna sellise uuringu läbiviimne oli teada. Siiski põhjustas teade meediatormi enamikes liikmesriikides, kusjuures esialgne negatiivne sõnum muutus hiljem positiivseks loomakasvatust toetavaks ning nüüd teema tasapisi vaibub.  Prantsusmaal väljendasid selget seisukohta põllumajandussektori toetuseks nii põllumajandus- kui ka tervishoiuminister, Belgias anti tasakaalustatult sõna kõikidele osapooltele. Hispaanias toimus siiski väike langus kõikide lihaliikide tarbimises, samuti reageeriti valuliselt Iirimaal. Töögrupp näeb probleemsena asjaolu, et WHO uuring käsitles korraga kogu maailma, sh riike, kus liha tarbimine on oluliselt suurem kui Euroopas ning kus kasutatakse teistsuguseid nuumamistehnikaid (Argentiina, Brasiilia). EL-s jääb tarbimine allapoole WHO soovitatut; tuleks teha eraldi uuring Euroopa kohta. Tegemata jäeti riskianalüüs ning pressiteates ei käsitletud terviseriske, mis võivad tekkida liha söömisest loobumisel. Lisainfo saamiseks ei ole uuring tervikuna siiani veel kättesaadav.  Töögrupp tegi Copa-Cogeca sekretariaadile ettepaneku saata WHO-le kiri kirjeldusega, millist kahju sedalaadi teavitused teevad põllumajandussektorile, kes heas usus toodab kõrgeima kvaliteediga tooteid, ning meenutada, et pressiteated peavad olema vastutustundlikud.

Euroopa Komisjoni kolmanda kvartali turu väljavaatest selgub, et augustikuu seisuga ammlehmade arv EL-s väheneb, piimalehmade arv kasvab, eriti Iirimaal, Hollandis, Austrias ja Itaalias. Prantsusmaal ja Hispaanias kasvab nii piima- kui ka ammlehmade arv. Seega tootmine suureneb varasemast kiiremini. Veiseliha tootmine on kasvanud 4% võrra, seda paljuski piimandussektori probleemide tõttu. Juunis-juulis tapmiste arv kasvas. Elusloomade ekspordi peamised sihtriigid on Türgi ja Liibanon. Veiseliha ekspordi puhul  ei ole suudetud Venemaad täielikult asendada, kuigi väljavedu kasvas Norrasse, Balkanimaadesse ja Filipiinidele, suurenedes 6% võrra võrreldes eelmise aastaga. Import on suhteliselt stabiilne, suurenedes 1% võrra. Brasiiliast import vähenenud, seal sisetarbimine kasvab. Väheneb ka Austraalia eksport EL-sse , kuid trend on siiski stabiilne. USA-s on  lühiajaliselt veiseliha puudus, 2016.a. keskel siiski oodata ekspordivõimekuse kasvu. Hinnad püsivad kõrgemad võrreldes eelmise aastaga. Piimandussektori kriisi tõttu siiski surve veiselihasektorile ja rohkem tapmisi; nõudlus USAst ja Hiinast. Tarbimises kerge kasv, jõudes 10,7 kg inimese kohta aastas.

Eksperdid märkisid, et kuigi veisekasvatajad võtavad sageli piimandussektori kriisi järelmõjud enda kanda, ei kõnelda kunagi veiselihasektori sissetulekute langusest. Ka on vajalik turuinfo parem kättesaadavus: teadaolevalt on olemas palju andmekogusid farmide väljamüügi ja hulgimüügi hindade kohta, kuid need ei ole kättesaadavad. Tarbimisinfo puhul tuleks vaadata mitte ainult kodutarbimist, vaid ka seda, mida ostetakse restoranides. Kaaluda tasuks komisjonis samalaadse süsteemi loomist nagu olemasolev piimandussektori jälgimissüsteem (Milk Market Observatory).

Uute piirmäärade kehtestamisega ammoniaagi jt gaaside heitkoguste vähendamiseks hakkab tegelema Hollandi eesistumine 2016.a. esimesel poolel.  Eeldatavalt on suund tootmise vähendamisele EL-s. Copa-Cogeca kogub andmeid loomakasvatussektori suuruse kohta liikmesriikides ning analüüsib tootmise EL-st välja suunamise mõju. Lisaks kõigele on küsimus EL põllumajandussektori edasises konkurentsivõimes; ka USA kavatseb vähendada ammoniaagi heitkoguseid, kuid põllumajandussektor on jäetud sellest kõrvale.

Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Meelika Sander-SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Jaanus SarapuuReklaami projektijuhtTel: 5166 960