Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 13. november 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Keskkonnaamet korjab iga kuu kümnendaks kuupäevaks jahipiirkondade poolt esitatud küttimisandmed kokku ning analüüsib saadud info alusel küttimise kulgu ja hukkunud metssigade kohta laekunud teateid. Viimaste küttimistulemuste põhjal saame öelda, et jahimehed on suutelised neile ettenähtud kohustust täitma ning 1. oktoobril alanud koeraga ajujaht kindlasti ka lihtsustab seda,“ lausus Keskkonnaameti metsaosakonna juhataja Jaanus Kala.

Küttimisandmete aruandest selgub, et kõige paremini on küttimine edenenud Saaremaal, kus küttimismahust on täidetud juba 83%. Kõige tagasihoidlikumalt on kütitud Võru-, Viljandi- ja Põlvamaal, kus limiidist on täidetud 33-39%. Surnud metssigu on leitud kõige rohkem Viljandi-, Tartu- ja Põlvamaalt vastavalt 197, 173 ning 155 isendit. 

Emiste küttimise osakaal on tõusnud 48%-ni. Eelmisel jahindusaastal oli emiste osakaal 45% täiskasvanud isendite hulgast, mistõttu sel hooajal tuleb kiita jahimehi, kes mõistavad sigade arvukuse vähendamise tõsidust. Küttimismahtude realiseerimise tulemusena oodatakse, et kevadel 2016 oleks sigade asustustihedus 3 isendit/1000 ha kohta. Küttimisstruktuurist ja -mahust kinnipidamine on vajalik selleks, et oleks võimalik langetada metssigade arvukust kiires tempos ning seeläbi tagada katku hääbumine looduses ning vältida edasist majanduslikku kahju. 

Küttimismahtude täitmise jälgimist ja jahimeestele pandava ülesande ajakohastamist teostab Keskkonnaamet koostöös Keskkonnainspektsiooni ja Veterinaar- ja Toiduametiga. Metssigade küttimisandmete aruanded avaldatakse igakuiselt Keskkonnaameti kodulehel.