Trahviühiku suurus tõuseb kaheksale eurole

Valitsus andis heakskiidu eelnõule, millega tõuseb trahviühiku suurus seniselt neljalt eurolt kaheksale.

„Trahviühiku tõstmise eesmärk on suunata inimesi õiguskuulekamale käitumisele. Väärteotrahvid on püsinud muutumatuna 14 aastat, samal ajal on inimeste elatustase oluliselt tõusnud ja väärteokaristuse mõju seega aastatega devalveerunud,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu.

Minister rõhutas, et rikkumise toimepanemine on alati valik – seega on väga lihtne mitte lasta end sellest muudatusest mõjutada – selleks piisab lihtsalt seadusekuulekast käitumisest.

„Tegemist on teise etapiga riigi karistuspoliitika uuendamisel. 2015. aasta 1. jaanuarist tõusis kuritegude eest määratavate rahaliste karistuste päevamäär 3,2 eurolt 10 eurole. Kui esialgne ettepanek oli tõsta väärteokaristuste trahviühiku suurus samuti kümnele eurole, siis nüüd otsustas valitsus, et see jääb kuritegude päevamäärast väiksemaks,“ rääkis Reinsalu. 

Trahviühiku tõstmisel on loodud on ka mitmeid erisusi. Näiteks alaealisele mõistetava rahatrahvi maksimaalseks suuruseks hakkab olema pool sanktsiooni ülemmäärast. Näiteks kui seadus näeb ette karistusena trahvi kuni 100 trahviühikut, siis alaealisele saab mõista maksimaalselt kuni 50 trahviühikut. Samuti alandatakse rahatrahvi minimaalmäära, mis on praegu 3 trahviühikut ehk 12 eurot, edaspidi on võimalik mõista ka 1 trahviühiku suurust trahvi ehk 8 eurot. Siinjuures on oluline, et trahvi suuruse mõistmisel on menetlejal alati kaalutlusruum sõltuvalt rikkumise raskusest ja inimese taustast.

Eelnõuga pikeneb trahvi tasumise tähtaeg, et see oleks võimalik tasuda vähemalt palgaperioodi jooksul. Samuti tuleb inimesi enam teavitada võimalusest tasuda trahv ositi. Kuigi see võimalus on juba praeguses seaduses olemas, siis sellest ei olda kuigi teadlikud.

Liiklusseaduses tõstetakse kiiruseületamise eest ette nähtud hoiatustrahvi  ehk liikluskaamera trahvi suurust – seni arvutati kiiruseületamise eest hoiatustrahvi nii, et piirkiirust ületatud kilomeetrite arv korrutati kolmega, eelnõu kohaselt korrutatakse see viiega. Seega tõusevad ka määratavad trahvid. Hoiatustrahv ei lähe karistusregistrisse.

Ühistranspordiseaduses alandatakse piletita sõidu eest ette nähtud karistusmäära ehk see jääb ka tulevikus tänasega samale tasemele. Kui täna saab piletita sõidu eest mõista maksimaalselt 10 trahviühikut ehk 40 eurot, siis eelnõu kohaselt on see 5 trahviühikut ehk 40 eur. „Tegemist on levinud rikkumisega, mis samas ei ole kuigi ühiskonnaohtlik – seega pidasime põhjendatuks, et sellise rikkumise eest mõistetavad karistusmäärad ei suurene,“ märkis Reinsalu.

Eelnõu on plaanitud jõustuma 1. märtsil 2016.

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Uudised