Ants Puusta: Scanola Baltic investeerib efektiivsusesse

Scanola Baltic ASi rapsiõlitehas Jõgevamaal Painkülas on läbi teinud suured muutused.  Ettevõtte on kahel viimasel aastal märkimisväärselt tehasesse investeerinud. Kui vana võimsuse juures töötles tehas aastas umbes 70 tuhat tonni rapsiseemneid, siis praegu on võimsus kahekordistunud.

Sellise töötlemismahu juures on vaja kvaliteetset toorainet ehk siis rapsiseemet. Selle tarnivad suures jaos Scanola Balticu tarbeks meie rapsikasvatajad.

 

Tehast ei osteta niisama
Puusta sõnul on neil kindel nägemus oma tegevusest, sest vastasel juhul sa ju ei osta tehast.
Scanola Baltic on oma tegevust pikaajaliselt ette planeerinud, kindlalt on teada kolme ja viie aasta plaanid aga ka edasine. Ettevõte sõlmib küll rapsikasvatajatega lepingud aga, et teha oma tootmisplaane, siis saab olla aluseks vaid külvipinna suurus.
"Muutuvad teatud trendid ja hinnad aga sellist trendi, et õli tarbimine ära kaob, seda me ette ei näe. Kindlustunde tagab meile hoopis külvipinna suurus ja saagikus. Siin ei saa me Statistikaameti keskmisi aluseks võtta. Näiteks arvame meie, et tänavune saak Eestis on üle 200 000 tonni. Ka leping toorainele iseenesest ei kohusta ju millekski. Leping muutub kohustuseks siis, kui hind on ära fikseeritud aga hinda fikseerida saab põllumees ju terve aasta. Ja kui keegi teeb täna lepingu, siis tegelikult ta ju ei tea, milline saak on järgmisel aastal. Me lihtsalt vaatame, kas kogu rapsi pind tõuseb või langeb ja teeme selle põhjal omi prognoose," arutles Puusta.

Käibe ja kasumi kasv ei näita töö tulemust
2014. aasta müügitulu oli Scanolal 59 467 tuhat eurot, puhaskasum 1 639 tuhat eurot. 2013. aasta vastavad näitajad olid 49 616 tuhat ja 755 tuhat eurot. Nii müügitulu kui kasum on kasvanud võrreldes 2013. aastaga.
"Õli on börsikaup ja müügitulu kasv sõltub paljuski tooraine hinnast. Meie käibe numbreid ei võrdle. Meie mõõdame oma tootmismahtusid. Ja üritame pressida just nii palju, kui oli planeeritud. Oluline on see, kui palju me toorainest õli saame ja kui palju kooki," ütles Puusta ja lisas, et kui rapsi või õli hind muutub börsil, siis see kajastub käibes aga see ei näita, kas nad on rohkem või paremini teinud oma tööd.

Suured investeeringud efektiivsusesse
2013. aastal investeeriti tehasesse 2,5 mln eurot, 2014. aastal 3 mln eurot. Ka 2015. aastal on Scanola Balticul jällegi investeeringute aasta, sest plaanis on suurendada rafineerimistehase tootlikust, eesmärgiks on rafineerida kogu pressimistehasest tulev toorõli.
"Praeguseks oleme jõudnud sinnamaale, et tehase toimimiseks on kõik vajalik olemas. Investeeringud on läinud efektiivsuse peale ja selle kasvu peale. Meie tootmine on väga energiamahukas ja seepärast on näiteks viimaseks investeeringuks seemnete eelsoojendi. Selle soetasime, et vähendada energiakulusid," rääkis Puusta ja selgitas, miks sellist asja vaja on. "Raps tuleb tehasesse sisse, siis me kuumutame selle 110 kraadini, meil on suur gaasiküttel töötav aurukatlamaja, siis me pressime sellest õli ja koogi. Koogi peame maha jahutama, ka see on suur energiakulu. Õli kuumutame rafineerimise käigus 250 kraadini ja jahutame seejärel 25 kraadini. Selle seemnete eelsoojendiga saame me kasutada õli jahutamisel tekkivat energiat ja soojendada seemet natuke ette."
Selle aasta suurimad kulutused on läinud sellele, et nüüd on tehases võimalik kogu toodetud toorõli rafineerida. Lisaks saab valmis ka uus pakendusliin. Samuti valmib tehase territooriumile lähiajal uus laopind.

Kõige aluseks on tooraine hind
"Üldistades saab öelda, et liitrise pudeli õli hinnast 90% on seemne hind. Kui sa seemne ostul teed suure apsaka, siis sa võid olla ükskõik kui efektiivne aga sa oled ikka turul nõrk. Kõik muu, põhivara, investeeringud jms., moodustab vaid 10%," lausus Puusta.
Tehase toimimise seisukohast on oluline ka see, et suudetakse võtta järjest paremini ja kiiremini rapsiseemet vastu. "See, et sügisel on tehase juures järjekorrad, on loomulik. Peabki olema, muidu võid tehase kinni panna! Parematel päevadel suudame tehases võtta vastu 3000 tonni rapsi päevas. Kiirus on palju paremaks läinud."
Tootmiseks vajamineva seemne tõrgeteta tarne annab ka müügieeliseid. "Meie võimalus on see, et kui seemepool on tagatud, siis on meil võimalik teha pikki müügilepinguid. Ja kuna raps on börsikaup, siis ikkagi pikkades positsioonides on võimalik lõpptarbijal leida võidupäevi. See tagab meile stabiilse müügi ja ostjale kindluse."

Küsimusele, kas Eesti turule mahuks veel üks rapsiõli tootja, vastas Puusta, et taas on kõik kinni tooraines.
"Toota on ülilihtne. Ühest uksest tuleb kaup sisse ja teisest läheb välja. Küsimus on selles, kes suudab kauba osta ja kes ära müüa. Mis on kellelegi võit? Kas suudetakse teha midagi efektiivsemalt? Õlitootmises ei ole ju midagi unikaalset. Meie oma turg on suhteliselt väike, eelkõige müüakse hinda, samas hinnatakse küll ka kodumaisust. Aga ekspordil ei ole oluline, kus õli toodetud on, meie konkurendid on suured tootjad Venemaal ja Poolas. Kui uus tehas on efektiivsem neist ja meist, siis on ruumi. Uuel tulijal võib olla see eelis, et neil on võimalik kasutada euroraha abi aga ka see pole pikas perspektiivis määrav."

Tehase töötajatel on kindlustunne
Scanola eelkäija Weroli lugu teab iga põllumees. Kui vanasti oli tehases pea 60 töötajat ja juhid vahetusid sageli, siis nüüd on alles 37 inimest. Kõik vanad ja kogemustega tegijad.
"Praegu on kõigile meie töötajatele piisavalt tööd, töötame 24/7 ja kahes vahetuses. Täiendatakse end töö käigus, käies erinevatel koolitustel. Et meil on ka Taanis olemas suur rapsiõlitehas, siis oleme ka seal saanud töötajaid koolitada. Palju on tehnoloogiaalaseid koolitusi. Oleme jõudnud sinna tasemele, kus ma loodan, et meie töötajad on oma tööandja suhtes kindlad ja saavad motiveerivat töötasu," rääkis Puusta, kes lisas, et kuna hetkel on aktuaalne ka pagulaste teema, siis tema isiklikult oleks küll nõus mõne neist tööle võtma, eelduseks on muidugi töötahe.

Scanola Balticu tehases toodetu müüakse toiduõlina Baltikumi, Soome, Rootsi, Taani ja Iisraeli.  Tootmise järelproduktist ehk siis rapsikoogist läheb pool Eesti loomapidajatele ja teine pool ekspordiks Norrasse või Taani. Iga kuu lossitakse keskmiselt üks 2500-3000 tonnine laev.
"Enamuse õli müüme lahtiselt, meil on endal olemas kolm  25-tonnist õliautot ja kasutame ka koostööpartnerite masinaid. Meie õli kasutavad paljud Eesti ja Baltikumi toiduainetootjad, näiteks Viciunai Grupp, Spilva, Salvest jt.  10% toodangust pakendame väikepakendisse ja turustame seda Olivia kaubamärgi alt," rääkis Puusta.

Mulle näitas tehast ja selgitas kuidas õli tootmine käib Scanola Balticu rapsiseemne ostujuht Indrik Unt. Vaata fotosid:

MIS ON MIS - Scanola Baltic AS
1999 alustas AS Werol Tehased rapsikoogi ja -õli tootmist.
2012 sai tehase ärinimeks AS Scanola Baltic.
2013 kevadel alustas tööd tehase uus pressimisüksus tootmisvõimsusega 140000 tonni rapsiseemet aastas.
Tehas toodab rapsiseemnetest kuumpressimismeetodil rapsikooki, söödaõli ja rafineeritud rapsiõli "Olivia".
2013 sügisel avati uus vastuvõtukeskus.
Tehases saab ladustada 32000 tonni rapsi, samuti on suurendatud rafineeritud õli ladustamise võimalusi, mis nüüd on kokku 1200 tonni.
Toodang turustatakse suuremas osas Eesti, Lätis ja Leedus.
Investeering aastal 2013 oli 2,5 mln eurot, 2014. aastal investeeriti 3 mln eurot.
2013. aasta novembris sai ettevõte rahvusvahelise sertifikaadi ISO 9001:2008 kvaliteedijuhtimissüsteemi toimimise kohta.
Ettevõttele on antud koššer-sertifikaat, mis näitab, et ettevõtte tooraine ja tootmisprotsess on kontrollitud ning tootmisel ei kasutata sünteetilisi toormaterjale.
Omanik: DLA Agravis International Holding AS (Taani) ASi Baltic Agro kaudu - 100%.
Töötajaid 37.

LISALUGU:
Koššersertifikaat annab juurde uue turu
Scanola Baltic AS õlitehasel on koššersertifikaat toorrapsiõli ja rafineeritud rapsiõli tootmisele ja nende õlitootmises ei ole tava- ja koššertootmise vahel erisusi.
Koššertoodang ei ole kallim, kui muu toodang, selle eest ei maksta rohkem. Koššersertifikaat annab võimaluse pääseda turgudele, kuhu muidu ei pääseks. Scanola Balticus võetakse seda kui lisavõimalust oma kauba turustamiseks.

TASUB TEADA: Koššer
- Koššer tähendab heebrea keeles kõlblikkust ning seda sõna on kasutatud juba enam kui 3000 aastat.
- Koššer on juudi seadustele vastav söömis- ja toiduvalmistamiskultuur, mis baseerub piiblilool Moosese ja Iisraeli laste kõrberännakust. Liha ja piimatooteid ei sööda kunagi koos, neid hoitakse lausa eraldi külmikutes. Sealiha söömine on keelatud. Juudid ei söö ka mereelukaid, millel pole soomuseid ega selgroogu nt vähk, kaheksajalg, krevetid jms. Keelatud on ka angerja ja haikala liha. Lindudest on lubatud kodulinnud nagu kanad, pardid, haned ja kalkunid. Keelatud on kumera noka ja röövlinnu küüntega isendid. Kõik roomavad olendid, samuti ka putukad on keelatud.
- Koššer ei näe ette mitte ainult toidu tegemiseks vajalikud ained, vaid ka nende valmistamiseks vajalikud viisid. Näiteks ei tohi toidutööstuses toimuda tootmist reede õhtust kuni pühapäeva päikesetõusuni, kuna siis on juutidel nädalalõpu sabat.

 

Galerii

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Uudised