Autor: Mait Kraun • 20. november 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Euroopa põllupidajad eelistavad jätkuvalt nisu

Euroopa Liidu põllupidajad eelistavad vaatamata madalatele hindadele ka 2016. aastaks peamiselt nisu külvata, teatas Strategie Grains. Konsultatsioonifirma lisas, et madalamate hindade plusspool on hõlpsam eksport.

Strategie Grains vähendas Euroopa Liidu pehme nisu külvipinna prognoosi 100 000 hektari võrra 23,9 miljoni hektarini. Vaatamata kärpimisele tähendaks see, et külvipind väheneb aastaga vaid 1 protsendi võtta, vaatamata sellele, et nisu tootmise kasumimarginaalid on tunduvalt langenud.

„Pehmet nisu külvatakse ikka palju, vaatamata sellele, et nisu konkurentsivõime on langenud,“ ütles mõjukas Pariisi konsultatsioonifirma. „Põhjus peitub selles, et nisu külvamiseks on tingimused paremad kui rapsiseemnete puhul.“

Kõva nisu on ettevõtte sõnul eriti populaarne. Strategie Grains prognoosib, et kõva nisu külvatakse 2,7 miljonile hektarile (sellel aastal 2,4 miljonit hektarit).

Nisu kergem eksportida

Tõsi, nisu hinnad on langenud. See aga muudab selle eksportimise lihtsamaks ja konkurentsivõimelisemaks. Strategie Grains tõstis Euroopa nisuekspordi 2015-2016 aasta prognoosi 26,8 miljoni tonnini.

See on 300 000 tonni rohkem kui eelmisel kuul prognoositi. Sellegi poolest jääb eksport siiski eelmisele hooajale (32,5 miljonit tonni) alla. Konsultatsioonifirma sõnul suurendasid nad prognoose, sest euro on teiste valuutade suhtes kuu aja jooksul tunduvalt odavnenud. See peaks suurendama Euroopa nisu konkurentsivõimet maailmaturul.

Euroopa nisu hinnale mõjuvad jätkuvalt hästi Ukrainad ja Venemaad tabanud kuiv ja külm ilm. Toidunisu hind kallines Euronext turul 2,7 protsenti ja tonn maksab 184 eurot. Rapsiseemnete hind kallines 0,33 protsenti ja tonnhind on 376 eurot.

USA nisu hind jõudis sellel nädalal kuu madalaima tasemeni. Nimelt on suurenenud USAs vihmade hulk, mis mõjub nisu arengule hästi. Hind langes 1,4 protsenti ja buššel nisu maksab 4,92 dollarit. Maisi hind kallines aga 0,2 protsenti 3,697 dollarini ja sojaubade langes 0,4 protsenti 8,55 dollarini buššelist.

Piimahinnad taastumismärke ei näita

17. novembril toimunud Global Dairy Trade oksjonil kukkusid piimahinnad kolmandat kauplemissessiooni järjest.

Piimahinnad kukkusid võrreldes eelmise sessiooniga, mis toimus 3. novembril, kokku 7,9 protsenti. Vaatamata viimasel kuul toimunud langusele on hinnad jätkuvalt augustikuistest põhjadest 35 protsenti kõrgemal.Kõige rohkem odavnesid täispiima pulbri hinnad – 11 protsenti. „Väga paljud inimesed pole üllatunud,“ ütles Rabobanki piimaturu analüütik Tom Bailey. „Turu põhinäitajad suruvad hindu alla.“

Uus-Meremaa piimatoodang väheneb

Uus-Meremaal on piimatoodang aga vähenenud, sest piimafarmeritele makstavad hinnad on kõvasti kukkunud.

Esmaspäeval teatas Fonterra, et Uus-Meremaa piimatoodang langes oktoobris 4,2 protsendi võrra. Ettevõte prognoosis, et 2015-2016 hooajal langeb toodang veel 5 protsenti.

Euroopas ei taheta tootmist vähendada

Euroopas ja Põhja-Ameerikas pole farmerid aga tootmise vähendamiseks initsiatiivi üles näidanud.

Sellel kuul teatas Hollandi piimatootjate kooperatiiv, et tõstab farmeritele makstavat hinda (100 kg kohta) 0,75 euro võrra 29,75 euroni. Nad põhjendasid, et Saksamaa piimatoodete turg on tugevnenud.„See on signaal, et Hollandi farmerite arvates olukord paraneb,“ ütles Bailey. „Selleks, et turg taastuks, peavad ka Euroopa ja USA tootmist aeglustama. Uus-Meremaa ei saa turgu üksi normaliseerida.“Euroopas kukkus kooritud piima pulbri hind 2,6 protsenti ja tonni eest tuleb välja käia 1705 eurot.

Teistest toorainetest odavnes robusta kohvi hind 2,9 protsenti ja tonn maksab 1530 dollarit. Kakao hind tõusis aga 1,5 protsenti 3377 dollarini tonnist.

Nafta hinnad jätkavad langust

USA valitsus teatas sellel nädalal, et naftavarud jätkavad kasvamist. Kasvutempo on aga veidi aeglasem kui eelmisel nädalal.

WTI toornafta hind odavnes nädalaga täiendavalt 3,3 protsenti ja Brent kukkus 1 protsendi. Kumbki maksis nädala lõpuks 40,43 ja 44,12 dollarit barrelist.

Nädala keskel jõudis WTI toornafta hetkeks ka alla 40 dollari taseme. Viimati oli barreli hind nii madalal augustis, mil hind jõudis 37,75 dollarini.

“Ma arvan, et raport rõhutab jätkuvalt, et me oleme sattunud nafta ülekülluse keerisese ning muutusi ei paista tulevat. Tootmine on jätkuvalt enam kui 9,1 miljonit barrelit.  Meil on 120 miljoni barreli võrra enam varusid kui USA viie aasta keskmine näitaja,” ütles Tradition Energy analüütik Gene McGillian.

McGillian prognoosib, et nafta hinnad kukuvad järgmiseks 37,75 dollarile barrelist ning sealt allapoole võib hind juba läheneda 30 dollarile.

EIA teatas sellel nädalal, et toornafta varud kasvasid 252 000 barreli võrra. Seda on küll vähem kui analüütikute prognoositud 2 miljonit, kuid see on siiski negatiivne, kuna sellel aastaajal peaksid varud langema.