Kriis pole põllumaa hinda odavamaks muutnud

Kuigi põllumajandussektoris on rasked ajad, ei kajastu see veel maa ostu-müügi hindades. Kvaliteetse haritava maa keskmine hind on üle Eesti kasvanud.

Kõrgema hinnaga tehinguid on tehtud Kesk-Eesti, Lääne-Virumaa ja Tartumaa haritavate maadega, kus on ühtlasi Eestimaa kõige viljakamad mullad. Nimetatud piirkondades on viljaka põllumaa hinnad enamasti 2500-3500 €/ha.

Ajavahemikul 2004-2014 on haritava maaga tehtud tehingute keskmine pindala 2009. aastast stabiilselt vähenenud (alates 13,8 hektarist 2009. a kuni 10 hektarini 2014. a.). Kuid tehingute kogupindala aastate lõikes on järjest suurenenud (2009. a oli haritava maa tehingute kogupindala 5235 hektarit ja 2014. a 13 890 hektarit).

Viimaste aastate suur hinnatõus

Alates 2011. aastast on põllumaade turul toimunud hindade ulatuslik kasv, mis kajastub ka hektari mediaanhindades. 2014. aasta mediaanhind on oluliselt kõrgem võrreldes 2013. aastaga. Enamikes maakondades on haritava maa ühikuhinnad kasvanud 6 või enam korda võrreldes kümne aasta taguse hinnaga. Suurt rolli põllumajanduslikus kasutuses olevate maade nõudluse kasvus mängivad mitmed PRIA vahendatavate põllumajanduslike tegevus- ja investeeringutoetuste taotlemise võimalused.
Maa-ameti tehingustatistika järgi tehti 2013. aastal Eestis haritava maaga 1089 ostu-müügitehingut (keskmine pindala 10,5 ha, keskmine hind 1 934 €/ha). 2014. aastal tehti põllumaadega tehinguid natuke rohkem (1258 ostu-müügitehingut), samuti on suurenenud märgatavalt põllumaade mediaan- ja keskmine hektari hind (vt graafikut).
Nii et kuigi põllumajandussektoris on rasked ajad, ei kajastu see veel hindades. 2015. aastal on Eestis tehtud esimese kolme kvartaliga 858 haritava maa ostu-müügitehingut (keskmine pindala 9,07 ha, mediaanhind 2 500 €/ha, keskmine hind 2 488 €/ha).

Tänavu on tehingute arv vähenema hakanud

Vaadeldes haritavate maade tehinguaktiivsust on näha, et tehingute arv on olnud 2006. aastani kasvutrendis. 2007-2010 aastatel aga tehingute arv vähenes. Samal ajal aga jätkasid haritava maa hinnad tõusu. Kuna Eesti majanduses tulid raskemad ajad, siis stabiliseerusid hektari hinnad 2008. aastal ning jäid paariks aastaks pidama. Põllumajandussektoris oli vähem raha, kuna tarbimine ja sissetulekud vähenesid. Sellel perioodil eelistati pigem vajadusel põllumaad rentida ning tegevust oluliselt ei laiendatud. Samas analüüsides masu-aegset perioodi, olid haritava maaga tehtud tehingute hinnad suhteliselt stabiilsel tasemel võrreldes muude kinnisvarasektorite hindade kapitaalse langusega.

2015. aastal on võrreldes eelmise aasta sama ajaperioodiga vähenenud põllumaadega tehtud tehingute arv, mis võib tähendada põllumajandustootjate ostujõu vähenemist, kuna põllumaa hektari hind on tõusnud ja põllumajandussektor on raskustes. Kuigi statistiliselt on põllumaade mediaanhind 2500 €/ha, ütlevad aktiivses piirkonnas toimetavad põllumajandustootjad, et alla 3000 euro hektar enam põllumaad osta ei saa ning väiksemad ettevõtjad on maade ostust loobunud.

Kas põllumaa hinnaralli on pidurdumas?

Põllumaade tehtud tehingute hektari hind ei näita täna veel langustrendi, aga ostuvõimeliste põllumeeste hulk on kahanenud, sest paljud põllumajandusettevõtted on maid ostnud laenu abil, aga keerulise majandusolukorra tõttu püütakse ettevõtet elus hoida ning maksevõime on nõrgenenud. Järelikult on põllumeeste seisukohalt loogiline, et põllumaa hind peaks langema või vähemalt stabiliseeruma mõistlikul tasemel. Põhjus, miks hinnad pole siiski langenud, on selles, et turul peetakse põllumaad heaks investeeringuks. Põllumaasse investeering on siiani tasunud end ära nii hinnatõusu, lihtsama haldamise kui ka renditulu tõttu. Tõenäoliselt on põllumaa hindade väikest tõusutrendi sellel aastal mõjutanud just investorite ootus hindade tõusule, sest meie põllumaade hinnad pole veel tõusnud Põhjamaade tasemele.

Rendihinnad tõusevad samuti

Viimastel aastatel on olnud ka põllumaade rendihinna tõusuks. Kui varem sai põllumaad rentida 40-60 eurot hektari eest, siis täna on põllumajandustootjate sõnul keskmine hinnavahemik 50-80 eurot hektar.

Samas maa-ametilt saadud informatsiooni põhjal oli ajavahemikul 01.07.2014-30.06.2015 sõlmitud riigi omandis põllumaa rendilepingute keskmine aastatasu 107 eur/ha. Riik saab reservmaad rendile anda enampakkumisega ja vaadates pakutavate maade rendi alghinda, on see kerkinud keskmiselt kolmandiku võrra.
Riigimaade rendihinnad varieeruvad maakonniti väga palju olenevalt nõudluse ja pakkumise suhtest. Kui madalamad hinnad jäävad 50 euro kanti hektari kohta, siis kõrgemad hinnad on olnud ka üle 200 euro hektari kohta. Kuna riigimaade rendihinnad on tõusnud kiiremini kui eraomandis olevate põllumaade keskmised rendihinnad, siis suuremad investoritest maaomanikud on survestamas kõrgemate rendihindadega ka põllumajandustootjatest rentnike.

Loe lisaks ka Maa-ameti kohulehelt: Haritava maa turuülevaade

 

 

Põllumajandusmaa hinnad aina kallinevad
Eesti haritava maaga tehtud tehingute arv, keskmine ja mediaanhind aastatel 2004-2015*
Eestisarvpindala(ha)pinnaühiku hind(eur / ha)
 Tehingute arv haritavate maadega Pindala kokku, haKeskmine pindala, haKeskmine hind, €/haMediaanhind, €/ha
20044997 33013,6383350
20055426 27010,9503415
20066728 57212,8684603
20075737 26312,7833767
20086488 56513,2998959
20093805 23513,8981898
20104966 32112,7884855
20116137 50212,21 0911 032
20127948 98811,31 3881 383
20131 08911 45310,51 9341 964
20141 34713 89010,02 0492 407
2015*858  2 4882 500
* 2015. aasta andmed on 30.09.2015 seisuga 
Allikas: Maa-amet

Osale arutelus

  • Mirje Kallaste

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Uudised