Millised on Eesti tarbijate seas tuntuimad toidumärgised?

Eesti tarbijate jaoks on turul hetkel väga suur hulk erinevaid toidumärgiseid, mille kõigi eesmärgiks on toodet konkurentidest eristada.

Hetkel turul olevad toidumärgised võib suures plaanis jagada kaheks – toote päritolu (nt pääsukesemärk, lipumärk, „Eestis kasvatatud“ märk) rõhutavad toidumärgised ning toote erilisi omadusi esile toovad toidumärgised (mahemärk, rohumaaveise siseriiklik kvaliteedikava, Euroopa Liidu kvaliteedimärgid).

Toote erilisi omadusi rõhutavad toidumärgised (mahemärk, siseriiklik kvaliteedikava, Euroopa Liidu kvaliteedimärgid) erinevad ülejäänud märgistest eelkõige seetõttu, et märgi saamine on väga detailselt õigusaktidega reguleeritud ning märgi saamiseks esitatud nõuete täitmist jälgivad selleks määratud organisatsioonid ka pärast tootele antud märgi omistamist. Nt kauplustes turustatavate toodete üle, millele on kantud EL geograafilise tähise või kaitstud päritolunimetuse märk, teostab järelevalvet Veterinaar- ja Toiduamet, kes kontrollib, kas toode, millele märk on kantud vastab kõigile toote spetsifikatsioonis esitatud nõuetele ehk teisisõnu, kas märki kandev toode on autentne ja vastab kõigile tarbijale antud lubadustele.

Allpool on välja toodud TNS Emori poolt kaardistatud Eesti toidumärkide aidatud tuntus Eesti tarbijate seas (2014. a läbi viidud uuringu tulemused).

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Toidumärgiste kampaaniate rahastamine

Kuna enamikke toidumärgiseid annavad välja toidusektori esindusorganisatsioonid, kes on enamasti MTÜ-d, sõltub toidumärgiste alaste teavituskampaaniate elluviimine suuresti riigipoolsest toetusest. Oluline on siinkohal asjaolu, et vastavalt Euroopa Liidu riigiabi reeglitele ei saa riik rahastada toidumärgiste kampaaniaid, mille puhul toidumärgise peamiseks eesmärgiks on kutsuda tarbijaid üles eelistama toodet eelkõige selle päritolu tõttu (nt lipumärk, märk „Eestis kasvatatud“). Riik saab toetada kampaaniaid, mille eesmärgiks on teavitada toidumärgistest, mis tähistavad erilise kvaliteediga tooteid ning mille puhul on olemas ka süsteem selle kvaliteedi kontrollimiseks (nt mahemärk, siseriiklik kvaliteedikava, Euroopa Liidu kvaliteedimärgid) ja mis on avatud kõigist EL liikmesriikidest pärit tootjatele.
Euroopa Liidu riigiabi reeglitest lähtuvalt on üles ehitatud ka MAK 2014-2020 teavitus- ja müügiedendustegevuste toetamiseks olemasolevad toetused. Käesoleval perioodil on võimalik MAKi toetusi taotleda samuti kolme tüüpi kvaliteedimärkidega toodete müügiedendustegevusteks. Abikõlblikud on mahemärk, Euroopa Liidu kvaliteedimärgid ning siseriiklikud kvaliteedikavad.*  
Valdav enamus Eestis ellu viidud toidumärgiste alasest teavitus- ja turundustegevustest on saanud rahastuse turuarendustoetusest, mis on riigieelarvest rahastatav siseriiklik toetus. Aastatel 2013-2015 toidumärgiste alasteks teavitus- ja turundustegevusteks eraldatud toetussummad on toodud allpool olevas tabelis.

 * Siseriikliku toidukvaliteedikava tunnustab Veterinaar- ja Toiduamet. Peamised nõuded tunnustatud kvaliteedikavale on: toidukvaliteedikava töötab välja ja rakendab tunnustatud tootjarühm; toidukvaliteedikavas võivad osaleda ka teised huvitatud isikud; toidukvaliteedikava raames toodetud lõpptooteks on eriliste omadustega toit, mille tootmise põhitoorainena kasutatakse 100% ulatuses kavas osalevate põllumajandustootjate toodangut; lõpptoote erilisus tuleneb tootmisel kasutatavatest erilistest tootmis- ja käitlemismeetoditest, mis tagavad sellele tootele: erilised omadused, mis võivad muuhulgas tuleneda erilisest tootmisprotsessist; kvaliteedi, mis ületab oluliselt inimeste ja loomade tervise ning taimetervise, loomade heaolu ja keskkonnakaitse valdkonnas kaupadele esitatavaid nõudeid. Eestis on hetkel tunnustatud kaks siseriiklikku kvaliteedikava: „Rohumaaveise liha tootmine“ ja „Peipsi sibul“.

Eesti toidumärgised 
Tunnustatud Eesti maitse (nn pääsukesemärk)

Mida näitab? Toote põhitooraine pärineb Eestist
 
Mida näitab? Toode on Eestis kasvatatud; tegemist on kõrge kvaliteediga aiasaadustega
Kriteeriumid: toode peab vastama Euroopa standardi kõrgemate klasside nõuetele ja see omistatakse korraga üheks aastaks
Kes annab välja? Eesti Aiandusliit
Tootegrupid: köögiviljad, puuviljad, aiamarjad, lilled, istikud, seemned, toidukartul ja teised aiasaadused (sh mesindussaadused)
 
Lipumärk
 
Mida näitab? Toode on valmistatud Eesti toiduainetööstuse ettevõttes
Kriteeriumid: tooraine võib olla kohalik või imporditud, ent tooted on valmistatud Eestis kohalikele tarbijatele
Kes annab välja? Eesti Toiduainetööstuse Liit

Aus kaup
 
Mida näitab? Märki kandev toode on kvaliteetne lihatoode
Kriteeriumid: toote valmistamisel ei ole kastutatud kondilihamassi
Kes annab välja? Eesti Lihatöötlejate Assotsiatsioon

 

Eesti Lihaveis
 
Mida näitab? Märki kandev toode on kvaliteetne Eestis toodetud lihaveiseliha
Kriteeriumid: Toode on kasvatatud Eesti puhtas ja looduslikus keskkonnas
Kes annab välja? Rakvere LK ja Eesti Lihaveisekasvatajate Seltsi poolt loodud bränd

Toidukvaliteedikava „Rohumaaveise liha tootmine“
Mida näitab? Tegemist on Eestimaal kasvatatud kvaliteetse rohumaaveise lihaga
Kriteeriumid: Toidukvaliteedikavas võivad osaleda kõik maherohumaaveise liha tootjad, kes vastavad kvaliteedikavas toodud tingimustele. Kõigil kvaliteedikavaga liitunud tootjad peavad omama mahetunnustust.
Kes annab välja? Toidukvaliteedikavas osalemiseks tuleb MTÜ-le Liivimaa Lihaveis esitada vastavasisuline avaldus.

Ehtne talutoit
 
Mida näitab? Tegemist on ehtsa, talus kasvatatud ja valmistatud tootega
Kriteeriumid: Taluks võib end nimetada põllumajanduslik ettevõtmine, mis kuulub perekonnale või üksikisikule. Oluline osa tööst tehakse pereliikmete poolt ning vähemalt üks pereliige elab talu territooriumil. Talutoidu tootele põhikarakteristikut andev komponent peab olema pärit märgiga ühinenud taludest.
Kes annab välja? Eestimaa Talupidajate Keskliit

.

Mahemärgistus
Mahemärgistus võeti kasutusele selleks, et aidata tarbijatel valida tooteid, mis teevad keskkonnale vähem kahju. Ökomärgid on positiivsed ja tagatud kindlusega märgid, millega tootja saab tõestada oma toodete loodussõbralikkust. Mahemärgistust võib oma toidul või toodetel kasutamiseks taotleda isik, kelle tegevus on mahepõllumajanduse seaduse alusel tunnustatud ning järgib kehtivaid nõudeid.
Sõnaga "ökoloogiline" või liitsõnaga, mille täiendsõna on "öko", ning sõnaga "mahe" või liitsõnaga, mille täiendsõna on "mahe", võib märgistada üksnes toitu või toodet, mis on toodetud ja töödeldud mahepõllumajanduse seaduse nõuete kohaselt.

Euroopa Liidu mahepõllumajandus
 
Mida näitab? Toode on saadud Euroopa Liidu mahepõllumajanduse nõudeid järgides. Märk on analoogne Eestis välja antava ökomärgiga.
Kriteeriumid:
• toote saamisel ei ole kasutatud kunstlikke mineraalväetisi, taimekaitsevahendeid, säilitusaineid ega toiduvärve
• Vastab Euroopa Liidu mahepõllumajanduse nõuetele
Tootegrupid: toidutooted ja loomasööt
 
Eesti ökomärk
 
Mida näitab? Toode on mahepõllumajanduslikult toodetud ja töödeldud
Kriteeriumid:
• toote saamisel ei ole kasutatud kunstlikke mineraalväetisi, taimekaitsevahendeid, säilitusaineid ega toiduvärve
Kes annab välja? Ökomärgi kasutusõiguse saavad mahetootjatena ja töötlejatena riiklikult tunnustatud ja vastavasse registrisse kantud ettevõtted.
Kes kontrollib vastavust? Põllumajandusamet või Veterinaar- ja Toiduamet
Tootegrupid: toidutooted ja loomasööt

Euroopa Liidu kvaliteedimärgid

Kogu Euroopas valmistatakse hulgaliselt suurepäraseid toidutooteid ning toite. Hea mainega tunnustatud toit võib aga sattuda turul konkureerima samalaadsete toodetega, mis esitlevad end algupärase toote pähe ning kasutavad sama nime. Selline ebaõiglane konkurents heidutab tootjaid ning eksitab tarbijaid. Seetõttu loodi Euroopa Liidus kvaliteedimärkide süsteem, mis võimaldab ettevõttel konkreetse päritoluga ja traditsioonilise nimetusega toodet ebaõiglase konkurentsi eest kaitsta.

Traditsioonilised tootenimetused kantakse registrisse, kus on kirjeldatud nende geograafiline päritolu või traditsiooniline iseloom. Registreeritud nime võivad kasutada kõik tootjad, kes asuvad konkreetses geograafilises piirkonnas ja toodavad registreeritud spetsifikatsioonile vastavat toodet.

Nimetuste kaitse ühenduse tasandil tagavad riigisisesed sõltumatud inspektsioonisüsteemid. Ühenduse tasandil on kogu registreerimisprotseduur ning märkide kasutamine tasuta.

Kasutusel on kolm erinevat tähist – kaitstud päritolunimetus, kaitstud geograafiline tähis ja garanteeritud traditsiooniline toode.

Kaitstud päritolunimetus
Protected Designation of Origin, PDO

Mida näitab? Toode, mis pärineb kindlast riigist või regioonist ning millel on kohale iseloomulikest inim-ja keskkonnafaktoritest tulenevad erilised omadused

Kriteeriumid:
• tooraine pärineb kindlast geograafilisest piirkonnast ning ka tootmine, töötlemine ja müügiks ettevalmistamine toimuvad sealsamas
• kaitstud päritolunimetust kandva toote omadused on otseselt sõltuvad piirkonna inim- ja keskkonnafaktoritest

Tootegrupid: liha-, piima-, kalatooted, puu- ja juurviljad; töödeldud toodetest õlu, taimeekstraktidest valmistatud joogid, sinep, pagaritooted, koogid, küpsised ja kondiitritooted ning makaronitooted

Kes kontrollib vastavust? Veterinaar-ja Toiduamet

Kaitstud geograafiline tähis
Protected Geographical Indication, PGI

Mida näitab? Kaitstud päritolunimetusega sarnane, kuid tingimused on vabamad. Mõni tootmise etapp võib toimuda ka väljaspool määratletud geograafilist piirkonda

Kriteeriumid:
• vähemalt üks tootmisetapp on toimunud määratletud geograafilises piirkonnas
• kaitstud geograafilise tähisega toote seos geograafilise piirkonnaga võib põhineda ka mainel

Tootegrupid: liha-, piima-, kalatooted, puu- ja juurviljad. Töödeldud toodetest õlu, piiritusjoogid, taimeekstraktidest valmistatud joogid, sinep, pagaritooted, koogid, küpsised ja kondiitritooted ning makaronitooted.

Kes kontrollib vastavust? Veterinaar- ja Toiduamet

Garanteeritud traditsiooniline toode
Traditional Specialty Guaranteed, TSG 

Mida näitab? Toode on traditsioonilise tootmisviisi või koostisega ning erineb seetõttu teistest samalaadsetest toidutoodetest, kusjuures välimust tunnusjooneks ei loeta

Kriteeriumid:
• eripära ei või piirduda kvalitatiivse või kvantitatiivse koostisega ega tootmisviisiga, mis on määratletud ühenduse või siseriiklikes õigusaktides, standardimisasutuste kehtestatud või vabatahtlikes standardites
• registreerimiseks peab toode olema kas traditsioonilisest toorainest, traditsioonilise koostisega või toodetud ja/või töödeldud traditsioonilisel viisil. Nimi peab väljendama eripära ning ei tohi olla seotud mingi geograafilise piirkonnaga

Kes kontrollib vastavust? Veterinaar- ja Toiduamet

Tootegrupid: lisaks põllumajandussaadustele ja -toodetele ka õlu, šokolaad ja muud kakaosisaldusega toidukaubad, kondiitritooted, koogid, küpsised ning muud pagaritooted, makaronitooted, eelnevalt töödeldud toidud, vürtsikastmete pooltooted, supid, puljongid, taimeekstraktidest valmistatud joogid, jäätised ja puuviljajäätised.

Turuarendustoetuse abiga ellu viidud toidumärgiste alased teavitus- ja turundustegevused  aastatel  2013-2015Määratud toetus (EUR)
2013329 988,26
2014250582,19
2015298439,08
Kokku879 009,53
  
Riigieelarveline eraldis Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojale 2015. aastal 
Kvaliteedimärgi "Tunnustatud maitse" tutvustamine10 000
KOKKU889 009,53

Osale arutelus

  • Kadri Raudsepp

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Uudised