Autor: Mait Kraun • 27. november 2015
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Nädala börsiuudised

Ukraina nisu külvipind väheneb; Venemaa olukord paraneb; Euroopas soodne ilm; USA farmereid heidutavad madalad hinnad; Kakao ujub tooraineturul vastuvoolu; Nafta hind tõuseb mõne aastaga tagasi 100 dollarini?

Ukraina nisu külvipind väheneb

Rahvusvaheline Teraviljade Nõukogu (IGC) teatas, et Ukraina kuiva ilma tõttu väheneb seal nisu külvipind oodatust rohkem.

Külvipinna vähenemine on maailma mastaabis siiski marignaale, sest selle kompenseerivad India ja Kasahhi farmerid, kes külvavad sellel aastal rohkem nisu.

IGC prognoosib, et maailma nisu külvipind ulatub 2016. aasta koristuseks 221,8 miljoni hektarini – see on kolme aasta madalaim tase. Eelmise aastaga võrreldes väheneb külvipind vaid 1,4 miljoni hektari võrra.

„Kuna Kesk- ja Ida-Ukrainat on tabanud ootamatult kuiv ilm, on ebatõenäoline, et farmerid kavatsetud külvipinna ära katavad,“ ütles IGC.

Nõukogu prognoosib, et Ukraina nisu külvipind väheneb 2016. aastaks 18 protsendi võrra 5,8 miljoni hektarini.

Venemaa olukord paraneb; Euroopas soodne ilm

Venemaa külvipind väheneb nõukogu hinnangul aga vaid 200 000 hektari võrra 25 miljoni hektarini, vaatamata sellele, et ka Venemaal on ilmastikuolud olnud halvad. Oktoobri lõpus sadas Venemaal tublisti vihma ja see „tõi veidi leevendust“ lõuna pool asuvatele kuivadele aladele. Tõsi, Kesk-Venemaa olukord tekitab jätkuvalt muret.

Euroopa Liidus väheneb IGC sõnul nisu külvipind 200 000 hektari võrra 26,4 miljoni hektarini. See on suhteliselt sarnane Strategie Grains prognoosile – nende arvates ulatub ELi nisu külvipind järgmiseks aastaks 26,6 miljoni hektarini (juurde on arvestatud ka kõva nisu, pehme nisu prognoos ulatub 23,9 miljoni hektarini).

Toidunisu hind on nädalaga langenud 0,14 protsenti ja tonn maksab 183,75 eurot.

Nisu konkurentsivõime on võrreldes teiste põllukultuuridega Euroopas madalate hindade tõttu langenud. Sellegi poolest külvatakse palju nisu, sest külvitingimused on paremad kui näiteks rapsiseemnete puhul. See on pannud ka rapsiseemnete hinnad veidi kallinema – nädalaga kasvas hind 1,9 protsenti ja tonn maksab 383 eurot. Augusti lõpus saavutatud põhjadest on hind kallinenud juba 9 protsenti.

 

USA farmereid heidutavad madalad hinnad

USAs väheneb nisu külvipind aga prognooside kohaselt 500 000 hektari võrra 18,6 miljoni hektarini.

„Madalad hinnad heidutavad mitmeid farmereid ja nisu ei taheta külvata. Seetõttu langeb ka külvipind,“ ütles IGC.USA nisu hind langes nädalaga 0,9 protsenti ja buššel maksab 4,875 dollarit. Maisi hind kallines 0,8 protsenti ja buššeli hinnaks kujunes neljapäeva pärastlõunaks 3,73 dollarit. Sojaubade hind tõusis 2,3 protsenti 8,75 dollarini buššelist.

Kakao ujub tooraineturul vastuvoolu

Toorainete hinnad on jõudnud värskete põhjadeni. Kakao on aga ainuke erand, mis on jõudnud nelja aasta kõrgeima tasemeni.

Kakao hinnale on positiivselt mõjunud nii Indoneesia põuad kui ka Elevandiluuranniku toodangu vähenemine. Sellel hooajal jõuab kakao turg tõenäoliselt 150 000 tonniga defitsiiti, selgub Rabobank Internationali andmetest.Selle aasta alguses Lääne-Aafrikat tabanud kuivad ilmad on vähendamas Elevandiluuranniku toodangut. El Nino ilmastikunähtus on toonud ka Indoneesiasse kuiva ja kuuma ilma, mis ei mõju kakaole hästi. Kumbki riik on kakao tootmismahtude poolest maailmas vastavalt esimesel ja kolmandal kohal.Kakao märtsikuu futuuride hinnad kallinesid reedel 1,3 protsenti ning tonn maksis 3420 dollarit, mis on nelja aasta kõrgeim tase. Tõsi, selle nädala neljapäevaks oli hind taandunud 3304 dollarini.  Kakao hind on sellel aastal kallinenud 16 protsenti, mis on S&P GSCI indeksi 24 tooraine hulgas parim näitaja. 

ABN Amro pank teatas sellel nädalal, et kakao hinnad püsivad El Nino ilmastikunähtuse tõttu tõenäoliselt kõrgel. „El Nino võib Lääne-Aafrika tootmist segada. Samal ajal on nõudlus aga kasvamas,“ ütles ABN. „See hoiab kakao hinnad suhteliselt kõrgel tasemel ka edaspidi.“

Teistest toorainetest odavnes robusta kohvi hind kukkus nädalaga aga 2 protsenti ja tonn maksab 1499 dollarit. Kooritud piimapulbri hind tõusis Euronext turul 1,3 protsenti ja tonn maksab 1727 eurot.

Nafta hind tõuseb mõne aastaga tagasi 100 dollarini?

Eelmise aasta suvel maksis nafta veel 110 dollarit, mis on tänaseks kukkunud 40 dollarini. Üks strateeg aga usub, et nafta hakkab investeeringute vähenemise tõttu väga järsult taastuma.

Konsultatsioonifirma Ecstrati strateeg Emad Mostaque ütles, et nafta kaupleb praegu hinna juures, millega saab ära katta „pool tootmistsükli kuludest.“See tähendab, et praeguse barreli hinna juures saab nafta maa seest välja. Tähtsate kulude jaoks – näiteks nafta otsimiseks või maa ostmiseks – sellise barrelihinna juures aga raha enam ei jätku. Sellest järeldub, et aja jooksul hakkab pakkumine vähenema.„Nafta hind jõuab kolmekohalise numbrini tagasi, sest nõudlus jääb samaks, aga pakkumine hakkab järgmisel ja eriti ülejärgmisel aastal järsult vähenema. Seda põhjusel, et ettevõtted ei tee enam investeeringuid,“ ütles Mostaque CNBC-le.WTI toornafta hind kallines nädalaga 6,5 protsenti ja Brent lisas 4 protsenti. Kumbki maksis neljapäeva pärastlõunaks 45,89 ja 43,08 dollarit barrelist.

 

 Ta nentis, et vaatamata sellele peaksid investorid naftasse investeerimisel olema väga ettevaatlikud. „Turgude meeleolud on jõudnud punkti, kus nafta on põlguse all. Hind võib enne põhja saavutamist veelgi langeda.“

„Mida madalamale nafta aga langeb, seda rohkem saab ta järgnevatel aastatel tõusta,“ ütles ta.Üleüldiselt on turgudel konsensus, et lähiaastatel peaks nafta hind mõnevõrra paranema hakkama. Näiteks OPEC ennustab, et nafta hind jõuab 80 dollarini tagasi alles 2020. aastaks. Mõned aga prognoosivad, et nafta hind langeb enne taastumist veidi veel.

Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Meelika Sander-SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Jaanus SarapuuReklaami projektijuhtTel: 5166 960