Autorid: Põllumajandus.ee , põllumajandus.ee • 28. november 2015
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kalalgi võivad olla tunded

Mõnikord öeldakse, et külm nagu kala. Seda öeldakse inimese kohta, kes ei väljenda emotsioone. Nüüd tuleb välja, et tegelikult ei ole need kalad vist nii emotsioonitud midagi, kui pealtnäha paistab ja mitte alati ei jää nad ka külmaks.

Enamgi veel, kui ikka on leidunud kahtlejaid, kas kaladel üldse teadvust on, siis briti ja hispaania teadlaste uuringu põhjal on nüüd vahest kergem arvata, et küllap ikka on küll.

Simon McKenzie ja Sonia Ray Stirlingi ülikoolist ja Barcelona autonoomsest ülikoolist tegid katseid sebrakaladega. Nad tekitasid pooltele katsekaladest kõigepealt natuke stressi. Selleks panid nad need kalad veerandtunniks väikesesse kitsasse võrku. Teisele poolele kaladest nad stressi ei tekitanud.

Siis lasksid nad kõik kalad piklikku akvaariumisse, mis oli jagatud pleksiklaasist põikvaheseintega kuueks kambriks, nii et igas kambris oli natuke isesuguse temperatuuriga vesi, aga kalad pääsesid väikeste avavuste kaudu ühest kambrist teise. Kalad pandi kõigepealt sellisesse kambrisse, kus oli vesi nende jaoks kõige harjumuspärsemale lähedase temperatuuriga..

Tuli välja, et need kalad, kellele stressi ei olnud tekitatud, jäidki ujuma peamiselt just sellesse kambrisse. Kuid need kalad, kes olid stressis, eelistasid jääda õige mitmeks tunniks mõni kraad soojema veega kambrisse. McKenzie ja Ray tõlgendavad seda Londoni Kuningliku Seltsi toimetistes nii, et need kalad kutsusid endal justkui meelega esile palaviku seisundi, sest kuumemas vees tõusis ka nende kehatemperatuur.

Kui see tõlgendus õige on, siis sarnanevad sebrakalad selle poolest imetajate ja lindudega, kellel stressirohke olukord võib kaasa tuua kehatemperatuuri tõusu kraadi või paari võrra. Seda kerget palavikku on seostatud emotsionaalse seisundiga, mida stressiolukord tekitab. See eeldab teadlaste arvates aga üsna keerukat ajutalitlust ja stressiolukorra emotsionaalset läbielamist. Nii et tegu pole siis sugugi puhtalt kehalise reaktsiooniga, vaid reageeringuga teatavale tähenduslikkusele.

Autor: põllumajandus. ee

Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Meelika Sander-SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Jaanus SarapuuReklaami projektijuhtTel: 5166 960