Riigikogus oli teisel lugemisel veeseaduse muudatused

Keskkonnaministeeriumi peaspetsialist Enn Liive tutvustas 4. detsembril Voore Farmis toimunud ümarlaual, millised muudatused on plaanis seadusesse sisse viia.

Veeseaduse muutmise seaduse eelnõu ajakohastab nõudeid põllumajandusest lähtuva veereostuse piiramiseks. Eelnõu väljatöötamise tingis Euroopa Komisjoni algatatud rikkumismenetlus nitraadidirektiivi ebapiisava ülevõtmise tõttu Eesti õigusesse. Eelnõuga kavatsetakse tõhustada põllumajanduse mõningaid veekaitsemeetmeid, täpsustada väetiste kasutamisega seotud sätteid ning sõnnikuhoidlatele kehtestatud nõudeid.

Üldinfoga (Veeseaduse muutmise seadus 82 SE) saab kurssi viia ennast SIIN.

Panime teile kokku lihtsa tabeli – millised olulisemad punktid on hetkel kehtivas seaduses ning kuidas neid plaanitakse muuta.

1. Väetamise, sh sõnnikuga, normid

 

2. Väetiste laotamise keeluaeg

 

3. Väetiste laotamine mustale maale ja ületalve taimikule

4. Uus teema: Väetiste laotamine kaldega alal

   

10. Muudatused veekaitsevööndis

 

Vana seadusUus seadus
(45) Kasvavate kultuurideta põllul tuleb sõnnik pärast laotamist mulda viia 48 tunni jooksul.(45)Kasvavate kultuurideta põllul tuleb sõnnik lämmastikuühendite lendumise ja pinnaveega ärakande vältimiseks mulda viia võimalikult kiiresti, kuni 24 tunni jooksul laotamise lõpetamisest arvates.
(46) Kasvavate kultuuridega kaetud haritavale maale tohib 1. novembrist kuni 30. novembrini laotada sõnnikut juhul, kui see 48 tunni jooksul mulda viiakse.(46) Ületalve jäetavale taimikuga pinnale tohib tahe-ja sügavallapanusõnnikut laotada kuni 15. oktoobrini. Pärast 20. septembrit tuleb ületalve jäetavale taimikuga maale laotatavad vedelväetised pinnasesse viia sisestuslaotusagregaatidega.

Vana seadusUus seadus
 (41/2) Maapinna kalde määramise ja kontrollimise alused ning erandid kaldega alade väetamisel kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
 (41/3) Maapinna kalde määramisel lähtutakse muu hulgas Maa-ameti Eesti topograafia andmekogusse kantud kõrgusandmetest.
 (41/4) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada põllumajandusloomade välipidamisest lähtuva keskkonnariski vähendamise ja keskkonnaohu vältimise nõuded.

Vana seadusUus seadus
(1) Kõikidel loomapidamishoonetel, kus peetakse üle10 loomühiku loomi, peab olema lähtuvalt sõnnikuliigist sõnnikuhoidla või sõnniku-ja virtsahoidla.(1) Loomapidamishoonel, kus peetakse loomi üle 5 loomühiku, peab olema sõnnikuhoidla või sõnniku-ja virtsahoidla.
(2) Põllumajandusloomade pidamisel peab sõnniku hoidla või sõnniku-ja virtsahoidla mahutama vähemalt nende kaheksa kuu sõnniku ja virtsa.(2) Sõnnikuhoidla või sõnniku-ja virtsahoidla peab mahutama vähemalt kaheksa kuu sõnniku ja virtsa ning vajaduse korral, sõltuvalt loomapidamishoones kasutatavast tehnoloogiast, ka sealt pärit reovee. Sõnnikuhoidla mahutavuse kalkuleerimisel võib välja arvata loomade poolt karjatamisperioodil karjamaale jäetud sõnniku kogused.
(3) Kui sügavallapanuga laut ei mahuta kaheksa kuu sõnnikukogust, peab laudal olema ülejäävat kogust mahutav sõnnikuhoidla. Sõnnikuga kokkupuutuvad konstruktsioonid peavad vastama sõnnikuhoidlatele esitatavatele nõuetele.(3) Loomapidamishoonel, kus kasutatakse sügavallapanutehnoloogiat ja mis mahutab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud sõnnikukoguse, ei pea sõnnikuhoidlat olema. Kui loomapidamishoone ei mahuta lõikes 2 nimetatud sõnnikukogust, peab üle jääva koguse jaoks olema seda mahutav hoidla.

Vana seadusUus seadus
 (32) Sõnnikuhoidlad, sõnniku-ja virtsahoidlad ning sügavallapanuga loomapidamishooned peavad olema lekkekindlad ning nende konstruktsioon peab tagama ohutuse ja lekete vältimise hoidla käitamisel, sealhulgas selle täitmisel ja tühjendamisel.
 (33) Kui loomapidamishoones peetavaid loomi on 5 või vähem loomühikut ja seal tekib tahesõnnik või sügavallapanusõnnik, võib tekkivat sõnnikut ajutiselt enne laotamist või auna viimist hoiustada hoone juures veekindla põhjaga alal ja vihmavee eest kaitstult.

Vana seadusUus seadus
(44) Orgaanilisi ja mineraalväetisi ei tohi laotada 1. detsembrist kuni 31. märtsini ja muul ajal, kui maapind on kaetud lumega, külmunud või perioodiliselt üleujutatud, või veega küllastunud maale.(44) Mineraalseid lämmastikväetisi ja vedelsõnnikut ei tohi laotada 15. oktoobrist kuni 20. märtsini ega muul ajal, kui maapind on kaetud lumega, külmunud või perioodiliselt üle ujutatud või veega küllastunud.
 (47) Käesoleva paragrahvi lõikes 44 sätestatud väetiste laotusaja keelu algust võib Keskkonnaamet põllumajandustootjate esindusorganisatsioonide põhjendatud ettepaneku alusel, ilmastiku-ja vegetatsioonitingimusi arvestades edasi lükata 1. novembrini.
 (44) Mineraalseid lämmastikväetisi ja vedelsõnnikut ei tohi laotada 1. novembrist kuni 20. märtsini ega muul ajal, kui maapind on kaetud lumega, külmunud või perioodiliselt üleujutatud või veega küllastunud.
 (47) Käesoleva paragrahvi lõikes 44 sätestatud väetiste laotusaja keelu alguse võib Keskkonnaamet, arvestades ilmastiku-ja vegetatsioonitingimusi, kehtestada alates 15. oktoobrist.
 (48) Tahe-ja sügavallapanusõnnikut ning muid orgaanilisi väetisi ei tohi laotada 1. detsembrist kuni 20. märtsini ega muul ajal, kui maapind on kaetud lumega, külmunud või perioodiliselt üle ujutatud või veega küllastunud.

Vana seadusUus seadus
§29 (4) Veekaitsevööndis on keelatud: 
3) majandustegevus, väljaarvatud veest väljauhutud taimestiku eemaldamin, heina niitmine ja roolõikamine.3) majandustegevus, välja arvatud veest väljauhutud taimestiku eemaldamine, heina niitmine, roo lõikamine ja heina ning roo koristamine ning Keskkonnaameti nõusolekul ja tingimustel karjatamine mererannikul.
 20) paragrahvi 29 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:
 (6) Käesoleva paragrahvi lõike 4 punkti 3 kohaselt mererannikul karjatamiseks nõusoleku andmisel ja tingimuste seadmisel lähtub Keskkonnaamet piirkonna looduslikust eripärast nagu veekogu seisund, pinnase iseloom, loomkoormuse taluvus.

Vana seadusUus seadus
(7) Põllumajandusega tegelev isik on kohustatud pidama põlluraamatut, kuhu ta kannab muuhulgas andmed põllumajandusmaa pindala, mullaomaduste, saagi, kasutatavate väetiste ja taimekaitsevahendite liikide ja koguste ning kasutamisaja kohta. Põlluraamatusse kantavate täiendavate andmete ja tööde loetelu,  põlluraamatu vormi ja põlluraamatupidamise korra kehtestab põllumajandusminister määrusega (Määrusest seadusesse).(8) Põllumajandusega tegelev isik peab pidama põlluraamatut, millesse tuleb muu hulgas kanda järgmised andmed: • nimi ja isikukood või äriregistri või maksukohustuslaste registri kood;
• põllumassiivide loetelu, sealhulgas põllumassiivi kaart mõõtkavas 1:10 000, väiksemate kui 0,5 ha suuruste põllumassiivide korral põllumassiivi kaart mõõtkavas 1:5000 või nende puudumisel katastrikaart või muu sobiv kaardimaterjal;
• põllu number ja pindala;
• põllul kasvatatav taimekultuur, taimeliik või muu põllumajandusmaa kasutamise viis;
• loomade karjatamise korral andmed karjatamisperioodi, karjatatud loomade liigi ja arvu, karjamaa asukoha ning pindala kohta;
• väetiste, sealhulgas kasutatud tahe-ja vedelsõnniku kogused, nende lämmastiku-ja fosforisisaldus ja kasutamise aeg, kasutatud meliorantide nimetus ja kogus;
• sõnnikuauna moodustamise alguse ja lõpu kuupäev, aunast sõnniku laotamise kuupäev ning sõnnikuauna paiknemise koht põllumassiivi kaardil;
• taimekaitseseaduse §78 lõikes 6 nimetatud andmed;
• tehtud töö kuupäev.

Vana seadusUus seadus
(5) Haritaval maal on aunas lubatud hoida vaid tahesõnnikut ning mahus, mis ei ületa ühe vegetatsiooniperioodi kasutuskogust. Sõnnikuaun on käesoleva seaduse §261 lõike 1 alusel kehtestatud nõuete kohaselt põllul hoitav sõnnikukogum.(5)Haritaval maal on aunas enne laotamist lubatud hoida kuni kahe kuu jooksul vaid tahesõnnikut, mille kuivainesisaldus on vähemalt 20 protsenti ning mis ei ületa ühe vegetatsiooniperioodi kasutuskogust
 (6) Sügavallapanusõnnikut, mille kuivainesisaldus on vähemalt 25 protsenti ning mille kogus ei ületa ühe vegetatsiooniperioodi kasutuskogust, on aunas lubatud hoida kuni kaheksa kuu jooksul, teavitades sellest Keskkonnaametit vähemalt 14 päeva enne auna moodustamist.
 (7) Tahe-ja sügavallapanusõnniku ladustamine auna on keelatud 1. detsembrist kuni 31.jaanuarini.

Vana seadusUus seadus
(4) Väetistega on lubatud anda põllumajanduskultuuridele aastas selline kasvuks vajalik kogus lämmastikku ja fosforit haritava maa ühe hektari kohta, mis on kehtestatud käesoleva paragrahvi lõike 42 alusel.(4) Väetistega on lubatud anda põllumajanduskultuuridele aastas selline kasvuks vajalik kogus lämmastikku haritava maa ühe hektari kohta, mis on kehtestatud käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel. (VV määrus 288, Väetamise ABC, oli ka varem sama määruse lisa)
(41) Sõnnikuga, sealhulgas töödeldud sõnnikuga, on lubatud anda haritava maa ühe hektari kohta kuni 170 kg lämmastikku ja 25 kg fosforit aastas, kaasa arvatud lämmastik ja fosfor, mis jääb maale karjatatavate loomade väljaheidetega.(41) Sõnnikuga on lubatud anda haritava maa ühe hektari kohta kuni 170 kg lämmastikku aastas, sealhulgas loomade karjatamisel maale jäävas sõnnikus sisalduv lämmastik.
 (49) Sõnnikuga on lubatud anda haritava maa ühe hektari kohta kuni 25 kg fosforit aastas, sealhulgas fosfor, mis jääb karjatamisel maale loomade väljaheidetega. Haritavale maale sõnnikuga antava fosfori kogust võib vajaduse korral suurendada või vähendada arvestusega, et jooksva viie aasta keskmisena antud fosfori kogus ei ületa 25 kg hektari kohta.

Vana seadusUus seadus
(3) Nitraaditundlikul alal on sõnniku-ja mineraalväetistega kokku lubatud anda haritava maa ühe hektari kohta keskmisena kuni 170 kg lämmastikku aastas.paragrahvi 26/3 lõiked 3 ja 4 tunnistatakse kehtetuks.
(4) Nitraaditundlikul alal tohib lubatud lämmastiku üldkogusest anda mineraalväetist iga haritava maa ühe hektari kohta keskmisena mitte üle140 kg aastas. 

Vana seadusUus seadus
(45) Kasvavate kultuurideta põllul tuleb sõnnik pärast laotamist mulda viia 48 tunni jooksul.(45)Kasvavate kultuurideta põllul tuleb sõnnik lämmastikuühendite lendumise ja pinnaveega ärakande vältimiseks mulda viia võimalikult kiiresti, kuni 24 tunni jooksul laotamise lõpetamisest arvates.
(46) Kasvavate kultuuridega kaetud haritavale maale tohib 1. novembrist kuni 30. novembrini laotada sõnnikut juhul, kui see 48 tunni jooksul mulda viiakse.(46) Ületalve jäetavale taimikuga pinnale tohib tahe-ja sügavallapanusõnnikut laotada kuni 15. oktoobrini. Pärast 20. septembrit tuleb ületalve jäetavale taimikuga maale laotatavad vedelväetised pinnasesse viia sisestuslaotusagregaatidega.

Vana seadusUus seadus
 (41/2) Maapinna kalde määramise ja kontrollimise alused ning erandid kaldega alade väetamisel kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
 (41/3) Maapinna kalde määramisel lähtutakse muu hulgas Maa-ameti Eesti topograafia andmekogusse kantud kõrgusandmetest.
 (41/4) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada põllumajandusloomade välipidamisest lähtuva keskkonnariski vähendamise ja keskkonnaohu vältimise nõuded.

Vana seadusUus seadus
(1) Kõikidel loomapidamishoonetel, kus peetakse üle10 loomühiku loomi, peab olema lähtuvalt sõnnikuliigist sõnnikuhoidla või sõnniku-ja virtsahoidla.(1) Loomapidamishoonel, kus peetakse loomi üle 5 loomühiku, peab olema sõnnikuhoidla või sõnniku-ja virtsahoidla.
(2) Põllumajandusloomade pidamisel peab sõnniku hoidla või sõnniku-ja virtsahoidla mahutama vähemalt nende kaheksa kuu sõnniku ja virtsa.(2) Sõnnikuhoidla või sõnniku-ja virtsahoidla peab mahutama vähemalt kaheksa kuu sõnniku ja virtsa ning vajaduse korral, sõltuvalt loomapidamishoones kasutatavast tehnoloogiast, ka sealt pärit reovee. Sõnnikuhoidla mahutavuse kalkuleerimisel võib välja arvata loomade poolt karjatamisperioodil karjamaale jäetud sõnniku kogused.
(3) Kui sügavallapanuga laut ei mahuta kaheksa kuu sõnnikukogust, peab laudal olema ülejäävat kogust mahutav sõnnikuhoidla. Sõnnikuga kokkupuutuvad konstruktsioonid peavad vastama sõnnikuhoidlatele esitatavatele nõuetele.(3) Loomapidamishoonel, kus kasutatakse sügavallapanutehnoloogiat ja mis mahutab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud sõnnikukoguse, ei pea sõnnikuhoidlat olema. Kui loomapidamishoone ei mahuta lõikes 2 nimetatud sõnnikukogust, peab üle jääva koguse jaoks olema seda mahutav hoidla.

Vana seadusUus seadus
 (32) Sõnnikuhoidlad, sõnniku-ja virtsahoidlad ning sügavallapanuga loomapidamishooned peavad olema lekkekindlad ning nende konstruktsioon peab tagama ohutuse ja lekete vältimise hoidla käitamisel, sealhulgas selle täitmisel ja tühjendamisel.
 (33) Kui loomapidamishoones peetavaid loomi on 5 või vähem loomühikut ja seal tekib tahesõnnik või sügavallapanusõnnik, võib tekkivat sõnnikut ajutiselt enne laotamist või auna viimist hoiustada hoone juures veekindla põhjaga alal ja vihmavee eest kaitstult.

Vana seadusUus seadus
(44) Orgaanilisi ja mineraalväetisi ei tohi laotada 1. detsembrist kuni 31. märtsini ja muul ajal, kui maapind on kaetud lumega, külmunud või perioodiliselt üleujutatud, või veega küllastunud maale.(44) Mineraalseid lämmastikväetisi ja vedelsõnnikut ei tohi laotada 15. oktoobrist kuni 20. märtsini ega muul ajal, kui maapind on kaetud lumega, külmunud või perioodiliselt üle ujutatud või veega küllastunud.
 (47) Käesoleva paragrahvi lõikes 44 sätestatud väetiste laotusaja keelu algust võib Keskkonnaamet põllumajandustootjate esindusorganisatsioonide põhjendatud ettepaneku alusel, ilmastiku-ja vegetatsioonitingimusi arvestades edasi lükata 1. novembrini.
 (44) Mineraalseid lämmastikväetisi ja vedelsõnnikut ei tohi laotada 1. novembrist kuni 20. märtsini ega muul ajal, kui maapind on kaetud lumega, külmunud või perioodiliselt üleujutatud või veega küllastunud.
 (47) Käesoleva paragrahvi lõikes 44 sätestatud väetiste laotusaja keelu alguse võib Keskkonnaamet, arvestades ilmastiku-ja vegetatsioonitingimusi, kehtestada alates 15. oktoobrist.
 (48) Tahe-ja sügavallapanusõnnikut ning muid orgaanilisi väetisi ei tohi laotada 1. detsembrist kuni 20. märtsini ega muul ajal, kui maapind on kaetud lumega, külmunud või perioodiliselt üle ujutatud või veega küllastunud.

Vana seadusUus seadus
§29 (4) Veekaitsevööndis on keelatud: 
3) majandustegevus, väljaarvatud veest väljauhutud taimestiku eemaldamin, heina niitmine ja roolõikamine.3) majandustegevus, välja arvatud veest väljauhutud taimestiku eemaldamine, heina niitmine, roo lõikamine ja heina ning roo koristamine ning Keskkonnaameti nõusolekul ja tingimustel karjatamine mererannikul.
 20) paragrahvi 29 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:
 (6) Käesoleva paragrahvi lõike 4 punkti 3 kohaselt mererannikul karjatamiseks nõusoleku andmisel ja tingimuste seadmisel lähtub Keskkonnaamet piirkonna looduslikust eripärast nagu veekogu seisund, pinnase iseloom, loomkoormuse taluvus.

Vana seadusUus seadus
(7) Põllumajandusega tegelev isik on kohustatud pidama põlluraamatut, kuhu ta kannab muuhulgas andmed põllumajandusmaa pindala, mullaomaduste, saagi, kasutatavate väetiste ja taimekaitsevahendite liikide ja koguste ning kasutamisaja kohta. Põlluraamatusse kantavate täiendavate andmete ja tööde loetelu,  põlluraamatu vormi ja põlluraamatupidamise korra kehtestab põllumajandusminister määrusega (Määrusest seadusesse).(8) Põllumajandusega tegelev isik peab pidama põlluraamatut, millesse tuleb muu hulgas kanda järgmised andmed: • nimi ja isikukood või äriregistri või maksukohustuslaste registri kood;
• põllumassiivide loetelu, sealhulgas põllumassiivi kaart mõõtkavas 1:10 000, väiksemate kui 0,5 ha suuruste põllumassiivide korral põllumassiivi kaart mõõtkavas 1:5000 või nende puudumisel katastrikaart või muu sobiv kaardimaterjal;
• põllu number ja pindala;
• põllul kasvatatav taimekultuur, taimeliik või muu põllumajandusmaa kasutamise viis;
• loomade karjatamise korral andmed karjatamisperioodi, karjatatud loomade liigi ja arvu, karjamaa asukoha ning pindala kohta;
• väetiste, sealhulgas kasutatud tahe-ja vedelsõnniku kogused, nende lämmastiku-ja fosforisisaldus ja kasutamise aeg, kasutatud meliorantide nimetus ja kogus;
• sõnnikuauna moodustamise alguse ja lõpu kuupäev, aunast sõnniku laotamise kuupäev ning sõnnikuauna paiknemise koht põllumassiivi kaardil;
• taimekaitseseaduse §78 lõikes 6 nimetatud andmed;
• tehtud töö kuupäev.

Vana seadusUus seadus
(5) Haritaval maal on aunas lubatud hoida vaid tahesõnnikut ning mahus, mis ei ületa ühe vegetatsiooniperioodi kasutuskogust. Sõnnikuaun on käesoleva seaduse §261 lõike 1 alusel kehtestatud nõuete kohaselt põllul hoitav sõnnikukogum.(5)Haritaval maal on aunas enne laotamist lubatud hoida kuni kahe kuu jooksul vaid tahesõnnikut, mille kuivainesisaldus on vähemalt 20 protsenti ning mis ei ületa ühe vegetatsiooniperioodi kasutuskogust
 (6) Sügavallapanusõnnikut, mille kuivainesisaldus on vähemalt 25 protsenti ning mille kogus ei ületa ühe vegetatsiooniperioodi kasutuskogust, on aunas lubatud hoida kuni kaheksa kuu jooksul, teavitades sellest Keskkonnaametit vähemalt 14 päeva enne auna moodustamist.
 (7) Tahe-ja sügavallapanusõnniku ladustamine auna on keelatud 1. detsembrist kuni 31.jaanuarini.

Vana seadusUus seadus
(4) Väetistega on lubatud anda põllumajanduskultuuridele aastas selline kasvuks vajalik kogus lämmastikku ja fosforit haritava maa ühe hektari kohta, mis on kehtestatud käesoleva paragrahvi lõike 42 alusel.(4) Väetistega on lubatud anda põllumajanduskultuuridele aastas selline kasvuks vajalik kogus lämmastikku haritava maa ühe hektari kohta, mis on kehtestatud käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel. (VV määrus 288, Väetamise ABC, oli ka varem sama määruse lisa)
(41) Sõnnikuga, sealhulgas töödeldud sõnnikuga, on lubatud anda haritava maa ühe hektari kohta kuni 170 kg lämmastikku ja 25 kg fosforit aastas, kaasa arvatud lämmastik ja fosfor, mis jääb maale karjatatavate loomade väljaheidetega.(41) Sõnnikuga on lubatud anda haritava maa ühe hektari kohta kuni 170 kg lämmastikku aastas, sealhulgas loomade karjatamisel maale jäävas sõnnikus sisalduv lämmastik.
 (49) Sõnnikuga on lubatud anda haritava maa ühe hektari kohta kuni 25 kg fosforit aastas, sealhulgas fosfor, mis jääb karjatamisel maale loomade väljaheidetega. Haritavale maale sõnnikuga antava fosfori kogust võib vajaduse korral suurendada või vähendada arvestusega, et jooksva viie aasta keskmisena antud fosfori kogus ei ületa 25 kg hektari kohta.

Vana seadusUus seadus
(3) Nitraaditundlikul alal on sõnniku-ja mineraalväetistega kokku lubatud anda haritava maa ühe hektari kohta keskmisena kuni 170 kg lämmastikku aastas.paragrahvi 26/3 lõiked 3 ja 4 tunnistatakse kehtetuks.
(4) Nitraaditundlikul alal tohib lubatud lämmastiku üldkogusest anda mineraalväetist iga haritava maa ühe hektari kohta keskmisena mitte üle140 kg aastas. 

Vana seadusUus seadus
(45) Kasvavate kultuurideta põllul tuleb sõnnik pärast laotamist mulda viia 48 tunni jooksul.(45)Kasvavate kultuurideta põllul tuleb sõnnik lämmastikuühendite lendumise ja pinnaveega ärakande vältimiseks mulda viia võimalikult kiiresti, kuni 24 tunni jooksul laotamise lõpetamisest arvates.
(46) Kasvavate kultuuridega kaetud haritavale maale tohib 1. novembrist kuni 30. novembrini laotada sõnnikut juhul, kui see 48 tunni jooksul mulda viiakse.(46) Ületalve jäetavale taimikuga pinnale tohib tahe-ja sügavallapanusõnnikut laotada kuni 15. oktoobrini. Pärast 20. septembrit tuleb ületalve jäetavale taimikuga maale laotatavad vedelväetised pinnasesse viia sisestuslaotusagregaatidega.

Vana seadusUus seadus
 (41/2) Maapinna kalde määramise ja kontrollimise alused ning erandid kaldega alade väetamisel kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
 (41/3) Maapinna kalde määramisel lähtutakse muu hulgas Maa-ameti Eesti topograafia andmekogusse kantud kõrgusandmetest.
 (41/4) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada põllumajandusloomade välipidamisest lähtuva keskkonnariski vähendamise ja keskkonnaohu vältimise nõuded.

Vana seadusUus seadus
(1) Kõikidel loomapidamishoonetel, kus peetakse üle10 loomühiku loomi, peab olema lähtuvalt sõnnikuliigist sõnnikuhoidla või sõnniku-ja virtsahoidla.(1) Loomapidamishoonel, kus peetakse loomi üle 5 loomühiku, peab olema sõnnikuhoidla või sõnniku-ja virtsahoidla.
(2) Põllumajandusloomade pidamisel peab sõnniku hoidla või sõnniku-ja virtsahoidla mahutama vähemalt nende kaheksa kuu sõnniku ja virtsa.(2) Sõnnikuhoidla või sõnniku-ja virtsahoidla peab mahutama vähemalt kaheksa kuu sõnniku ja virtsa ning vajaduse korral, sõltuvalt loomapidamishoones kasutatavast tehnoloogiast, ka sealt pärit reovee. Sõnnikuhoidla mahutavuse kalkuleerimisel võib välja arvata loomade poolt karjatamisperioodil karjamaale jäetud sõnniku kogused.
(3) Kui sügavallapanuga laut ei mahuta kaheksa kuu sõnnikukogust, peab laudal olema ülejäävat kogust mahutav sõnnikuhoidla. Sõnnikuga kokkupuutuvad konstruktsioonid peavad vastama sõnnikuhoidlatele esitatavatele nõuetele.(3) Loomapidamishoonel, kus kasutatakse sügavallapanutehnoloogiat ja mis mahutab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud sõnnikukoguse, ei pea sõnnikuhoidlat olema. Kui loomapidamishoone ei mahuta lõikes 2 nimetatud sõnnikukogust, peab üle jääva koguse jaoks olema seda mahutav hoidla.

Vana seadusUus seadus
 (32) Sõnnikuhoidlad, sõnniku-ja virtsahoidlad ning sügavallapanuga loomapidamishooned peavad olema lekkekindlad ning nende konstruktsioon peab tagama ohutuse ja lekete vältimise hoidla käitamisel, sealhulgas selle täitmisel ja tühjendamisel.
 (33) Kui loomapidamishoones peetavaid loomi on 5 või vähem loomühikut ja seal tekib tahesõnnik või sügavallapanusõnnik, võib tekkivat sõnnikut ajutiselt enne laotamist või auna viimist hoiustada hoone juures veekindla põhjaga alal ja vihmavee eest kaitstult.

Vana seadusUus seadus
(44) Orgaanilisi ja mineraalväetisi ei tohi laotada 1. detsembrist kuni 31. märtsini ja muul ajal, kui maapind on kaetud lumega, külmunud või perioodiliselt üleujutatud, või veega küllastunud maale.(44) Mineraalseid lämmastikväetisi ja vedelsõnnikut ei tohi laotada 15. oktoobrist kuni 20. märtsini ega muul ajal, kui maapind on kaetud lumega, külmunud või perioodiliselt üle ujutatud või veega küllastunud.
 (47) Käesoleva paragrahvi lõikes 44 sätestatud väetiste laotusaja keelu algust võib Keskkonnaamet põllumajandustootjate esindusorganisatsioonide põhjendatud ettepaneku alusel, ilmastiku-ja vegetatsioonitingimusi arvestades edasi lükata 1. novembrini.
 (44) Mineraalseid lämmastikväetisi ja vedelsõnnikut ei tohi laotada 1. novembrist kuni 20. märtsini ega muul ajal, kui maapind on kaetud lumega, külmunud või perioodiliselt üleujutatud või veega küllastunud.
 (47) Käesoleva paragrahvi lõikes 44 sätestatud väetiste laotusaja keelu alguse võib Keskkonnaamet, arvestades ilmastiku-ja vegetatsioonitingimusi, kehtestada alates 15. oktoobrist.
 (48) Tahe-ja sügavallapanusõnnikut ning muid orgaanilisi väetisi ei tohi laotada 1. detsembrist kuni 20. märtsini ega muul ajal, kui maapind on kaetud lumega, külmunud või perioodiliselt üle ujutatud või veega küllastunud.

Vana seadusUus seadus
§29 (4) Veekaitsevööndis on keelatud: 
3) majandustegevus, väljaarvatud veest väljauhutud taimestiku eemaldamin, heina niitmine ja roolõikamine.3) majandustegevus, välja arvatud veest väljauhutud taimestiku eemaldamine, heina niitmine, roo lõikamine ja heina ning roo koristamine ning Keskkonnaameti nõusolekul ja tingimustel karjatamine mererannikul.
 20) paragrahvi 29 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:
 (6) Käesoleva paragrahvi lõike 4 punkti 3 kohaselt mererannikul karjatamiseks nõusoleku andmisel ja tingimuste seadmisel lähtub Keskkonnaamet piirkonna looduslikust eripärast nagu veekogu seisund, pinnase iseloom, loomkoormuse taluvus.

Vana seadusUus seadus
(7) Põllumajandusega tegelev isik on kohustatud pidama põlluraamatut, kuhu ta kannab muuhulgas andmed põllumajandusmaa pindala, mullaomaduste, saagi, kasutatavate väetiste ja taimekaitsevahendite liikide ja koguste ning kasutamisaja kohta. Põlluraamatusse kantavate täiendavate andmete ja tööde loetelu,  põlluraamatu vormi ja põlluraamatupidamise korra kehtestab põllumajandusminister määrusega (Määrusest seadusesse).(8) Põllumajandusega tegelev isik peab pidama põlluraamatut, millesse tuleb muu hulgas kanda järgmised andmed: • nimi ja isikukood või äriregistri või maksukohustuslaste registri kood;
• põllumassiivide loetelu, sealhulgas põllumassiivi kaart mõõtkavas 1:10 000, väiksemate kui 0,5 ha suuruste põllumassiivide korral põllumassiivi kaart mõõtkavas 1:5000 või nende puudumisel katastrikaart või muu sobiv kaardimaterjal;
• põllu number ja pindala;
• põllul kasvatatav taimekultuur, taimeliik või muu põllumajandusmaa kasutamise viis;
• loomade karjatamise korral andmed karjatamisperioodi, karjatatud loomade liigi ja arvu, karjamaa asukoha ning pindala kohta;
• väetiste, sealhulgas kasutatud tahe-ja vedelsõnniku kogused, nende lämmastiku-ja fosforisisaldus ja kasutamise aeg, kasutatud meliorantide nimetus ja kogus;
• sõnnikuauna moodustamise alguse ja lõpu kuupäev, aunast sõnniku laotamise kuupäev ning sõnnikuauna paiknemise koht põllumassiivi kaardil;
• taimekaitseseaduse §78 lõikes 6 nimetatud andmed;
• tehtud töö kuupäev.

Vana seadusUus seadus
(5) Haritaval maal on aunas lubatud hoida vaid tahesõnnikut ning mahus, mis ei ületa ühe vegetatsiooniperioodi kasutuskogust. Sõnnikuaun on käesoleva seaduse §261 lõike 1 alusel kehtestatud nõuete kohaselt põllul hoitav sõnnikukogum.(5)Haritaval maal on aunas enne laotamist lubatud hoida kuni kahe kuu jooksul vaid tahesõnnikut, mille kuivainesisaldus on vähemalt 20 protsenti ning mis ei ületa ühe vegetatsiooniperioodi kasutuskogust
 (6) Sügavallapanusõnnikut, mille kuivainesisaldus on vähemalt 25 protsenti ning mille kogus ei ületa ühe vegetatsiooniperioodi kasutuskogust, on aunas lubatud hoida kuni kaheksa kuu jooksul, teavitades sellest Keskkonnaametit vähemalt 14 päeva enne auna moodustamist.
 (7) Tahe-ja sügavallapanusõnniku ladustamine auna on keelatud 1. detsembrist kuni 31.jaanuarini.

Vana seadusUus seadus
(4) Väetistega on lubatud anda põllumajanduskultuuridele aastas selline kasvuks vajalik kogus lämmastikku ja fosforit haritava maa ühe hektari kohta, mis on kehtestatud käesoleva paragrahvi lõike 42 alusel.(4) Väetistega on lubatud anda põllumajanduskultuuridele aastas selline kasvuks vajalik kogus lämmastikku haritava maa ühe hektari kohta, mis on kehtestatud käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel. (VV määrus 288, Väetamise ABC, oli ka varem sama määruse lisa)
(41) Sõnnikuga, sealhulgas töödeldud sõnnikuga, on lubatud anda haritava maa ühe hektari kohta kuni 170 kg lämmastikku ja 25 kg fosforit aastas, kaasa arvatud lämmastik ja fosfor, mis jääb maale karjatatavate loomade väljaheidetega.(41) Sõnnikuga on lubatud anda haritava maa ühe hektari kohta kuni 170 kg lämmastikku aastas, sealhulgas loomade karjatamisel maale jäävas sõnnikus sisalduv lämmastik.
 (49) Sõnnikuga on lubatud anda haritava maa ühe hektari kohta kuni 25 kg fosforit aastas, sealhulgas fosfor, mis jääb karjatamisel maale loomade väljaheidetega. Haritavale maale sõnnikuga antava fosfori kogust võib vajaduse korral suurendada või vähendada arvestusega, et jooksva viie aasta keskmisena antud fosfori kogus ei ületa 25 kg hektari kohta.

Vana seadusUus seadus
(3) Nitraaditundlikul alal on sõnniku-ja mineraalväetistega kokku lubatud anda haritava maa ühe hektari kohta keskmisena kuni 170 kg lämmastikku aastas.paragrahvi 26/3 lõiked 3 ja 4 tunnistatakse kehtetuks.
(4) Nitraaditundlikul alal tohib lubatud lämmastiku üldkogusest anda mineraalväetist iga haritava maa ühe hektari kohta keskmisena mitte üle140 kg aastas. 

Vana seadusUus seadus
(45) Kasvavate kultuurideta põllul tuleb sõnnik pärast laotamist mulda viia 48 tunni jooksul.(45)Kasvavate kultuurideta põllul tuleb sõnnik lämmastikuühendite lendumise ja pinnaveega ärakande vältimiseks mulda viia võimalikult kiiresti, kuni 24 tunni jooksul laotamise lõpetamisest arvates.
(46) Kasvavate kultuuridega kaetud haritavale maale tohib 1. novembrist kuni 30. novembrini laotada sõnnikut juhul, kui see 48 tunni jooksul mulda viiakse.(46) Ületalve jäetavale taimikuga pinnale tohib tahe-ja sügavallapanusõnnikut laotada kuni 15. oktoobrini. Pärast 20. septembrit tuleb ületalve jäetavale taimikuga maale laotatavad vedelväetised pinnasesse viia sisestuslaotusagregaatidega.

Vana seadusUus seadus
 (41/2) Maapinna kalde määramise ja kontrollimise alused ning erandid kaldega alade väetamisel kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
 (41/3) Maapinna kalde määramisel lähtutakse muu hulgas Maa-ameti Eesti topograafia andmekogusse kantud kõrgusandmetest.
 (41/4) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada põllumajandusloomade välipidamisest lähtuva keskkonnariski vähendamise ja keskkonnaohu vältimise nõuded.

Vana seadusUus seadus
(1) Kõikidel loomapidamishoonetel, kus peetakse üle10 loomühiku loomi, peab olema lähtuvalt sõnnikuliigist sõnnikuhoidla või sõnniku-ja virtsahoidla.(1) Loomapidamishoonel, kus peetakse loomi üle 5 loomühiku, peab olema sõnnikuhoidla või sõnniku-ja virtsahoidla.
(2) Põllumajandusloomade pidamisel peab sõnniku hoidla või sõnniku-ja virtsahoidla mahutama vähemalt nende kaheksa kuu sõnniku ja virtsa.(2) Sõnnikuhoidla või sõnniku-ja virtsahoidla peab mahutama vähemalt kaheksa kuu sõnniku ja virtsa ning vajaduse korral, sõltuvalt loomapidamishoones kasutatavast tehnoloogiast, ka sealt pärit reovee. Sõnnikuhoidla mahutavuse kalkuleerimisel võib välja arvata loomade poolt karjatamisperioodil karjamaale jäetud sõnniku kogused.
(3) Kui sügavallapanuga laut ei mahuta kaheksa kuu sõnnikukogust, peab laudal olema ülejäävat kogust mahutav sõnnikuhoidla. Sõnnikuga kokkupuutuvad konstruktsioonid peavad vastama sõnnikuhoidlatele esitatavatele nõuetele.(3) Loomapidamishoonel, kus kasutatakse sügavallapanutehnoloogiat ja mis mahutab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud sõnnikukoguse, ei pea sõnnikuhoidlat olema. Kui loomapidamishoone ei mahuta lõikes 2 nimetatud sõnnikukogust, peab üle jääva koguse jaoks olema seda mahutav hoidla.

Vana seadusUus seadus
 (32) Sõnnikuhoidlad, sõnniku-ja virtsahoidlad ning sügavallapanuga loomapidamishooned peavad olema lekkekindlad ning nende konstruktsioon peab tagama ohutuse ja lekete vältimise hoidla käitamisel, sealhulgas selle täitmisel ja tühjendamisel.
 (33) Kui loomapidamishoones peetavaid loomi on 5 või vähem loomühikut ja seal tekib tahesõnnik või sügavallapanusõnnik, võib tekkivat sõnnikut ajutiselt enne laotamist või auna viimist hoiustada hoone juures veekindla põhjaga alal ja vihmavee eest kaitstult.

Vana seadusUus seadus
(44) Orgaanilisi ja mineraalväetisi ei tohi laotada 1. detsembrist kuni 31. märtsini ja muul ajal, kui maapind on kaetud lumega, külmunud või perioodiliselt üleujutatud, või veega küllastunud maale.(44) Mineraalseid lämmastikväetisi ja vedelsõnnikut ei tohi laotada 15. oktoobrist kuni 20. märtsini ega muul ajal, kui maapind on kaetud lumega, külmunud või perioodiliselt üle ujutatud või veega küllastunud.
 (47) Käesoleva paragrahvi lõikes 44 sätestatud väetiste laotusaja keelu algust võib Keskkonnaamet põllumajandustootjate esindusorganisatsioonide põhjendatud ettepaneku alusel, ilmastiku-ja vegetatsioonitingimusi arvestades edasi lükata 1. novembrini.
 (44) Mineraalseid lämmastikväetisi ja vedelsõnnikut ei tohi laotada 1. novembrist kuni 20. märtsini ega muul ajal, kui maapind on kaetud lumega, külmunud või perioodiliselt üleujutatud või veega küllastunud.
 (47) Käesoleva paragrahvi lõikes 44 sätestatud väetiste laotusaja keelu alguse võib Keskkonnaamet, arvestades ilmastiku-ja vegetatsioonitingimusi, kehtestada alates 15. oktoobrist.
 (48) Tahe-ja sügavallapanusõnnikut ning muid orgaanilisi väetisi ei tohi laotada 1. detsembrist kuni 20. märtsini ega muul ajal, kui maapind on kaetud lumega, külmunud või perioodiliselt üle ujutatud või veega küllastunud.

Vana seadusUus seadus
§29 (4) Veekaitsevööndis on keelatud: 
3) majandustegevus, väljaarvatud veest väljauhutud taimestiku eemaldamin, heina niitmine ja roolõikamine.3) majandustegevus, välja arvatud veest väljauhutud taimestiku eemaldamine, heina niitmine, roo lõikamine ja heina ning roo koristamine ning Keskkonnaameti nõusolekul ja tingimustel karjatamine mererannikul.
 20) paragrahvi 29 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:
 (6) Käesoleva paragrahvi lõike 4 punkti 3 kohaselt mererannikul karjatamiseks nõusoleku andmisel ja tingimuste seadmisel lähtub Keskkonnaamet piirkonna looduslikust eripärast nagu veekogu seisund, pinnase iseloom, loomkoormuse taluvus.

Vana seadusUus seadus
(7) Põllumajandusega tegelev isik on kohustatud pidama põlluraamatut, kuhu ta kannab muuhulgas andmed põllumajandusmaa pindala, mullaomaduste, saagi, kasutatavate väetiste ja taimekaitsevahendite liikide ja koguste ning kasutamisaja kohta. Põlluraamatusse kantavate täiendavate andmete ja tööde loetelu,  põlluraamatu vormi ja põlluraamatupidamise korra kehtestab põllumajandusminister määrusega (Määrusest seadusesse).(8) Põllumajandusega tegelev isik peab pidama põlluraamatut, millesse tuleb muu hulgas kanda järgmised andmed: • nimi ja isikukood või äriregistri või maksukohustuslaste registri kood;
• põllumassiivide loetelu, sealhulgas põllumassiivi kaart mõõtkavas 1:10 000, väiksemate kui 0,5 ha suuruste põllumassiivide korral põllumassiivi kaart mõõtkavas 1:5000 või nende puudumisel katastrikaart või muu sobiv kaardimaterjal;
• põllu number ja pindala;
• põllul kasvatatav taimekultuur, taimeliik või muu põllumajandusmaa kasutamise viis;
• loomade karjatamise korral andmed karjatamisperioodi, karjatatud loomade liigi ja arvu, karjamaa asukoha ning pindala kohta;
• väetiste, sealhulgas kasutatud tahe-ja vedelsõnniku kogused, nende lämmastiku-ja fosforisisaldus ja kasutamise aeg, kasutatud meliorantide nimetus ja kogus;
• sõnnikuauna moodustamise alguse ja lõpu kuupäev, aunast sõnniku laotamise kuupäev ning sõnnikuauna paiknemise koht põllumassiivi kaardil;
• taimekaitseseaduse §78 lõikes 6 nimetatud andmed;
• tehtud töö kuupäev.

Vana seadusUus seadus
(5) Haritaval maal on aunas lubatud hoida vaid tahesõnnikut ning mahus, mis ei ületa ühe vegetatsiooniperioodi kasutuskogust. Sõnnikuaun on käesoleva seaduse §261 lõike 1 alusel kehtestatud nõuete kohaselt põllul hoitav sõnnikukogum.(5)Haritaval maal on aunas enne laotamist lubatud hoida kuni kahe kuu jooksul vaid tahesõnnikut, mille kuivainesisaldus on vähemalt 20 protsenti ning mis ei ületa ühe vegetatsiooniperioodi kasutuskogust
 (6) Sügavallapanusõnnikut, mille kuivainesisaldus on vähemalt 25 protsenti ning mille kogus ei ületa ühe vegetatsiooniperioodi kasutuskogust, on aunas lubatud hoida kuni kaheksa kuu jooksul, teavitades sellest Keskkonnaametit vähemalt 14 päeva enne auna moodustamist.
 (7) Tahe-ja sügavallapanusõnniku ladustamine auna on keelatud 1. detsembrist kuni 31.jaanuarini.

Vana seadusUus seadus
(4) Väetistega on lubatud anda põllumajanduskultuuridele aastas selline kasvuks vajalik kogus lämmastikku ja fosforit haritava maa ühe hektari kohta, mis on kehtestatud käesoleva paragrahvi lõike 42 alusel.(4) Väetistega on lubatud anda põllumajanduskultuuridele aastas selline kasvuks vajalik kogus lämmastikku haritava maa ühe hektari kohta, mis on kehtestatud käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel. (VV määrus 288, Väetamise ABC, oli ka varem sama määruse lisa)
(41) Sõnnikuga, sealhulgas töödeldud sõnnikuga, on lubatud anda haritava maa ühe hektari kohta kuni 170 kg lämmastikku ja 25 kg fosforit aastas, kaasa arvatud lämmastik ja fosfor, mis jääb maale karjatatavate loomade väljaheidetega.(41) Sõnnikuga on lubatud anda haritava maa ühe hektari kohta kuni 170 kg lämmastikku aastas, sealhulgas loomade karjatamisel maale jäävas sõnnikus sisalduv lämmastik.
 (49) Sõnnikuga on lubatud anda haritava maa ühe hektari kohta kuni 25 kg fosforit aastas, sealhulgas fosfor, mis jääb karjatamisel maale loomade väljaheidetega. Haritavale maale sõnnikuga antava fosfori kogust võib vajaduse korral suurendada või vähendada arvestusega, et jooksva viie aasta keskmisena antud fosfori kogus ei ületa 25 kg hektari kohta.

Vana seadusUus seadus
(3) Nitraaditundlikul alal on sõnniku-ja mineraalväetistega kokku lubatud anda haritava maa ühe hektari kohta keskmisena kuni 170 kg lämmastikku aastas.paragrahvi 26/3 lõiked 3 ja 4 tunnistatakse kehtetuks.
(4) Nitraaditundlikul alal tohib lubatud lämmastiku üldkogusest anda mineraalväetist iga haritava maa ühe hektari kohta keskmisena mitte üle140 kg aastas. 

Vana seadusUus seadus
(45) Kasvavate kultuurideta põllul tuleb sõnnik pärast laotamist mulda viia 48 tunni jooksul.(45)Kasvavate kultuurideta põllul tuleb sõnnik lämmastikuühendite lendumise ja pinnaveega ärakande vältimiseks mulda viia võimalikult kiiresti, kuni 24 tunni jooksul laotamise lõpetamisest arvates.
(46) Kasvavate kultuuridega kaetud haritavale maale tohib 1. novembrist kuni 30. novembrini laotada sõnnikut juhul, kui see 48 tunni jooksul mulda viiakse.(46) Ületalve jäetavale taimikuga pinnale tohib tahe-ja sügavallapanusõnnikut laotada kuni 15. oktoobrini. Pärast 20. septembrit tuleb ületalve jäetavale taimikuga maale laotatavad vedelväetised pinnasesse viia sisestuslaotusagregaatidega.

Vana seadusUus seadus
 (41/2) Maapinna kalde määramise ja kontrollimise alused ning erandid kaldega alade väetamisel kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
 (41/3) Maapinna kalde määramisel lähtutakse muu hulgas Maa-ameti Eesti topograafia andmekogusse kantud kõrgusandmetest.
 (41/4) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada põllumajandusloomade välipidamisest lähtuva keskkonnariski vähendamise ja keskkonnaohu vältimise nõuded.

Vana seadusUus seadus
(1) Kõikidel loomapidamishoonetel, kus peetakse üle10 loomühiku loomi, peab olema lähtuvalt sõnnikuliigist sõnnikuhoidla või sõnniku-ja virtsahoidla.(1) Loomapidamishoonel, kus peetakse loomi üle 5 loomühiku, peab olema sõnnikuhoidla või sõnniku-ja virtsahoidla.
(2) Põllumajandusloomade pidamisel peab sõnniku hoidla või sõnniku-ja virtsahoidla mahutama vähemalt nende kaheksa kuu sõnniku ja virtsa.(2) Sõnnikuhoidla või sõnniku-ja virtsahoidla peab mahutama vähemalt kaheksa kuu sõnniku ja virtsa ning vajaduse korral, sõltuvalt loomapidamishoones kasutatavast tehnoloogiast, ka sealt pärit reovee. Sõnnikuhoidla mahutavuse kalkuleerimisel võib välja arvata loomade poolt karjatamisperioodil karjamaale jäetud sõnniku kogused.
(3) Kui sügavallapanuga laut ei mahuta kaheksa kuu sõnnikukogust, peab laudal olema ülejäävat kogust mahutav sõnnikuhoidla. Sõnnikuga kokkupuutuvad konstruktsioonid peavad vastama sõnnikuhoidlatele esitatavatele nõuetele.(3) Loomapidamishoonel, kus kasutatakse sügavallapanutehnoloogiat ja mis mahutab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud sõnnikukoguse, ei pea sõnnikuhoidlat olema. Kui loomapidamishoone ei mahuta lõikes 2 nimetatud sõnnikukogust, peab üle jääva koguse jaoks olema seda mahutav hoidla.

Vana seadusUus seadus
 (32) Sõnnikuhoidlad, sõnniku-ja virtsahoidlad ning sügavallapanuga loomapidamishooned peavad olema lekkekindlad ning nende konstruktsioon peab tagama ohutuse ja lekete vältimise hoidla käitamisel, sealhulgas selle täitmisel ja tühjendamisel.
 (33) Kui loomapidamishoones peetavaid loomi on 5 või vähem loomühikut ja seal tekib tahesõnnik või sügavallapanusõnnik, võib tekkivat sõnnikut ajutiselt enne laotamist või auna viimist hoiustada hoone juures veekindla põhjaga alal ja vihmavee eest kaitstult.

Vana seadusUus seadus
(44) Orgaanilisi ja mineraalväetisi ei tohi laotada 1. detsembrist kuni 31. märtsini ja muul ajal, kui maapind on kaetud lumega, külmunud või perioodiliselt üleujutatud, või veega küllastunud maale.(44) Mineraalseid lämmastikväetisi ja vedelsõnnikut ei tohi laotada 15. oktoobrist kuni 20. märtsini ega muul ajal, kui maapind on kaetud lumega, külmunud või perioodiliselt üle ujutatud või veega küllastunud.
 (47) Käesoleva paragrahvi lõikes 44 sätestatud väetiste laotusaja keelu algust võib Keskkonnaamet põllumajandustootjate esindusorganisatsioonide põhjendatud ettepaneku alusel, ilmastiku-ja vegetatsioonitingimusi arvestades edasi lükata 1. novembrini.
 (44) Mineraalseid lämmastikväetisi ja vedelsõnnikut ei tohi laotada 1. novembrist kuni 20. märtsini ega muul ajal, kui maapind on kaetud lumega, külmunud või perioodiliselt üleujutatud või veega küllastunud.
 (47) Käesoleva paragrahvi lõikes 44 sätestatud väetiste laotusaja keelu alguse võib Keskkonnaamet, arvestades ilmastiku-ja vegetatsioonitingimusi, kehtestada alates 15. oktoobrist.
 (48) Tahe-ja sügavallapanusõnnikut ning muid orgaanilisi väetisi ei tohi laotada 1. detsembrist kuni 20. märtsini ega muul ajal, kui maapind on kaetud lumega, külmunud või perioodiliselt üle ujutatud või veega küllastunud.

Vana seadusUus seadus
§29 (4) Veekaitsevööndis on keelatud: 
3) majandustegevus, väljaarvatud veest väljauhutud taimestiku eemaldamin, heina niitmine ja roolõikamine.3) majandustegevus, välja arvatud veest väljauhutud taimestiku eemaldamine, heina niitmine, roo lõikamine ja heina ning roo koristamine ning Keskkonnaameti nõusolekul ja tingimustel karjatamine mererannikul.
 20) paragrahvi 29 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:
 (6) Käesoleva paragrahvi lõike 4 punkti 3 kohaselt mererannikul karjatamiseks nõusoleku andmisel ja tingimuste seadmisel lähtub Keskkonnaamet piirkonna looduslikust eripärast nagu veekogu seisund, pinnase iseloom, loomkoormuse taluvus.

Vana seadusUus seadus
(7) Põllumajandusega tegelev isik on kohustatud pidama põlluraamatut, kuhu ta kannab muuhulgas andmed põllumajandusmaa pindala, mullaomaduste, saagi, kasutatavate väetiste ja taimekaitsevahendite liikide ja koguste ning kasutamisaja kohta. Põlluraamatusse kantavate täiendavate andmete ja tööde loetelu,  põlluraamatu vormi ja põlluraamatupidamise korra kehtestab põllumajandusminister määrusega (Määrusest seadusesse).(8) Põllumajandusega tegelev isik peab pidama põlluraamatut, millesse tuleb muu hulgas kanda järgmised andmed: • nimi ja isikukood või äriregistri või maksukohustuslaste registri kood;
• põllumassiivide loetelu, sealhulgas põllumassiivi kaart mõõtkavas 1:10 000, väiksemate kui 0,5 ha suuruste põllumassiivide korral põllumassiivi kaart mõõtkavas 1:5000 või nende puudumisel katastrikaart või muu sobiv kaardimaterjal;
• põllu number ja pindala;
• põllul kasvatatav taimekultuur, taimeliik või muu põllumajandusmaa kasutamise viis;
• loomade karjatamise korral andmed karjatamisperioodi, karjatatud loomade liigi ja arvu, karjamaa asukoha ning pindala kohta;
• väetiste, sealhulgas kasutatud tahe-ja vedelsõnniku kogused, nende lämmastiku-ja fosforisisaldus ja kasutamise aeg, kasutatud meliorantide nimetus ja kogus;
• sõnnikuauna moodustamise alguse ja lõpu kuupäev, aunast sõnniku laotamise kuupäev ning sõnnikuauna paiknemise koht põllumassiivi kaardil;
• taimekaitseseaduse §78 lõikes 6 nimetatud andmed;
• tehtud töö kuupäev.

Vana seadusUus seadus
(5) Haritaval maal on aunas lubatud hoida vaid tahesõnnikut ning mahus, mis ei ületa ühe vegetatsiooniperioodi kasutuskogust. Sõnnikuaun on käesoleva seaduse §261 lõike 1 alusel kehtestatud nõuete kohaselt põllul hoitav sõnnikukogum.(5)Haritaval maal on aunas enne laotamist lubatud hoida kuni kahe kuu jooksul vaid tahesõnnikut, mille kuivainesisaldus on vähemalt 20 protsenti ning mis ei ületa ühe vegetatsiooniperioodi kasutuskogust
 (6) Sügavallapanusõnnikut, mille kuivainesisaldus on vähemalt 25 protsenti ning mille kogus ei ületa ühe vegetatsiooniperioodi kasutuskogust, on aunas lubatud hoida kuni kaheksa kuu jooksul, teavitades sellest Keskkonnaametit vähemalt 14 päeva enne auna moodustamist.
 (7) Tahe-ja sügavallapanusõnniku ladustamine auna on keelatud 1. detsembrist kuni 31.jaanuarini.

Vana seadusUus seadus
(4) Väetistega on lubatud anda põllumajanduskultuuridele aastas selline kasvuks vajalik kogus lämmastikku ja fosforit haritava maa ühe hektari kohta, mis on kehtestatud käesoleva paragrahvi lõike 42 alusel.(4) Väetistega on lubatud anda põllumajanduskultuuridele aastas selline kasvuks vajalik kogus lämmastikku haritava maa ühe hektari kohta, mis on kehtestatud käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel. (VV määrus 288, Väetamise ABC, oli ka varem sama määruse lisa)
(41) Sõnnikuga, sealhulgas töödeldud sõnnikuga, on lubatud anda haritava maa ühe hektari kohta kuni 170 kg lämmastikku ja 25 kg fosforit aastas, kaasa arvatud lämmastik ja fosfor, mis jääb maale karjatatavate loomade väljaheidetega.(41) Sõnnikuga on lubatud anda haritava maa ühe hektari kohta kuni 170 kg lämmastikku aastas, sealhulgas loomade karjatamisel maale jäävas sõnnikus sisalduv lämmastik.
 (49) Sõnnikuga on lubatud anda haritava maa ühe hektari kohta kuni 25 kg fosforit aastas, sealhulgas fosfor, mis jääb karjatamisel maale loomade väljaheidetega. Haritavale maale sõnnikuga antava fosfori kogust võib vajaduse korral suurendada või vähendada arvestusega, et jooksva viie aasta keskmisena antud fosfori kogus ei ületa 25 kg hektari kohta.

Vana seadusUus seadus
(3) Nitraaditundlikul alal on sõnniku-ja mineraalväetistega kokku lubatud anda haritava maa ühe hektari kohta keskmisena kuni 170 kg lämmastikku aastas.paragrahvi 26/3 lõiked 3 ja 4 tunnistatakse kehtetuks.
(4) Nitraaditundlikul alal tohib lubatud lämmastiku üldkogusest anda mineraalväetist iga haritava maa ühe hektari kohta keskmisena mitte üle140 kg aastas. 

Vana seadusUus seadus
(45) Kasvavate kultuurideta põllul tuleb sõnnik pärast laotamist mulda viia 48 tunni jooksul.(45)Kasvavate kultuurideta põllul tuleb sõnnik lämmastikuühendite lendumise ja pinnaveega ärakande vältimiseks mulda viia võimalikult kiiresti, kuni 24 tunni jooksul laotamise lõpetamisest arvates.
(46) Kasvavate kultuuridega kaetud haritavale maale tohib 1. novembrist kuni 30. novembrini laotada sõnnikut juhul, kui see 48 tunni jooksul mulda viiakse.(46) Ületalve jäetavale taimikuga pinnale tohib tahe-ja sügavallapanusõnnikut laotada kuni 15. oktoobrini. Pärast 20. septembrit tuleb ületalve jäetavale taimikuga maale laotatavad vedelväetised pinnasesse viia sisestuslaotusagregaatidega.

Vana seadusUus seadus
 (41/2) Maapinna kalde määramise ja kontrollimise alused ning erandid kaldega alade väetamisel kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
 (41/3) Maapinna kalde määramisel lähtutakse muu hulgas Maa-ameti Eesti topograafia andmekogusse kantud kõrgusandmetest.
 (41/4) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada põllumajandusloomade välipidamisest lähtuva keskkonnariski vähendamise ja keskkonnaohu vältimise nõuded.

Vana seadusUus seadus
(1) Kõikidel loomapidamishoonetel, kus peetakse üle10 loomühiku loomi, peab olema lähtuvalt sõnnikuliigist sõnnikuhoidla või sõnniku-ja virtsahoidla.(1) Loomapidamishoonel, kus peetakse loomi üle 5 loomühiku, peab olema sõnnikuhoidla või sõnniku-ja virtsahoidla.
(2) Põllumajandusloomade pidamisel peab sõnniku hoidla või sõnniku-ja virtsahoidla mahutama vähemalt nende kaheksa kuu sõnniku ja virtsa.(2) Sõnnikuhoidla või sõnniku-ja virtsahoidla peab mahutama vähemalt kaheksa kuu sõnniku ja virtsa ning vajaduse korral, sõltuvalt loomapidamishoones kasutatavast tehnoloogiast, ka sealt pärit reovee. Sõnnikuhoidla mahutavuse kalkuleerimisel võib välja arvata loomade poolt karjatamisperioodil karjamaale jäetud sõnniku kogused.
(3) Kui sügavallapanuga laut ei mahuta kaheksa kuu sõnnikukogust, peab laudal olema ülejäävat kogust mahutav sõnnikuhoidla. Sõnnikuga kokkupuutuvad konstruktsioonid peavad vastama sõnnikuhoidlatele esitatavatele nõuetele.(3) Loomapidamishoonel, kus kasutatakse sügavallapanutehnoloogiat ja mis mahutab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud sõnnikukoguse, ei pea sõnnikuhoidlat olema. Kui loomapidamishoone ei mahuta lõikes 2 nimetatud sõnnikukogust, peab üle jääva koguse jaoks olema seda mahutav hoidla.

Vana seadusUus seadus
 (32) Sõnnikuhoidlad, sõnniku-ja virtsahoidlad ning sügavallapanuga loomapidamishooned peavad olema lekkekindlad ning nende konstruktsioon peab tagama ohutuse ja lekete vältimise hoidla käitamisel, sealhulgas selle täitmisel ja tühjendamisel.
 (33) Kui loomapidamishoones peetavaid loomi on 5 või vähem loomühikut ja seal tekib tahesõnnik või sügavallapanusõnnik, võib tekkivat sõnnikut ajutiselt enne laotamist või auna viimist hoiustada hoone juures veekindla põhjaga alal ja vihmavee eest kaitstult.

Vana seadusUus seadus
(44) Orgaanilisi ja mineraalväetisi ei tohi laotada 1. detsembrist kuni 31. märtsini ja muul ajal, kui maapind on kaetud lumega, külmunud või perioodiliselt üleujutatud, või veega küllastunud maale.(44) Mineraalseid lämmastikväetisi ja vedelsõnnikut ei tohi laotada 15. oktoobrist kuni 20. märtsini ega muul ajal, kui maapind on kaetud lumega, külmunud või perioodiliselt üle ujutatud või veega küllastunud.
 (47) Käesoleva paragrahvi lõikes 44 sätestatud väetiste laotusaja keelu algust võib Keskkonnaamet põllumajandustootjate esindusorganisatsioonide põhjendatud ettepaneku alusel, ilmastiku-ja vegetatsioonitingimusi arvestades edasi lükata 1. novembrini.
 (44) Mineraalseid lämmastikväetisi ja vedelsõnnikut ei tohi laotada 1. novembrist kuni 20. märtsini ega muul ajal, kui maapind on kaetud lumega, külmunud või perioodiliselt üleujutatud või veega küllastunud.
 (47) Käesoleva paragrahvi lõikes 44 sätestatud väetiste laotusaja keelu alguse võib Keskkonnaamet, arvestades ilmastiku-ja vegetatsioonitingimusi, kehtestada alates 15. oktoobrist.
 (48) Tahe-ja sügavallapanusõnnikut ning muid orgaanilisi väetisi ei tohi laotada 1. detsembrist kuni 20. märtsini ega muul ajal, kui maapind on kaetud lumega, külmunud või perioodiliselt üle ujutatud või veega küllastunud.

Vana seadusUus seadus
§29 (4) Veekaitsevööndis on keelatud: 
3) majandustegevus, väljaarvatud veest väljauhutud taimestiku eemaldamin, heina niitmine ja roolõikamine.3) majandustegevus, välja arvatud veest väljauhutud taimestiku eemaldamine, heina niitmine, roo lõikamine ja heina ning roo koristamine ning Keskkonnaameti nõusolekul ja tingimustel karjatamine mererannikul.
 20) paragrahvi 29 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:
 (6) Käesoleva paragrahvi lõike 4 punkti 3 kohaselt mererannikul karjatamiseks nõusoleku andmisel ja tingimuste seadmisel lähtub Keskkonnaamet piirkonna looduslikust eripärast nagu veekogu seisund, pinnase iseloom, loomkoormuse taluvus.

Vana seadusUus seadus
(7) Põllumajandusega tegelev isik on kohustatud pidama põlluraamatut, kuhu ta kannab muuhulgas andmed põllumajandusmaa pindala, mullaomaduste, saagi, kasutatavate väetiste ja taimekaitsevahendite liikide ja koguste ning kasutamisaja kohta. Põlluraamatusse kantavate täiendavate andmete ja tööde loetelu,  põlluraamatu vormi ja põlluraamatupidamise korra kehtestab põllumajandusminister määrusega (Määrusest seadusesse).(8) Põllumajandusega tegelev isik peab pidama põlluraamatut, millesse tuleb muu hulgas kanda järgmised andmed: • nimi ja isikukood või äriregistri või maksukohustuslaste registri kood;
• põllumassiivide loetelu, sealhulgas põllumassiivi kaart mõõtkavas 1:10 000, väiksemate kui 0,5 ha suuruste põllumassiivide korral põllumassiivi kaart mõõtkavas 1:5000 või nende puudumisel katastrikaart või muu sobiv kaardimaterjal;
• põllu number ja pindala;
• põllul kasvatatav taimekultuur, taimeliik või muu põllumajandusmaa kasutamise viis;
• loomade karjatamise korral andmed karjatamisperioodi, karjatatud loomade liigi ja arvu, karjamaa asukoha ning pindala kohta;
• väetiste, sealhulgas kasutatud tahe-ja vedelsõnniku kogused, nende lämmastiku-ja fosforisisaldus ja kasutamise aeg, kasutatud meliorantide nimetus ja kogus;
• sõnnikuauna moodustamise alguse ja lõpu kuupäev, aunast sõnniku laotamise kuupäev ning sõnnikuauna paiknemise koht põllumassiivi kaardil;
• taimekaitseseaduse §78 lõikes 6 nimetatud andmed;
• tehtud töö kuupäev.

Vana seadusUus seadus
(5) Haritaval maal on aunas lubatud hoida vaid tahesõnnikut ning mahus, mis ei ületa ühe vegetatsiooniperioodi kasutuskogust. Sõnnikuaun on käesoleva seaduse §261 lõike 1 alusel kehtestatud nõuete kohaselt põllul hoitav sõnnikukogum.(5)Haritaval maal on aunas enne laotamist lubatud hoida kuni kahe kuu jooksul vaid tahesõnnikut, mille kuivainesisaldus on vähemalt 20 protsenti ning mis ei ületa ühe vegetatsiooniperioodi kasutuskogust
 (6) Sügavallapanusõnnikut, mille kuivainesisaldus on vähemalt 25 protsenti ning mille kogus ei ületa ühe vegetatsiooniperioodi kasutuskogust, on aunas lubatud hoida kuni kaheksa kuu jooksul, teavitades sellest Keskkonnaametit vähemalt 14 päeva enne auna moodustamist.
 (7) Tahe-ja sügavallapanusõnniku ladustamine auna on keelatud 1. detsembrist kuni 31.jaanuarini.

Vana seadusUus seadus
(4) Väetistega on lubatud anda põllumajanduskultuuridele aastas selline kasvuks vajalik kogus lämmastikku ja fosforit haritava maa ühe hektari kohta, mis on kehtestatud käesoleva paragrahvi lõike 42 alusel.(4) Väetistega on lubatud anda põllumajanduskultuuridele aastas selline kasvuks vajalik kogus lämmastikku haritava maa ühe hektari kohta, mis on kehtestatud käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel. (VV määrus 288, Väetamise ABC, oli ka varem sama määruse lisa)
(41) Sõnnikuga, sealhulgas töödeldud sõnnikuga, on lubatud anda haritava maa ühe hektari kohta kuni 170 kg lämmastikku ja 25 kg fosforit aastas, kaasa arvatud lämmastik ja fosfor, mis jääb maale karjatatavate loomade väljaheidetega.(41) Sõnnikuga on lubatud anda haritava maa ühe hektari kohta kuni 170 kg lämmastikku aastas, sealhulgas loomade karjatamisel maale jäävas sõnnikus sisalduv lämmastik.
 (49) Sõnnikuga on lubatud anda haritava maa ühe hektari kohta kuni 25 kg fosforit aastas, sealhulgas fosfor, mis jääb karjatamisel maale loomade väljaheidetega. Haritavale maale sõnnikuga antava fosfori kogust võib vajaduse korral suurendada või vähendada arvestusega, et jooksva viie aasta keskmisena antud fosfori kogus ei ületa 25 kg hektari kohta.

Vana seadusUus seadus
(3) Nitraaditundlikul alal on sõnniku-ja mineraalväetistega kokku lubatud anda haritava maa ühe hektari kohta keskmisena kuni 170 kg lämmastikku aastas.paragrahvi 26/3 lõiked 3 ja 4 tunnistatakse kehtetuks.
(4) Nitraaditundlikul alal tohib lubatud lämmastiku üldkogusest anda mineraalväetist iga haritava maa ühe hektari kohta keskmisena mitte üle140 kg aastas. 

Vana seadusUus seadus
(45) Kasvavate kultuurideta põllul tuleb sõnnik pärast laotamist mulda viia 48 tunni jooksul.(45)Kasvavate kultuurideta põllul tuleb sõnnik lämmastikuühendite lendumise ja pinnaveega ärakande vältimiseks mulda viia võimalikult kiiresti, kuni 24 tunni jooksul laotamise lõpetamisest arvates.
(46) Kasvavate kultuuridega kaetud haritavale maale tohib 1. novembrist kuni 30. novembrini laotada sõnnikut juhul, kui see 48 tunni jooksul mulda viiakse.(46) Ületalve jäetavale taimikuga pinnale tohib tahe-ja sügavallapanusõnnikut laotada kuni 15. oktoobrini. Pärast 20. septembrit tuleb ületalve jäetavale taimikuga maale laotatavad vedelväetised pinnasesse viia sisestuslaotusagregaatidega.

Vana seadusUus seadus
 (41/2) Maapinna kalde määramise ja kontrollimise alused ning erandid kaldega alade väetamisel kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
 (41/3) Maapinna kalde määramisel lähtutakse muu hulgas Maa-ameti Eesti topograafia andmekogusse kantud kõrgusandmetest.
 (41/4) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada põllumajandusloomade välipidamisest lähtuva keskkonnariski vähendamise ja keskkonnaohu vältimise nõuded.

Vana seadusUus seadus
(1) Kõikidel loomapidamishoonetel, kus peetakse üle10 loomühiku loomi, peab olema lähtuvalt sõnnikuliigist sõnnikuhoidla või sõnniku-ja virtsahoidla.(1) Loomapidamishoonel, kus peetakse loomi üle 5 loomühiku, peab olema sõnnikuhoidla või sõnniku-ja virtsahoidla.
(2) Põllumajandusloomade pidamisel peab sõnniku hoidla või sõnniku-ja virtsahoidla mahutama vähemalt nende kaheksa kuu sõnniku ja virtsa.(2) Sõnnikuhoidla või sõnniku-ja virtsahoidla peab mahutama vähemalt kaheksa kuu sõnniku ja virtsa ning vajaduse korral, sõltuvalt loomapidamishoones kasutatavast tehnoloogiast, ka sealt pärit reovee. Sõnnikuhoidla mahutavuse kalkuleerimisel võib välja arvata loomade poolt karjatamisperioodil karjamaale jäetud sõnniku kogused.
(3) Kui sügavallapanuga laut ei mahuta kaheksa kuu sõnnikukogust, peab laudal olema ülejäävat kogust mahutav sõnnikuhoidla. Sõnnikuga kokkupuutuvad konstruktsioonid peavad vastama sõnnikuhoidlatele esitatavatele nõuetele.(3) Loomapidamishoonel, kus kasutatakse sügavallapanutehnoloogiat ja mis mahutab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud sõnnikukoguse, ei pea sõnnikuhoidlat olema. Kui loomapidamishoone ei mahuta lõikes 2 nimetatud sõnnikukogust, peab üle jääva koguse jaoks olema seda mahutav hoidla.

Vana seadusUus seadus
 (32) Sõnnikuhoidlad, sõnniku-ja virtsahoidlad ning sügavallapanuga loomapidamishooned peavad olema lekkekindlad ning nende konstruktsioon peab tagama ohutuse ja lekete vältimise hoidla käitamisel, sealhulgas selle täitmisel ja tühjendamisel.
 (33) Kui loomapidamishoones peetavaid loomi on 5 või vähem loomühikut ja seal tekib tahesõnnik või sügavallapanusõnnik, võib tekkivat sõnnikut ajutiselt enne laotamist või auna viimist hoiustada hoone juures veekindla põhjaga alal ja vihmavee eest kaitstult.

Vana seadusUus seadus
(44) Orgaanilisi ja mineraalväetisi ei tohi laotada 1. detsembrist kuni 31. märtsini ja muul ajal, kui maapind on kaetud lumega, külmunud või perioodiliselt üleujutatud, või veega küllastunud maale.(44) Mineraalseid lämmastikväetisi ja vedelsõnnikut ei tohi laotada 15. oktoobrist kuni 20. märtsini ega muul ajal, kui maapind on kaetud lumega, külmunud või perioodiliselt üle ujutatud või veega küllastunud.
 (47) Käesoleva paragrahvi lõikes 44 sätestatud väetiste laotusaja keelu algust võib Keskkonnaamet põllumajandustootjate esindusorganisatsioonide põhjendatud ettepaneku alusel, ilmastiku-ja vegetatsioonitingimusi arvestades edasi lükata 1. novembrini.
 (44) Mineraalseid lämmastikväetisi ja vedelsõnnikut ei tohi laotada 1. novembrist kuni 20. märtsini ega muul ajal, kui maapind on kaetud lumega, külmunud või perioodiliselt üleujutatud või veega küllastunud.
 (47) Käesoleva paragrahvi lõikes 44 sätestatud väetiste laotusaja keelu alguse võib Keskkonnaamet, arvestades ilmastiku-ja vegetatsioonitingimusi, kehtestada alates 15. oktoobrist.
 (48) Tahe-ja sügavallapanusõnnikut ning muid orgaanilisi väetisi ei tohi laotada 1. detsembrist kuni 20. märtsini ega muul ajal, kui maapind on kaetud lumega, külmunud või perioodiliselt üle ujutatud või veega küllastunud.

Vana seadusUus seadus
§29 (4) Veekaitsevööndis on keelatud: 
3) majandustegevus, väljaarvatud veest väljauhutud taimestiku eemaldamin, heina niitmine ja roolõikamine.3) majandustegevus, välja arvatud veest väljauhutud taimestiku eemaldamine, heina niitmine, roo lõikamine ja heina ning roo koristamine ning Keskkonnaameti nõusolekul ja tingimustel karjatamine mererannikul.
 20) paragrahvi 29 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:
 (6) Käesoleva paragrahvi lõike 4 punkti 3 kohaselt mererannikul karjatamiseks nõusoleku andmisel ja tingimuste seadmisel lähtub Keskkonnaamet piirkonna looduslikust eripärast nagu veekogu seisund, pinnase iseloom, loomkoormuse taluvus.

Vana seadusUus seadus
(7) Põllumajandusega tegelev isik on kohustatud pidama põlluraamatut, kuhu ta kannab muuhulgas andmed põllumajandusmaa pindala, mullaomaduste, saagi, kasutatavate väetiste ja taimekaitsevahendite liikide ja koguste ning kasutamisaja kohta. Põlluraamatusse kantavate täiendavate andmete ja tööde loetelu,  põlluraamatu vormi ja põlluraamatupidamise korra kehtestab põllumajandusminister määrusega (Määrusest seadusesse).(8) Põllumajandusega tegelev isik peab pidama põlluraamatut, millesse tuleb muu hulgas kanda järgmised andmed: • nimi ja isikukood või äriregistri või maksukohustuslaste registri kood;
• põllumassiivide loetelu, sealhulgas põllumassiivi kaart mõõtkavas 1:10 000, väiksemate kui 0,5 ha suuruste põllumassiivide korral põllumassiivi kaart mõõtkavas 1:5000 või nende puudumisel katastrikaart või muu sobiv kaardimaterjal;
• põllu number ja pindala;
• põllul kasvatatav taimekultuur, taimeliik või muu põllumajandusmaa kasutamise viis;
• loomade karjatamise korral andmed karjatamisperioodi, karjatatud loomade liigi ja arvu, karjamaa asukoha ning pindala kohta;
• väetiste, sealhulgas kasutatud tahe-ja vedelsõnniku kogused, nende lämmastiku-ja fosforisisaldus ja kasutamise aeg, kasutatud meliorantide nimetus ja kogus;
• sõnnikuauna moodustamise alguse ja lõpu kuupäev, aunast sõnniku laotamise kuupäev ning sõnnikuauna paiknemise koht põllumassiivi kaardil;
• taimekaitseseaduse §78 lõikes 6 nimetatud andmed;
• tehtud töö kuupäev.

Vana seadusUus seadus
(5) Haritaval maal on aunas lubatud hoida vaid tahesõnnikut ning mahus, mis ei ületa ühe vegetatsiooniperioodi kasutuskogust. Sõnnikuaun on käesoleva seaduse §261 lõike 1 alusel kehtestatud nõuete kohaselt põllul hoitav sõnnikukogum.(5)Haritaval maal on aunas enne laotamist lubatud hoida kuni kahe kuu jooksul vaid tahesõnnikut, mille kuivainesisaldus on vähemalt 20 protsenti ning mis ei ületa ühe vegetatsiooniperioodi kasutuskogust
 (6) Sügavallapanusõnnikut, mille kuivainesisaldus on vähemalt 25 protsenti ning mille kogus ei ületa ühe vegetatsiooniperioodi kasutuskogust, on aunas lubatud hoida kuni kaheksa kuu jooksul, teavitades sellest Keskkonnaametit vähemalt 14 päeva enne auna moodustamist.
 (7) Tahe-ja sügavallapanusõnniku ladustamine auna on keelatud 1. detsembrist kuni 31.jaanuarini.

Vana seadusUus seadus
(4) Väetistega on lubatud anda põllumajanduskultuuridele aastas selline kasvuks vajalik kogus lämmastikku ja fosforit haritava maa ühe hektari kohta, mis on kehtestatud käesoleva paragrahvi lõike 42 alusel.(4) Väetistega on lubatud anda põllumajanduskultuuridele aastas selline kasvuks vajalik kogus lämmastikku haritava maa ühe hektari kohta, mis on kehtestatud käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel. (VV määrus 288, Väetamise ABC, oli ka varem sama määruse lisa)
(41) Sõnnikuga, sealhulgas töödeldud sõnnikuga, on lubatud anda haritava maa ühe hektari kohta kuni 170 kg lämmastikku ja 25 kg fosforit aastas, kaasa arvatud lämmastik ja fosfor, mis jääb maale karjatatavate loomade väljaheidetega.(41) Sõnnikuga on lubatud anda haritava maa ühe hektari kohta kuni 170 kg lämmastikku aastas, sealhulgas loomade karjatamisel maale jäävas sõnnikus sisalduv lämmastik.
 (49) Sõnnikuga on lubatud anda haritava maa ühe hektari kohta kuni 25 kg fosforit aastas, sealhulgas fosfor, mis jääb karjatamisel maale loomade väljaheidetega. Haritavale maale sõnnikuga antava fosfori kogust võib vajaduse korral suurendada või vähendada arvestusega, et jooksva viie aasta keskmisena antud fosfori kogus ei ületa 25 kg hektari kohta.

Vana seadusUus seadus
(3) Nitraaditundlikul alal on sõnniku-ja mineraalväetistega kokku lubatud anda haritava maa ühe hektari kohta keskmisena kuni 170 kg lämmastikku aastas.paragrahvi 26/3 lõiked 3 ja 4 tunnistatakse kehtetuks.
(4) Nitraaditundlikul alal tohib lubatud lämmastiku üldkogusest anda mineraalväetist iga haritava maa ühe hektari kohta keskmisena mitte üle140 kg aastas. 

Vana seadusUus seadus
(45) Kasvavate kultuurideta põllul tuleb sõnnik pärast laotamist mulda viia 48 tunni jooksul.(45)Kasvavate kultuurideta põllul tuleb sõnnik lämmastikuühendite lendumise ja pinnaveega ärakande vältimiseks mulda viia võimalikult kiiresti, kuni 24 tunni jooksul laotamise lõpetamisest arvates.
(46) Kasvavate kultuuridega kaetud haritavale maale tohib 1. novembrist kuni 30. novembrini laotada sõnnikut juhul, kui see 48 tunni jooksul mulda viiakse.(46) Ületalve jäetavale taimikuga pinnale tohib tahe-ja sügavallapanusõnnikut laotada kuni 15. oktoobrini. Pärast 20. septembrit tuleb ületalve jäetavale taimikuga maale laotatavad vedelväetised pinnasesse viia sisestuslaotusagregaatidega.

Vana seadusUus seadus
 (41/2) Maapinna kalde määramise ja kontrollimise alused ning erandid kaldega alade väetamisel kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
 (41/3) Maapinna kalde määramisel lähtutakse muu hulgas Maa-ameti Eesti topograafia andmekogusse kantud kõrgusandmetest.
 (41/4) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada põllumajandusloomade välipidamisest lähtuva keskkonnariski vähendamise ja keskkonnaohu vältimise nõuded.

Vana seadusUus seadus
(1) Kõikidel loomapidamishoonetel, kus peetakse üle10 loomühiku loomi, peab olema lähtuvalt sõnnikuliigist sõnnikuhoidla või sõnniku-ja virtsahoidla.(1) Loomapidamishoonel, kus peetakse loomi üle 5 loomühiku, peab olema sõnnikuhoidla või sõnniku-ja virtsahoidla.
(2) Põllumajandusloomade pidamisel peab sõnniku hoidla või sõnniku-ja virtsahoidla mahutama vähemalt nende kaheksa kuu sõnniku ja virtsa.(2) Sõnnikuhoidla või sõnniku-ja virtsahoidla peab mahutama vähemalt kaheksa kuu sõnniku ja virtsa ning vajaduse korral, sõltuvalt loomapidamishoones kasutatavast tehnoloogiast, ka sealt pärit reovee. Sõnnikuhoidla mahutavuse kalkuleerimisel võib välja arvata loomade poolt karjatamisperioodil karjamaale jäetud sõnniku kogused.
(3) Kui sügavallapanuga laut ei mahuta kaheksa kuu sõnnikukogust, peab laudal olema ülejäävat kogust mahutav sõnnikuhoidla. Sõnnikuga kokkupuutuvad konstruktsioonid peavad vastama sõnnikuhoidlatele esitatavatele nõuetele.(3) Loomapidamishoonel, kus kasutatakse sügavallapanutehnoloogiat ja mis mahutab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud sõnnikukoguse, ei pea sõnnikuhoidlat olema. Kui loomapidamishoone ei mahuta lõikes 2 nimetatud sõnnikukogust, peab üle jääva koguse jaoks olema seda mahutav hoidla.

Vana seadusUus seadus
 (32) Sõnnikuhoidlad, sõnniku-ja virtsahoidlad ning sügavallapanuga loomapidamishooned peavad olema lekkekindlad ning nende konstruktsioon peab tagama ohutuse ja lekete vältimise hoidla käitamisel, sealhulgas selle täitmisel ja tühjendamisel.
 (33) Kui loomapidamishoones peetavaid loomi on 5 või vähem loomühikut ja seal tekib tahesõnnik või sügavallapanusõnnik, võib tekkivat sõnnikut ajutiselt enne laotamist või auna viimist hoiustada hoone juures veekindla põhjaga alal ja vihmavee eest kaitstult.

Vana seadusUus seadus
(44) Orgaanilisi ja mineraalväetisi ei tohi laotada 1. detsembrist kuni 31. märtsini ja muul ajal, kui maapind on kaetud lumega, külmunud või perioodiliselt üleujutatud, või veega küllastunud maale.(44) Mineraalseid lämmastikväetisi ja vedelsõnnikut ei tohi laotada 15. oktoobrist kuni 20. märtsini ega muul ajal, kui maapind on kaetud lumega, külmunud või perioodiliselt üle ujutatud või veega küllastunud.
 (47) Käesoleva paragrahvi lõikes 44 sätestatud väetiste laotusaja keelu algust võib Keskkonnaamet põllumajandustootjate esindusorganisatsioonide põhjendatud ettepaneku alusel, ilmastiku-ja vegetatsioonitingimusi arvestades edasi lükata 1. novembrini.
 (44) Mineraalseid lämmastikväetisi ja vedelsõnnikut ei tohi laotada 1. novembrist kuni 20. märtsini ega muul ajal, kui maapind on kaetud lumega, külmunud või perioodiliselt üleujutatud või veega küllastunud.
 (47) Käesoleva paragrahvi lõikes 44 sätestatud väetiste laotusaja keelu alguse võib Keskkonnaamet, arvestades ilmastiku-ja vegetatsioonitingimusi, kehtestada alates 15. oktoobrist.
 (48) Tahe-ja sügavallapanusõnnikut ning muid orgaanilisi väetisi ei tohi laotada 1. detsembrist kuni 20. märtsini ega muul ajal, kui maapind on kaetud lumega, külmunud või perioodiliselt üle ujutatud või veega küllastunud.

Vana seadusUus seadus
§29 (4) Veekaitsevööndis on keelatud: 
3) majandustegevus, väljaarvatud veest väljauhutud taimestiku eemaldamin, heina niitmine ja roolõikamine.3) majandustegevus, välja arvatud veest väljauhutud taimestiku eemaldamine, heina niitmine, roo lõikamine ja heina ning roo koristamine ning Keskkonnaameti nõusolekul ja tingimustel karjatamine mererannikul.
 20) paragrahvi 29 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:
 (6) Käesoleva paragrahvi lõike 4 punkti 3 kohaselt mererannikul karjatamiseks nõusoleku andmisel ja tingimuste seadmisel lähtub Keskkonnaamet piirkonna looduslikust eripärast nagu veekogu seisund, pinnase iseloom, loomkoormuse taluvus.

Vana seadusUus seadus
(7) Põllumajandusega tegelev isik on kohustatud pidama põlluraamatut, kuhu ta kannab muuhulgas andmed põllumajandusmaa pindala, mullaomaduste, saagi, kasutatavate väetiste ja taimekaitsevahendite liikide ja koguste ning kasutamisaja kohta. Põlluraamatusse kantavate täiendavate andmete ja tööde loetelu,  põlluraamatu vormi ja põlluraamatupidamise korra kehtestab põllumajandusminister määrusega (Määrusest seadusesse).(8) Põllumajandusega tegelev isik peab pidama põlluraamatut, millesse tuleb muu hulgas kanda järgmised andmed: • nimi ja isikukood või äriregistri või maksukohustuslaste registri kood;
• põllumassiivide loetelu, sealhulgas põllumassiivi kaart mõõtkavas 1:10 000, väiksemate kui 0,5 ha suuruste põllumassiivide korral põllumassiivi kaart mõõtkavas 1:5000 või nende puudumisel katastrikaart või muu sobiv kaardimaterjal;
• põllu number ja pindala;
• põllul kasvatatav taimekultuur, taimeliik või muu põllumajandusmaa kasutamise viis;
• loomade karjatamise korral andmed karjatamisperioodi, karjatatud loomade liigi ja arvu, karjamaa asukoha ning pindala kohta;
• väetiste, sealhulgas kasutatud tahe-ja vedelsõnniku kogused, nende lämmastiku-ja fosforisisaldus ja kasutamise aeg, kasutatud meliorantide nimetus ja kogus;
• sõnnikuauna moodustamise alguse ja lõpu kuupäev, aunast sõnniku laotamise kuupäev ning sõnnikuauna paiknemise koht põllumassiivi kaardil;
• taimekaitseseaduse §78 lõikes 6 nimetatud andmed;
• tehtud töö kuupäev.

Vana seadusUus seadus
(5) Haritaval maal on aunas lubatud hoida vaid tahesõnnikut ning mahus, mis ei ületa ühe vegetatsiooniperioodi kasutuskogust. Sõnnikuaun on käesoleva seaduse §261 lõike 1 alusel kehtestatud nõuete kohaselt põllul hoitav sõnnikukogum.(5)Haritaval maal on aunas enne laotamist lubatud hoida kuni kahe kuu jooksul vaid tahesõnnikut, mille kuivainesisaldus on vähemalt 20 protsenti ning mis ei ületa ühe vegetatsiooniperioodi kasutuskogust
 (6) Sügavallapanusõnnikut, mille kuivainesisaldus on vähemalt 25 protsenti ning mille kogus ei ületa ühe vegetatsiooniperioodi kasutuskogust, on aunas lubatud hoida kuni kaheksa kuu jooksul, teavitades sellest Keskkonnaametit vähemalt 14 päeva enne auna moodustamist.
 (7) Tahe-ja sügavallapanusõnniku ladustamine auna on keelatud 1. detsembrist kuni 31.jaanuarini.

Vana seadusUus seadus
(4) Väetistega on lubatud anda põllumajanduskultuuridele aastas selline kasvuks vajalik kogus lämmastikku ja fosforit haritava maa ühe hektari kohta, mis on kehtestatud käesoleva paragrahvi lõike 42 alusel.(4) Väetistega on lubatud anda põllumajanduskultuuridele aastas selline kasvuks vajalik kogus lämmastikku haritava maa ühe hektari kohta, mis on kehtestatud käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel. (VV määrus 288, Väetamise ABC, oli ka varem sama määruse lisa)
(41) Sõnnikuga, sealhulgas töödeldud sõnnikuga, on lubatud anda haritava maa ühe hektari kohta kuni 170 kg lämmastikku ja 25 kg fosforit aastas, kaasa arvatud lämmastik ja fosfor, mis jääb maale karjatatavate loomade väljaheidetega.(41) Sõnnikuga on lubatud anda haritava maa ühe hektari kohta kuni 170 kg lämmastikku aastas, sealhulgas loomade karjatamisel maale jäävas sõnnikus sisalduv lämmastik.
 (49) Sõnnikuga on lubatud anda haritava maa ühe hektari kohta kuni 25 kg fosforit aastas, sealhulgas fosfor, mis jääb karjatamisel maale loomade väljaheidetega. Haritavale maale sõnnikuga antava fosfori kogust võib vajaduse korral suurendada või vähendada arvestusega, et jooksva viie aasta keskmisena antud fosfori kogus ei ületa 25 kg hektari kohta.

Vana seadusUus seadus
(3) Nitraaditundlikul alal on sõnniku-ja mineraalväetistega kokku lubatud anda haritava maa ühe hektari kohta keskmisena kuni 170 kg lämmastikku aastas.paragrahvi 26/3 lõiked 3 ja 4 tunnistatakse kehtetuks.
(4) Nitraaditundlikul alal tohib lubatud lämmastiku üldkogusest anda mineraalväetist iga haritava maa ühe hektari kohta keskmisena mitte üle140 kg aastas. 

Vana seadusUus seadus
(45) Kasvavate kultuurideta põllul tuleb sõnnik pärast laotamist mulda viia 48 tunni jooksul.(45)Kasvavate kultuurideta põllul tuleb sõnnik lämmastikuühendite lendumise ja pinnaveega ärakande vältimiseks mulda viia võimalikult kiiresti, kuni 24 tunni jooksul laotamise lõpetamisest arvates.
(46) Kasvavate kultuuridega kaetud haritavale maale tohib 1. novembrist kuni 30. novembrini laotada sõnnikut juhul, kui see 48 tunni jooksul mulda viiakse.(46) Ületalve jäetavale taimikuga pinnale tohib tahe-ja sügavallapanusõnnikut laotada kuni 15. oktoobrini. Pärast 20. septembrit tuleb ületalve jäetavale taimikuga maale laotatavad vedelväetised pinnasesse viia sisestuslaotusagregaatidega.

Vana seadusUus seadus
 (41/2) Maapinna kalde määramise ja kontrollimise alused ning erandid kaldega alade väetamisel kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
 (41/3) Maapinna kalde määramisel lähtutakse muu hulgas Maa-ameti Eesti topograafia andmekogusse kantud kõrgusandmetest.
 (41/4) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada põllumajandusloomade välipidamisest lähtuva keskkonnariski vähendamise ja keskkonnaohu vältimise nõuded.

Vana seadusUus seadus
(1) Kõikidel loomapidamishoonetel, kus peetakse üle10 loomühiku loomi, peab olema lähtuvalt sõnnikuliigist sõnnikuhoidla või sõnniku-ja virtsahoidla.(1) Loomapidamishoonel, kus peetakse loomi üle 5 loomühiku, peab olema sõnnikuhoidla või sõnniku-ja virtsahoidla.
(2) Põllumajandusloomade pidamisel peab sõnniku hoidla või sõnniku-ja virtsahoidla mahutama vähemalt nende kaheksa kuu sõnniku ja virtsa.(2) Sõnnikuhoidla või sõnniku-ja virtsahoidla peab mahutama vähemalt kaheksa kuu sõnniku ja virtsa ning vajaduse korral, sõltuvalt loomapidamishoones kasutatavast tehnoloogiast, ka sealt pärit reovee. Sõnnikuhoidla mahutavuse kalkuleerimisel võib välja arvata loomade poolt karjatamisperioodil karjamaale jäetud sõnniku kogused.
(3) Kui sügavallapanuga laut ei mahuta kaheksa kuu sõnnikukogust, peab laudal olema ülejäävat kogust mahutav sõnnikuhoidla. Sõnnikuga kokkupuutuvad konstruktsioonid peavad vastama sõnnikuhoidlatele esitatavatele nõuetele.(3) Loomapidamishoonel, kus kasutatakse sügavallapanutehnoloogiat ja mis mahutab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud sõnnikukoguse, ei pea sõnnikuhoidlat olema. Kui loomapidamishoone ei mahuta lõikes 2 nimetatud sõnnikukogust, peab üle jääva koguse jaoks olema seda mahutav hoidla.

Vana seadusUus seadus
 (32) Sõnnikuhoidlad, sõnniku-ja virtsahoidlad ning sügavallapanuga loomapidamishooned peavad olema lekkekindlad ning nende konstruktsioon peab tagama ohutuse ja lekete vältimise hoidla käitamisel, sealhulgas selle täitmisel ja tühjendamisel.
 (33) Kui loomapidamishoones peetavaid loomi on 5 või vähem loomühikut ja seal tekib tahesõnnik või sügavallapanusõnnik, võib tekkivat sõnnikut ajutiselt enne laotamist või auna viimist hoiustada hoone juures veekindla põhjaga alal ja vihmavee eest kaitstult.

Vana seadusUus seadus
(44) Orgaanilisi ja mineraalväetisi ei tohi laotada 1. detsembrist kuni 31. märtsini ja muul ajal, kui maapind on kaetud lumega, külmunud või perioodiliselt üleujutatud, või veega küllastunud maale.(44) Mineraalseid lämmastikväetisi ja vedelsõnnikut ei tohi laotada 15. oktoobrist kuni 20. märtsini ega muul ajal, kui maapind on kaetud lumega, külmunud või perioodiliselt üle ujutatud või veega küllastunud.
 (47) Käesoleva paragrahvi lõikes 44 sätestatud väetiste laotusaja keelu algust võib Keskkonnaamet põllumajandustootjate esindusorganisatsioonide põhjendatud ettepaneku alusel, ilmastiku-ja vegetatsioonitingimusi arvestades edasi lükata 1. novembrini.
 (44) Mineraalseid lämmastikväetisi ja vedelsõnnikut ei tohi laotada 1. novembrist kuni 20. märtsini ega muul ajal, kui maapind on kaetud lumega, külmunud või perioodiliselt üleujutatud või veega küllastunud.
 (47) Käesoleva paragrahvi lõikes 44 sätestatud väetiste laotusaja keelu alguse võib Keskkonnaamet, arvestades ilmastiku-ja vegetatsioonitingimusi, kehtestada alates 15. oktoobrist.
 (48) Tahe-ja sügavallapanusõnnikut ning muid orgaanilisi väetisi ei tohi laotada 1. detsembrist kuni 20. märtsini ega muul ajal, kui maapind on kaetud lumega, külmunud või perioodiliselt üle ujutatud või veega küllastunud.

Vana seadusUus seadus
§29 (4) Veekaitsevööndis on keelatud: 
3) majandustegevus, väljaarvatud veest väljauhutud taimestiku eemaldamin, heina niitmine ja roolõikamine.3) majandustegevus, välja arvatud veest väljauhutud taimestiku eemaldamine, heina niitmine, roo lõikamine ja heina ning roo koristamine ning Keskkonnaameti nõusolekul ja tingimustel karjatamine mererannikul.
 20) paragrahvi 29 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:
 (6) Käesoleva paragrahvi lõike 4 punkti 3 kohaselt mererannikul karjatamiseks nõusoleku andmisel ja tingimuste seadmisel lähtub Keskkonnaamet piirkonna looduslikust eripärast nagu veekogu seisund, pinnase iseloom, loomkoormuse taluvus.

Vana seadusUus seadus
(7) Põllumajandusega tegelev isik on kohustatud pidama põlluraamatut, kuhu ta kannab muuhulgas andmed põllumajandusmaa pindala, mullaomaduste, saagi, kasutatavate väetiste ja taimekaitsevahendite liikide ja koguste ning kasutamisaja kohta. Põlluraamatusse kantavate täiendavate andmete ja tööde loetelu,  põlluraamatu vormi ja põlluraamatupidamise korra kehtestab põllumajandusminister määrusega (Määrusest seadusesse).(8) Põllumajandusega tegelev isik peab pidama põlluraamatut, millesse tuleb muu hulgas kanda järgmised andmed: • nimi ja isikukood või äriregistri või maksukohustuslaste registri kood;
• põllumassiivide loetelu, sealhulgas põllumassiivi kaart mõõtkavas 1:10 000, väiksemate kui 0,5 ha suuruste põllumassiivide korral põllumassiivi kaart mõõtkavas 1:5000 või nende puudumisel katastrikaart või muu sobiv kaardimaterjal;
• põllu number ja pindala;
• põllul kasvatatav taimekultuur, taimeliik või muu põllumajandusmaa kasutamise viis;
• loomade karjatamise korral andmed karjatamisperioodi, karjatatud loomade liigi ja arvu, karjamaa asukoha ning pindala kohta;
• väetiste, sealhulgas kasutatud tahe-ja vedelsõnniku kogused, nende lämmastiku-ja fosforisisaldus ja kasutamise aeg, kasutatud meliorantide nimetus ja kogus;
• sõnnikuauna moodustamise alguse ja lõpu kuupäev, aunast sõnniku laotamise kuupäev ning sõnnikuauna paiknemise koht põllumassiivi kaardil;
• taimekaitseseaduse §78 lõikes 6 nimetatud andmed;
• tehtud töö kuupäev.

Vana seadusUus seadus
(5) Haritaval maal on aunas lubatud hoida vaid tahesõnnikut ning mahus, mis ei ületa ühe vegetatsiooniperioodi kasutuskogust. Sõnnikuaun on käesoleva seaduse §261 lõike 1 alusel kehtestatud nõuete kohaselt põllul hoitav sõnnikukogum.(5)Haritaval maal on aunas enne laotamist lubatud hoida kuni kahe kuu jooksul vaid tahesõnnikut, mille kuivainesisaldus on vähemalt 20 protsenti ning mis ei ületa ühe vegetatsiooniperioodi kasutuskogust
 (6) Sügavallapanusõnnikut, mille kuivainesisaldus on vähemalt 25 protsenti ning mille kogus ei ületa ühe vegetatsiooniperioodi kasutuskogust, on aunas lubatud hoida kuni kaheksa kuu jooksul, teavitades sellest Keskkonnaametit vähemalt 14 päeva enne auna moodustamist.
 (7) Tahe-ja sügavallapanusõnniku ladustamine auna on keelatud 1. detsembrist kuni 31.jaanuarini.

Vana seadusUus seadus
(4) Väetistega on lubatud anda põllumajanduskultuuridele aastas selline kasvuks vajalik kogus lämmastikku ja fosforit haritava maa ühe hektari kohta, mis on kehtestatud käesoleva paragrahvi lõike 42 alusel.(4) Väetistega on lubatud anda põllumajanduskultuuridele aastas selline kasvuks vajalik kogus lämmastikku haritava maa ühe hektari kohta, mis on kehtestatud käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel. (VV määrus 288, Väetamise ABC, oli ka varem sama määruse lisa)
(41) Sõnnikuga, sealhulgas töödeldud sõnnikuga, on lubatud anda haritava maa ühe hektari kohta kuni 170 kg lämmastikku ja 25 kg fosforit aastas, kaasa arvatud lämmastik ja fosfor, mis jääb maale karjatatavate loomade väljaheidetega.(41) Sõnnikuga on lubatud anda haritava maa ühe hektari kohta kuni 170 kg lämmastikku aastas, sealhulgas loomade karjatamisel maale jäävas sõnnikus sisalduv lämmastik.
 (49) Sõnnikuga on lubatud anda haritava maa ühe hektari kohta kuni 25 kg fosforit aastas, sealhulgas fosfor, mis jääb karjatamisel maale loomade väljaheidetega. Haritavale maale sõnnikuga antava fosfori kogust võib vajaduse korral suurendada või vähendada arvestusega, et jooksva viie aasta keskmisena antud fosfori kogus ei ületa 25 kg hektari kohta.

Vana seadusUus seadus
(3) Nitraaditundlikul alal on sõnniku-ja mineraalväetistega kokku lubatud anda haritava maa ühe hektari kohta keskmisena kuni 170 kg lämmastikku aastas.paragrahvi 26/3 lõiked 3 ja 4 tunnistatakse kehtetuks.
(4) Nitraaditundlikul alal tohib lubatud lämmastiku üldkogusest anda mineraalväetist iga haritava maa ühe hektari kohta keskmisena mitte üle140 kg aastas. 

Vana seadusUus seadus
(45) Kasvavate kultuurideta põllul tuleb sõnnik pärast laotamist mulda viia 48 tunni jooksul.(45)Kasvavate kultuurideta põllul tuleb sõnnik lämmastikuühendite lendumise ja pinnaveega ärakande vältimiseks mulda viia võimalikult kiiresti, kuni 24 tunni jooksul laotamise lõpetamisest arvates.
(46) Kasvavate kultuuridega kaetud haritavale maale tohib 1. novembrist kuni 30. novembrini laotada sõnnikut juhul, kui see 48 tunni jooksul mulda viiakse.(46) Ületalve jäetavale taimikuga pinnale tohib tahe-ja sügavallapanusõnnikut laotada kuni 15. oktoobrini. Pärast 20. septembrit tuleb ületalve jäetavale taimikuga maale laotatavad vedelväetised pinnasesse viia sisestuslaotusagregaatidega.

Vana seadusUus seadus
 (41/2) Maapinna kalde määramise ja kontrollimise alused ning erandid kaldega alade väetamisel kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
 (41/3) Maapinna kalde määramisel lähtutakse muu hulgas Maa-ameti Eesti topograafia andmekogusse kantud kõrgusandmetest.
 (41/4) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada põllumajandusloomade välipidamisest lähtuva keskkonnariski vähendamise ja keskkonnaohu vältimise nõuded.

Vana seadusUus seadus
(1) Kõikidel loomapidamishoonetel, kus peetakse üle10 loomühiku loomi, peab olema lähtuvalt sõnnikuliigist sõnnikuhoidla või sõnniku-ja virtsahoidla.(1) Loomapidamishoonel, kus peetakse loomi üle 5 loomühiku, peab olema sõnnikuhoidla või sõnniku-ja virtsahoidla.
(2) Põllumajandusloomade pidamisel peab sõnniku hoidla või sõnniku-ja virtsahoidla mahutama vähemalt nende kaheksa kuu sõnniku ja virtsa.(2) Sõnnikuhoidla või sõnniku-ja virtsahoidla peab mahutama vähemalt kaheksa kuu sõnniku ja virtsa ning vajaduse korral, sõltuvalt loomapidamishoones kasutatavast tehnoloogiast, ka sealt pärit reovee. Sõnnikuhoidla mahutavuse kalkuleerimisel võib välja arvata loomade poolt karjatamisperioodil karjamaale jäetud sõnniku kogused.
(3) Kui sügavallapanuga laut ei mahuta kaheksa kuu sõnnikukogust, peab laudal olema ülejäävat kogust mahutav sõnnikuhoidla. Sõnnikuga kokkupuutuvad konstruktsioonid peavad vastama sõnnikuhoidlatele esitatavatele nõuetele.(3) Loomapidamishoonel, kus kasutatakse sügavallapanutehnoloogiat ja mis mahutab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud sõnnikukoguse, ei pea sõnnikuhoidlat olema. Kui loomapidamishoone ei mahuta lõikes 2 nimetatud sõnnikukogust, peab üle jääva koguse jaoks olema seda mahutav hoidla.

Vana seadusUus seadus
 (32) Sõnnikuhoidlad, sõnniku-ja virtsahoidlad ning sügavallapanuga loomapidamishooned peavad olema lekkekindlad ning nende konstruktsioon peab tagama ohutuse ja lekete vältimise hoidla käitamisel, sealhulgas selle täitmisel ja tühjendamisel.
 (33) Kui loomapidamishoones peetavaid loomi on 5 või vähem loomühikut ja seal tekib tahesõnnik või sügavallapanusõnnik, võib tekkivat sõnnikut ajutiselt enne laotamist või auna viimist hoiustada hoone juures veekindla põhjaga alal ja vihmavee eest kaitstult.

Vana seadusUus seadus
(44) Orgaanilisi ja mineraalväetisi ei tohi laotada 1. detsembrist kuni 31. märtsini ja muul ajal, kui maapind on kaetud lumega, külmunud või perioodiliselt üleujutatud, või veega küllastunud maale.(44) Mineraalseid lämmastikväetisi ja vedelsõnnikut ei tohi laotada 15. oktoobrist kuni 20. märtsini ega muul ajal, kui maapind on kaetud lumega, külmunud või perioodiliselt üle ujutatud või veega küllastunud.
 (47) Käesoleva paragrahvi lõikes 44 sätestatud väetiste laotusaja keelu algust võib Keskkonnaamet põllumajandustootjate esindusorganisatsioonide põhjendatud ettepaneku alusel, ilmastiku-ja vegetatsioonitingimusi arvestades edasi lükata 1. novembrini.
 (44) Mineraalseid lämmastikväetisi ja vedelsõnnikut ei tohi laotada 1. novembrist kuni 20. märtsini ega muul ajal, kui maapind on kaetud lumega, külmunud või perioodiliselt üleujutatud või veega küllastunud.
 (47) Käesoleva paragrahvi lõikes 44 sätestatud väetiste laotusaja keelu alguse võib Keskkonnaamet, arvestades ilmastiku-ja vegetatsioonitingimusi, kehtestada alates 15. oktoobrist.
 (48) Tahe-ja sügavallapanusõnnikut ning muid orgaanilisi väetisi ei tohi laotada 1. detsembrist kuni 20. märtsini ega muul ajal, kui maapind on kaetud lumega, külmunud või perioodiliselt üle ujutatud või veega küllastunud.

Vana seadusUus seadus
§29 (4) Veekaitsevööndis on keelatud: 
3) majandustegevus, väljaarvatud veest väljauhutud taimestiku eemaldamin, heina niitmine ja roolõikamine.3) majandustegevus, välja arvatud veest väljauhutud taimestiku eemaldamine, heina niitmine, roo lõikamine ja heina ning roo koristamine ning Keskkonnaameti nõusolekul ja tingimustel karjatamine mererannikul.
 20) paragrahvi 29 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:
 (6) Käesoleva paragrahvi lõike 4 punkti 3 kohaselt mererannikul karjatamiseks nõusoleku andmisel ja tingimuste seadmisel lähtub Keskkonnaamet piirkonna looduslikust eripärast nagu veekogu seisund, pinnase iseloom, loomkoormuse taluvus.

Vana seadusUus seadus
(7) Põllumajandusega tegelev isik on kohustatud pidama põlluraamatut, kuhu ta kannab muuhulgas andmed põllumajandusmaa pindala, mullaomaduste, saagi, kasutatavate väetiste ja taimekaitsevahendite liikide ja koguste ning kasutamisaja kohta. Põlluraamatusse kantavate täiendavate andmete ja tööde loetelu,  põlluraamatu vormi ja põlluraamatupidamise korra kehtestab põllumajandusminister määrusega (Määrusest seadusesse).(8) Põllumajandusega tegelev isik peab pidama põlluraamatut, millesse tuleb muu hulgas kanda järgmised andmed: • nimi ja isikukood või äriregistri või maksukohustuslaste registri kood;
• põllumassiivide loetelu, sealhulgas põllumassiivi kaart mõõtkavas 1:10 000, väiksemate kui 0,5 ha suuruste põllumassiivide korral põllumassiivi kaart mõõtkavas 1:5000 või nende puudumisel katastrikaart või muu sobiv kaardimaterjal;
• põllu number ja pindala;
• põllul kasvatatav taimekultuur, taimeliik või muu põllumajandusmaa kasutamise viis;
• loomade karjatamise korral andmed karjatamisperioodi, karjatatud loomade liigi ja arvu, karjamaa asukoha ning pindala kohta;
• väetiste, sealhulgas kasutatud tahe-ja vedelsõnniku kogused, nende lämmastiku-ja fosforisisaldus ja kasutamise aeg, kasutatud meliorantide nimetus ja kogus;
• sõnnikuauna moodustamise alguse ja lõpu kuupäev, aunast sõnniku laotamise kuupäev ning sõnnikuauna paiknemise koht põllumassiivi kaardil;
• taimekaitseseaduse §78 lõikes 6 nimetatud andmed;
• tehtud töö kuupäev.

Vana seadusUus seadus
(5) Haritaval maal on aunas lubatud hoida vaid tahesõnnikut ning mahus, mis ei ületa ühe vegetatsiooniperioodi kasutuskogust. Sõnnikuaun on käesoleva seaduse §261 lõike 1 alusel kehtestatud nõuete kohaselt põllul hoitav sõnnikukogum.(5)Haritaval maal on aunas enne laotamist lubatud hoida kuni kahe kuu jooksul vaid tahesõnnikut, mille kuivainesisaldus on vähemalt 20 protsenti ning mis ei ületa ühe vegetatsiooniperioodi kasutuskogust
 (6) Sügavallapanusõnnikut, mille kuivainesisaldus on vähemalt 25 protsenti ning mille kogus ei ületa ühe vegetatsiooniperioodi kasutuskogust, on aunas lubatud hoida kuni kaheksa kuu jooksul, teavitades sellest Keskkonnaametit vähemalt 14 päeva enne auna moodustamist.
 (7) Tahe-ja sügavallapanusõnniku ladustamine auna on keelatud 1. detsembrist kuni 31.jaanuarini.

Vana seadusUus seadus
(4) Väetistega on lubatud anda põllumajanduskultuuridele aastas selline kasvuks vajalik kogus lämmastikku ja fosforit haritava maa ühe hektari kohta, mis on kehtestatud käesoleva paragrahvi lõike 42 alusel.(4) Väetistega on lubatud anda põllumajanduskultuuridele aastas selline kasvuks vajalik kogus lämmastikku haritava maa ühe hektari kohta, mis on kehtestatud käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel. (VV määrus 288, Väetamise ABC, oli ka varem sama määruse lisa)
(41) Sõnnikuga, sealhulgas töödeldud sõnnikuga, on lubatud anda haritava maa ühe hektari kohta kuni 170 kg lämmastikku ja 25 kg fosforit aastas, kaasa arvatud lämmastik ja fosfor, mis jääb maale karjatatavate loomade väljaheidetega.(41) Sõnnikuga on lubatud anda haritava maa ühe hektari kohta kuni 170 kg lämmastikku aastas, sealhulgas loomade karjatamisel maale jäävas sõnnikus sisalduv lämmastik.
 (49) Sõnnikuga on lubatud anda haritava maa ühe hektari kohta kuni 25 kg fosforit aastas, sealhulgas fosfor, mis jääb karjatamisel maale loomade väljaheidetega. Haritavale maale sõnnikuga antava fosfori kogust võib vajaduse korral suurendada või vähendada arvestusega, et jooksva viie aasta keskmisena antud fosfori kogus ei ületa 25 kg hektari kohta.

Vana seadusUus seadus
(3) Nitraaditundlikul alal on sõnniku-ja mineraalväetistega kokku lubatud anda haritava maa ühe hektari kohta keskmisena kuni 170 kg lämmastikku aastas.paragrahvi 26/3 lõiked 3 ja 4 tunnistatakse kehtetuks.
(4) Nitraaditundlikul alal tohib lubatud lämmastiku üldkogusest anda mineraalväetist iga haritava maa ühe hektari kohta keskmisena mitte üle140 kg aastas. 

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Uudised