Nädal maailmabörsil

Prantsusmaal talinisu külvipind 80 aasta suurim; Euroopa nisu külvipind prognoosi kohaselt langeb; Fonterra: piimaturu tasakaal näitab paranemise märke; OPEC vedas nafta hinna 7 aasta põhja.

Prantsusmaal talinisu külvipind 80 aasta suurim

Tundub, et Prantsusmaa põllumeestel küll küllale liiga ei tee – talinisu külvipind on tänavu 80 aasta kõrgeimal tasemel.
Tänavuseks saagikoristuseks olid prantslased külvanud rekordkogustes nisu. Järgmise aasta koristuseks on külvatud aga veelgi rohkem talinisu kui eelmisel aastal. Viimati külvati nii palju 1936. aastal.
Prantsusmaa talinisu külvipindala oli eelmisel aastal 5,17 miljonit hektarit – sellel sügisel on külvipind tõusnud 5,22 miljoni hetkarini, teatas Prantsusmaa põllumajandusministeerium.
Mõneti tuleb see rapsi arvelt, millele prognoositakse Prantsusmaal külvipinna 1,7protsendilist langust.

Euroopa prognoos

Euroopas tervikuna aga prognoositakse, et nisu külvipind sellel aastal siiski väheneb. Konsultatsioonifirma Strategie Grains hinnangul väheneb Euroopa pehme nisu külvipind ühe protsendi võrra 23,9 miljoni hektarini.
Lisaks Prantsusmaa külvipinna prognoosidele on toidunisu hinda mõjutanud ka Ida-Euroopa ja Venemaa ilmastikuolukorra paranemine. Viimase kahe nädala jooksul on kuiv ja külm ilm asendunud suhteliselt vihmase ilmaga, mis soodustab talinisu arengut.
Toidunisu hind langes nädalaga 2,5 protsenti ja tonn maksab 176,5 eurot. Rapsiseemnete hind langes samuti 2,5 protsenti ja tonni eest tuleb välja käia 375,25 eurot.

USAs kallines nisu hind 1,1 protsenti ja buššel maksab 4,8675 dollarit. Maisi hind langes 0,8 protsenti 3,74 dollarini buššelist. Töötlemata riisi hind odavnes 2,6 protsenti ja üks kvintal maksab 11,04 dollarit. Sojaubade buššeli hind odavnes 2 protsenti 8,76 dollarini.

Tugevam euro vähendab Euroopa nisu konkurentsivõimet

Euroopa andis sellel nädalal ekspordiloa 563 000 tonni pehme nisu eksportimiseks.
Veel eelmisel nädalal eksporditi Euroopas 1 miljon tonni nisu. 2015-2016 aasta hooajal on nisu eksporditud 22 protsenti vähem kui eelmise aasta samaks ajaks.
„Euro tugevnemine vähendab meie konkurentsivõimet rahvusvahelisel turul,“ teatas Agritel. Euro on pärast keskpanga oodatust tagasihoidlikumaid stimuleerimismeetmeid kallinenud dollari suhtes ligi 5 protsenti.

Fonterra: piimaturu tasakaal näitab paranemise märke

Uus-Meremaa piimatootjate kooperatiiv ütles, et piimaturu olukord on hakanud näitama paranemise märke.
Fonterra juhatuse esimees John Wilson ütles, et piimaturu „tasakaal on hakanud paranema.“ Ta tõi välja, et Uus-Meremaal on sellel hooajal piimatootmine vähenenud juba 6 protsendi võrra. Lisaks sellele on tema sõnul aeglustunud USA tootmise kasv 2,4 protsendilt (2014) 1 protsendini (2015).
Teisalt tõi Fonterra välja, et Euroopa Liidu farmerid jätkavad pärast kvootide kaotamist aprillis tootmise suurendamist. Taani põllumajandusettevõte Arla teatas kolmapäeval, et nende prognoosi kohaselt suureneb Taani piimatootmine kuni 2020. aastani 3 protsenti aastas.
Nõudluse poole pealt teatas Fonterra, et „turul on taastumise märke, eriti Hiinas.“ Hiina piimatoodete import on vähenenud esimese üheksa kuuga 15 protsenti. Täispiima pulbri import vähenes 54 protsenti. Septembris oli aga import juba 25 protsenti suurem kui eelmisel aastal. Fonterra sõnul on nõudluse taastumise märke olnud märgata juba juulist alates.
Kooritud piima pulbri hind odavnes nädalaga 0,2 protsenti ja tonn maksab 1704 eurot.


Teistest toorainetest odavnes nädalaga kakao hind 0,4 protsenti ja tonn maksab 3372 dollarit. Robusta kohvi hind tõusis 2,1 protsenti ja tonni eest tuleb välja käia 1531 dollarit.

OPEC vedas nafta hinna 7 aasta madalaima tasemeni

OPECi reedel toimunud naftaministrite kohtumisel Viinis ei lepitud kokku tootmismahtudes.
Sisuliselt tähendab see seda, et kartell ei toimi ja iga riik pumpab küllastunud turule naftat edasi nii palju kui jõuab.
Nii jääb see vähemalt OPECi järgmise nõupidamiseni tuleva aasta juunis, mil on tekkinud ehk suurem selgus, mida sanktsioonide alt vabaneva Iraani naasmine naftaturule tähendab. Ning kas õnnestub veenda OPECi väliseid riike nagu Venemaa ja Kasahstan tootmist piirama.
„Meil tuleb oodata ja vaadata,“ ütles kohtumist juhtinud Nigeeria naftaminister Emmanuel Ibe Kachikwu.
Tootmispiiranguid küll arutati, kuid kui kartelli mitte kuuluvad tootjad mahte ei vähenda, ei aitaks kärped hinda tõsta.
Nafta hind hakkas selle peale kiiresti odavnema ja hinnalangus jätkus ka sellel nädalal. WTI toornafta hind odavnes nädalaga 8,3 protsenti ning barreli hinnaks kujunes 37 dollarit. Brent langes esmakordselt 7 aasta jooksul alla 40 dollari taseme – nädal lõpetati 7,5 protsendiga miinuses ja barreli hind oli neljapäeva pärastlõunaks 39,86 dollarit. Kui hinnad piisvalt kaua niivõrd madalal tasemel püsivad, peaks täiendav hinnalangus jõudma ka Eesti tanklatesse.


 

Järgmine aasta peaks hind tõusma hakkama
OPEC avaldas mõned päevad hiljem oma kuuraporti, kus märgitakse, et konkurentide naftatoodang peaks uuel aastal vähenema ja see toob kaasa nafta hinna tõusu.
Raportis märgitakse, et OPECisse mitte kuuluvate naftatootjate toodang on võrreldes 2014. aastaga sel ja järgmisel aastal väiksem. „2016. aastaks on oodata, et nende tootjate päevane naftatoodang langeb 380 000 barreli võrra, kokku 57,14 miljonile barrelile päevas,“ seisab raportis.

 

Osale arutelus

  • Mait Kraun

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Uudised