Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 14. detsember 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Eestis esineb viigerhülgeid Väinameres, Liivi lahes ja Soome lahe idaosas. Läänemeres on liigi arvukus ajaloolises madalseisus, kokku hinnatakse liigi arvukuseks umbes 5000 isendit, kellest viiendik asustab Eesti rannikut.

Peamised elualad on säilinud piirkondades, kus meri talviti jäätub ning madalikel, kus saab jäävabal ajal segamatult lesida.

Arktilise päritolu tõttu on viiger väga kliimatundlik ja soojade talvede mõju asurkonnale on sigimise nurjumise tõttu ebasoodne ning Eestis ilmnevad ilmastiku negatiivsed mõjud eriti selgelt.

Soome lahe viigerhülgeid võib pidada väljasuremisohus olevaiks, sest geograafiline asend võimendab nii inimtekkelist kui looduslikku stressi.

Kaitse tegevuskavas on muu hulgas ette nähtud viigerhüljeste rehabilitatsiooni pakett, hüljeste ja kalanduse kokkupuudete ulatuse ja mõju hindamine, kogumiku koostamine Läänemere hüljestest ning vaatlusvõimaluste loomine mõnda hüljeste lesilasse.

Kavas on koguda elupaikade kohta uusi andmeid, mille alusel saab analüüsida elupaikade kaitset ja lisameetmete rakendamise vajadust.

Viigrid on väikesed ja suhteliselt pelglikud nii inimtegevuse kui teiste häirijate suhtes, mistõttu on neid väga harva näha ja samuti on raskendatud nende vaatlemine näiteks loenduse eesmärgil.

Kuna viiger ei ole reeglina kalanduse konfliktliik – neid hukkub püünistes vähe ning nende toidusedel inimesega väga ei kattu, ei ole nendele loomadele pööratud nii palju tähelepanu kui teisele Läänemere loivalisele hallhülgele. Pigem on ta jäänud märkamatuks ja vähese arvukuse tõttu haruldaseks loomaks.

Tegevuskava koostamist rahastati Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest.

Allikas: ERR uudised.