17. detsember 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Amazone AmaSpot

Taimekaitsevahendite säästlik kasutamine on kogu maailmas vägagi aktuaalne teema ja sellest tulenevalt on Amazone välja töötanud uue lahenduse oma taimekaitsepritsidele nimega AmaSpot. AmaSpot muudab tavalise taimekaitsepritsi täppispritsiks, ehk pritsides näiteks glüfosaati pritsitakse lahus ainult põllul asetsevatele rohelistele taimedele.

AmaSpot tuvastab rohelised taimed ja pihustid, mis asuvad roheliste taimede kohal aktiveeritakse, teised pihustid samal ajal ei pritsi. Süsteem on võimeline momentaalselt sisse ja välja lülitama pihusteid ja töötab ühe 1 cm2 täpsusega, töökiirusel kuni 20km/h.AmaSpot vähendab kemikaalide kasutamist 20-80%.Millal on võimalik AmaSpotiga varustatud pritse tellida, ei ole veel teada, kuid eeldatavasti tullakse sellega turule juba lähiajal.

John Deere Carbon Fiber poom

Möödunud juunis teatas John Deere oma koostööst ettevõttega King Agro, kes on spetsialiseerunud süsinikust detailide tootmisele ja möödunud Agritechnica näitusel oli väljas ka laiemale avalikusele üks uue koostöö tulemusi, milleks oli esmakordselt Euroopas süsinikust pritsipoom.

Pritsipoomiga koos tutvustati pritsi R4050i, millel on võrreldes ka Eestis tuntud R4040i-ga lahusepaagis mahtu 1000 liitri jagu rohkem kuid tänu kergemale poomile on prits ka täismassis R4040i-ga samas kaalus.John Deere sõnul on süsinikust poomi eelised ta vähene  mass, millest tulenevalt on seda ka lihtsam stabiliseerida ja ka poomi materjalist tingitud tugevam ehitus. Lõuna-Ameerikas on esimesed sellise poomiga pritsid saadaval juba tuleval aastal, kuid Euroopas tuleb antud lahendust veel mõned aastad oodata.

Challenger RoGator järelveetav prits

Challenger on tootnud RoGator iseliikuvaid pritse juba aastaid ja nende masinaid on hinnatud Euroopa tippklassi kuuluvaks kuid nüüd kuuluvad Challengeri tootevalikusse ka RoGator järelveetavad taimekaitsepritsid.

Pritsid on saadaval kahes paagimahus, 3300 ja 4400 liitrit ning poomidega laiustes 24-30 meetrit ning pritsi põhikomponendid pärinevad iseliikuvatelt RoGator pritsidelt.Järelveetavad RoGator pritsid lähevad 2016. aasta algusel limiteeritud tootmisesse ja eeldatavasti on võimalik uut pritsi tellida 2017. aasta hooajaks.

Annaburger UniCrawler

Rasketest haagistest tuleneva mulla tihenemisega võitlemiseks on loonud Annaburger uue lahenduse nimega UniCrawler. UniCrawler kujutab ennast roomikutele ehitatud platvormi, mida kasutatakse haagise transportimiseks põllul.

Haagisega sõidetakse platvormile ja rakendatakse pidurid ning haagis kinnitatakse platvormile ja sellest hetkest hakkab haagise kaalu kandma UniCrawler süsteem ning sellisel viisil on võimalik oluliselt vähendada mulla tihenemist nii silo kui ka viljatranspordil põllul. Kuna haagise kinnitamine UniCrawlerile on väga lihtne on võimalik ühe platvormiga vedada mitut haagist.Tööasendis on UniCrawleri laius 5 meetrit kuid transpordiasendis on see vaid 2,55 meetrit.Annaburgeri sõnul on tegemist veel prototüübiga ja selle kaudne müügihind hetkel on 88 000€, kuid Annaburger töötab täiendatud ja odavama lahenduse kallal, mis on peagi saadaval.

Arbos traktorid

Euroopa turule on sisenemas täiesti uus traktoritootja nimega Arbos, mis kujutab ennast traktorit, mis on ehitatud Hiina ja Itaalia koostöös.

Arbose emafirmaks on Hiina suurim traktoritootja Foton, kes toodab iga aasta ligi 110 000 traktorit ja 70 000 kombaini.Lähiajal on Euroopas saadaval masinad kuni 200hj arendava mootoriga kuid Arbose tootevalikus on olemas ka masinad, mille jõuklass on kuni 300hj, kuid ei täida veel täielikult Euroopa saastenorme.Arbos kasutab oma traktoritel nii Kohleri kui ka Deutzi mootoreid ja lähiajal viiakse kogu mudelivaliku mootorid vastavusse saastenormidega tier 4 final. Arbose sõnul toodavad nad masinaid, mis vastavad Euroopa klientide nõudmistele ja nad loodavad pakkuda vähema raha eest konkurentsivõimelist masinat.

Autor: Henrik Klammer