Maakondade majandusstruktuur on muutumas

Sisemajanduse koguprodukti põhjal on erinevused maakondade majandusstruktuuris kasvanud, kuid ka 2014. aastal loodi enamik lisandväärtusest Harjumaal, teatab Statistikaamet.

Eesti 2014. aasta sisemajanduse koguproduktist (SKP) moodustas Harjumaa osatähtsus 62%, mis on jooksevhindades 12,4 miljardit eurot, millest omakorda 9 miljardit eurot andis Tallinn. Harju maakonnale järgnesid Tartumaa ja Ida-Virumaa, mille osatähtsus Eesti SKP-s oli vastavalt 10% ja 8%. Väikseima osatähtsusega olid Hiiu ja Põlva maakond, mis moodustasid kumbki vähem kui protsendi Eesti SKP-st.

2014. aastal toodeti kogu Eesti lisandväärtusest 68% teeninduses. Aina suurema osatähtsusega teenindus oli suurim sektor kõigis maakondades peale Ida-Virumaa. Kõige suurem osatähtsus oli teenindusel Harju- (77%) ja Tartumaal (70%), seda eelkõige Tallinna ja Tartu linna mõjul. Kolm suurimat lisandväärtust pakkuvat maakonda (Harjumaa, Tartumaa, Ida-Virumaa) kokku andsid kogu teenindussektori lisandväärtusest 85%. Viimastel aastatel on teeninduse osatähtsus kasvanud eelkõige nendes maakondades, kus see moodustab üle 50% maakonna lisandväärtusest. Alates 2011. aastast on teenindussektori osatähtsus kasvanud kõige kiiremini Lääne ja Saare maakonnas.

Tööstus ja ehitus moodustas 2014. aastal 28% Eesti SKP lisandväärtusest. Kolm suurimat lisandväärtust pakkuvat maakonda moodustasid kolm neljandikku kogu majanduse lisandväärtusest selles sektoris. Kui ülejäänud Eestis on sektori osatähtsus kas stabiilne või langustrendis, siis ainsana kasvab selle osatähtsus Ida-Virumaal. Alates 2010. aastast on tööstus- ja ehitussektori osatähtsus Ida-Virumaal suurenenud üle 5%, moodustades 2014. aastaks 59% maakonna lisandväärtusest. Ülejäänud Eestis jääb sektori osatähtsus alla 42% maakonna lisandväärtusest.

Põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi tegevusala moodustas 2014. aastal 3% Eesti SKP lisandväärtusest. Suurim osatähtsus oli sektoril Jõgevamaal (22%). Sektori osatähtsus pole viimastel aastatel vähenenud Eesti lõunapiiril Valga-, Võru- ja Viljandimaal, ega ka Lääne-Virumaal ja saartel.

2014. aastal oli SKP elaniku kohta 15 186 eurot, mis on 759 eurot rohkem kui aasta varem. SKP elaniku kohta oli suurim Harjumaal, kus see oli 43% Eesti keskmisest kõrgem. Järgnesid Tartumaa ja Ida-Virumaa, kus SKP elaniku kohta oli vastavalt 14% ja 31% Eesti keskmisest madalam. Väikseim oli SKP elaniku kohta Põlva maakonnas.

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Uudised