Börsiuudised: Piimahinnad veidi tõusid

Strategie Grains prognoosib Euroopa nisutoodangu– ja saagikuse vähenemist; Euroopa takistab piimahindade taastumist; kohvi hind jätkab langust.

Strategie Grains: Euroopa nisutoodang –ja saagikus vähenevad

Teraviljaturgude analüüsiga tegelev Strategie Grains täiendas sellel nädalal Euroopa nisu prognoose, mis peaks hindadele mõjuma pikemas perspektiivis positiivselt.

Nimelt suurendas Strategie Grains Euroopa nisuekspordi prognoosi ning ootab järgmisel aastal toodangu esmakordset vähenemist nelja aasta jooksul.

Vaatamata sellele on hinnad sellel nädalal langenud, sest ettevõte tõi välja ka asjaolu, et nisuvarud on Euroopas haruldaselt kõrged.

Mõjukas analüüsifirma prognoosib, et Euroopa pehme nisu toodang ulatub järgmisel aastal 143,6 miljoni tonnini. See tähendaks, et võrreldes selle aastaga väheneb toodang 6,4 miljoni tonni võrra – see oleks esimene toodangu langus alates 2012. aastast.

Ettevõtte sõnul väheneb Euroopas nii külvipind kui ka saagikus. Pehme nisu keskmine saagikus ulatub järgmisel kohaselt 6,0 tonnini hektari kohta. Sellel aastal oli keskmine saagikus 6,2 tonni.

Strategie Grainsi prognoosi kohaselt väheneb nisutootmine Prantsusmaal, Suurbritannias, Saksamaal, Rumeenias, Iirimaal, Tšehhis ja ka Balti riikides. Tootmine kasvab järgmisel aastal aga Soomes, Poolas ja Hispaanias.

Toidunisu hind on nädalaga odavnenud 1,1 protsenti ja tonn maksab 174,5 eurot. Hindade langemisele on kaasa aidanud ka USA nisu odavnemine – buššeli hind kukkus nädalaga 1,5 protsenti 4,795 dollarini. Rapsiseemnete hind odavnes Euronext turul 2,1 protsenti ja tonn maksab 375,25 eurot.

Mais odavnes USAs aga 1,4 protsenti ja buššel maksab 3,69 dollarit. Sojaubade hind kukkus 2,1 protsenti ja buššeli eest tuleb välja käia 8,575 dollarit.

Piimahinnad tõusid

Teisipäeval toimus järjekordne GlobalDairyTrade (GDT) oksjon, kus piimahinnad kallinesid teist kauplemissessiooni järjest. Hinnatõusule aitas kaasa Uus-Meremaa toodangu vähenemine.
Fonterra poolt korraldataval oksjonil kallinesid hinnad detsembri algusega võrreldes 1,9 protsenti. Oksjonit korraldatakse iga kahe nädala tagant.
On järjest rohkem tõendeid, et madalad piimahinnad on sundinud farmereid tootmist vähendama ja see aitab hindadel ka mõõdukalt taastuda.
Teisipäeval avaldatud andmetest selgub, et kariloomade arv Uus-Meremaal on vähenemas. Kokku oli Uus-Meremaal juunikuu seisuga 6,4 miljonit karilooma – võrreldes eelmise aastaga on loomade arv vähenenud 300 000 võrra.
Lisaks sellele vähenes novembris Uus-Meremaa piimatoodang eelmise aastaga võrreldes 4 protsenti. Oktoobris oli langus 3 protsenti.
 

Euroopa takistab hindade taastumist

Põllumajandusfirmade finantseerimisega tegelev Rabobank tõi välja, et piimahindade taastumist takistab eelkõige Euroopa toodangu kasv. Lisaks Uus-Meremaa toodangu vähenemisele pakub aga leevendust ka Hiina nõudluse mõningane taastumine.
Maailma seitsme suurima piimatootja toodang väheneb Rabobanki prognoosi kohaselt järgmise aasta esimese kuue kuuga vaid 0,1 protsenti. Varem prognoosis ettevõte, et toodang väheneb 0,6 protsendi võrra. Süüdlaseks võib pidada Euroopa Liitu.
„Euroopa Liidu tootmine on jätkuvalt tugevalt kasvamas,“ teatas Rabobank ja lisas, et pärast tootmiskvootidest loobumist on ELi piimatoodang kasvanud seitsme kuuga 2,5 protsenti. See hoiab suuresti tagasi ka piimahindade taastumist.
Rabobanki sõnul on Hiina nõudlus aga tasapisi taastumas, sest suur osa varudest on ära kasutatud. „Hiina piimavarud on vähenenud umbes 50 protsendi võrra,“ teatas pank. See peaks aitama piimahindadel pikaajaliselt taastuda.

Kohvi hind jätkab langust

Teistest toorainetest odavnesid nii kakao kui ka kohvi hinnad 3,1 protsenti. Kakao tonnihinnaks kujunes neljapäeva õhtuks 3266 dollarit ning Robusta kohvi tonn maksis 1484 dollarit.
Robusta kohvi hind on selle aasta algusest alates odavnenud üle 20 protsendi. Sellel nädalal jõudis hind lähedale kahe aasta madalaimale tasemele. Peamiselt on kohvi hinda survestanud kõrge pakkumine ning suuremate tootjate – näiteks Vietnami ja Indoneesia – varude suurenemine.

 

Iraan surus nafta veelgi madalamale

Nafta hind jätkas langust, sest Iraan kinnitas esmaspäeval, et hakkab naftaeksporti pärast sanktsioonide alt vabanemist suurendama, vahendab Bloomberg.
WTI toornafta hind odavnes nädalaga 4,8 protsenti, Brenti hind langes 6,1 protsenti. Kummagi barreli hinnaks kujunes vastavalt 35,22 ja 37,43 dollarit.
„Nüüdseks ei ole enam mingit võimalust, et Iraan lükkab naftaekspordi suurendamise plaani edasi,“ ütles Iraani nafta ja kaubanduse aseminister Amir Hossein Zamaninia. See tähendab, et Iraan tahab vaatamata nafta hinna järsule langusele oma tootmist ikkagi laiendama hakata. Riskifondide ja teised suurte finantsinstitutsioonide panused hinnalangusele on rekordtasemeteni jõudnud, selgub USA toorainefutuuride kauplemise komisjoni (CFTC) andmetest.
Viimati oli nafta hind nii madalal finantskriisi ajal. OPECi riigid on loobunud tootmispiirangutest, et kaitsta oma turuosa – see suurendab ülepakkumist veelgi. Rahvusvaheline Energiaagentuur ennustab, et ülepakkumine kestab vähemalt 2016. aasta lõpuni, sest nõudlus jaheneb ja OPEC näitab „uuenenud sihikindlust tootmise suurendamiseks“.

Osale arutelus

  • Mait Kraun

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Uudised