Mis on täna piimaliitri õiglane hind?

Ennustamine on tänamatu töö, pigem on õnn, kui mitu kuud ette tehtud ennustus täppi läheb. Konsulent Karel Kuningas arutleb piimahinna teemadel ning pakub välja mõne mõtte, kuidas raskel ajal toime tulla ning millele mõelda.

Põrna pealt ennustajate vihastamiseks ütlen ka seda, et kuidas küll sea põrn peaks teadma milline talv tuleb, kui naha all on üsna stabiilselt 38-39 kraadi sooja ja tuuledki seotud vaid toitumisega.

Kui ma ei eksi, siis Janek Mäggi suust kuulsin kunagi teleekraani kaudu näidet ennustamise kohta, mis mul alati meelde tuleb ja mulle see meeldis:
"New York'i linnavalitsus tuli 1900. aasta alguses kokku ja püüdis arvata, mis on 2000. aastal linna suurim mure. Jõuti järeldusele, et hobusesõnnik, mida on üüratutes kogustes ja sellega ei oska mitte keegi midagi mõistlikku peale hakata".

Järeldus, mille mina tegin, on see, et saja aasta muutusi ette näha on võimatu.
Püüan, siis järgnevalt enda tähelepanekutega ja kogutud infoga maailma inforuumist ette näha milline tuleb 2016 aasta piimatootmisele.

Aastal 2008 sügisel oli minu vastus küsimusele "Mis on piimaliitri õiglane hind täna?" selline: "Kui me räägime veel esmatarbekaubast, siis võiks hinnaks olla 6,2 krooni. Kui tahaksite näha toiduainete tegelikku hinda, siis tuleb lõpetada subsideerimine (globaalselt kõikjal maailmas)! Hind, mis kujuneb pärast toetuste kadumist, on luksuskauba hind! Tegelikult on söömine juba täna luksus, lihtsalt arve maksab keegi teine kinni."
Toona peeti mind päris piimatootjate seas imelikuks. Aga juhtus see, et 2014 oli 1 kg piima hind tootjale 0,4 eurot ehk 6,26 krooni.

Väljavaated 2016 aastaks: kõrgem piima hind on tulemas?

Kuigi piima hinnad on samad või isegi üle tootmiskulude taseme, minnes vastu 2016. aastale, on siiski lootust. Seda rääkis, majandusteadlane ja globaalne piimastrateeg Rabobank'ist Tim Hunt hiljuti Dairy Today's Elite Produtsent Business konverentsil Las Vegases. Madalad põllumajandustoodete hinnad üle maailma tähendavad pakkumise pidurdumist globaalselt, lisaks madalad maailma hinnad panid tarbijaid taas uuesti neid tooteid märkama (reawakening). Tulemus: "Hinnad tõenäoliselt liiguvad ülespoole 2016. aasta keskpaigas" ütles Hunt.

Põhjused

Tõenäoliselt kasutab Hiina oma praegust piimatoodete varu ja Hiina piimatoodang ei suuda sammu pidada. Madalate piimahindade juures Hiina väikesed piimatootjad jätkuvalt lõpetavad oma ärid ja kõik uued suurte farmide arendused pannakse riiulile paremat piimahinda ootama.

Käesolevad maailmaturu hinnad tähendavad, et Uus-Meremaa võib vähendada 10% tootmisest 2016. aasta esimesel poolaastal, millest alates pole söödalisandid enam kasumlikud.

E.U. piimatoodang kasvab vaevaliselt, sest piimahinnad on madalamad ja rahavood vähenenud. USA piimatoodang võib kasvada vaid 0,5% järgmisel aastal.

Praegune üleliigne maailma varu on umbes 5 miljonit tonni.  Jah, nii on, aga see moodustab vaid kolm nädalat rahvusvahelist kaubandust. "Madalam piima hind aitab kaasa täiendavale tarbimisele, vähendades neid rahvusvahelisi varusid," ütles Hunt.

Jerry Dryer, Dairy & Food Market Analyst toimetaja ja Dairy Today's  Market Watch Dairy kolumnist, on natuke optimistlikum. Ta näeb nõrka esimest kvartalit ja paranevaid hindu kogu ülejäänud 2016. aastal. "Hea uudis on see, et turu tingimused võrreldes 2009. aastaga on muutunud. Aastal 2009 piimatoodete import vähenes peaaegu kõikjal. See on sellepärast, et suur osa kapitaliturgudest olid lukustatud ja importijad ei rahastanud  oste," ütles Dryer.

"Nõudluse tingimused olid samuti väga erinevad 2009. aastal, kui maailma majandus kahanes 2%," ütles Hunt. "Aastal 2015 maailma majandus kasvab 2% -lt 3%-ni. Nii nagu piimatoodete hinnad langevad, soovivad ja suudavad arengumaad rohkem tooteid osta. Seekord on iga varutud ülejääk eraettevõtete käes mitte valitsuste käes. See mõjutab varude turule laskmist. Kui valitsused hoidsid varusid, siis nad tavaliselt lasid neid turule aeglaselt, et mitte veelgi vähendada turgu. Kui varud on eraomanduses, siis nad paisati turule varem, et vältida hoidmise ja kandmise kulusid. Kuigi see võib põhjustada hindade langemist ajutiselt, aga valu ei kesta enam pikalt".

Lõpetuseks, piimatootjad üle maailma tunnevad madalamate hindade pitsitust. Seega maailma piima tarned võivad tegelikult minna negatiivseks järgmisel kevadel, mis vähendaks veelgi varusid.

Rabobank prognoos toodangule:

 

Eksperdid ennustavad nõrka piima hinda esimeses kvartalis, kuid siis see paraneb kogu 2016. aasta jooksul

Piimandussektoris, hoolimata madalast hinnast, oodatakse veidi suuremaid tarneid ELi tasandil 2015. ja 2016. aastal, kuigi aastal 2015 on tootmine isegi vähenenud kahes peamises piima tootvas riigis, Saksamaal ja Prantsusmaal. Rohkem tehakse piima lõssipulbriks, sest põhjuseks on hea nõudlus (kodumaal ja välismaal), hindade konkurentsivõime ja ladustamise võimalused. Juustutootmises oodatakse ka suurenemist. Elik piimatoodete hinnad on stabiliseerunud, kuid siiski veel lühiajalist piima hinna langust on oodata kevadel.

Kas Hiina import taastub?

Kuigi vadaku, piima ja juustu kogus on suurem kui eelmisel aastal, siis kogu piimatoodete import Hiinast oli 32% väiksem 2014. aasta jaanuarist kuni augustini, kuid 4% väiksem  alates augustist. Tuleb meeles pidada, et impordi tase 2014. aastal oli väga kõrge ja see ei olnud tegelik nõudlus. 2015. aasta keskmine igakuine import siiani on olnud veidi üle 2012. aasta taseme.

Madalad sööda hinnad

Viimase kuu maailmaturu hinnad on suhteliselt madalad võrreldes viimaste aastatega. Suur kättesaadavus maailma tasandil, piisavalt varusid ja ootused heale maisi saagile põhjapoolkeral panid surve hindade alandamiseks peamistele kaubaartiklitele lähikuudel.

Madal teravilja ja sööda hind on lohutuseks loomakasvatusele ja piimatootjale ELis, välja arvatud Kesk-Euroopas, kus maisi ei ole piisavalt ja on suhteliselt kõrgemad hinnad. See oli selle suve ilma mõju. Hind langes 148 eurole tonnist võrreldes hinnaga 157 EUR /t eelmisel aastal pärast oodatust väiksemat saagikust Lääne-Euroopas. Hind Budapestis hüppas 130lt €/t kohta enne suve 148ni €/t juulis, kuid jäi siiski 141le €/t.

Järjestikused head sojaoa saagid on söötade hinnad hoidnud üldiselt madalal tasemel. Mure Hiina majanduse aeglustumise pärast, kui maailma suurim sojaoa importija, lisab survet soja hinnale. USA sojaoa ekspordihind oli 289 EUR/t septembris 2015, see oli sarnane eelmisel aastal, kui USA oli suure saagi ootuses.

Milline oli piima hind Euroopas ja Eestis varem

Järgnev on kokkuvõte FADN ja Statistikaameti andmetest viimase 10 aasta kohta.

2005 augustist kuni 2015 augustini oli keskmine piima hind Eesti 282 EUR/tonn. Statistikaameti andmetel oli 2005. aasta teise poole 6 kuu keskmine piimahind 253€/t ja 2015. aasta esimese seitsme kuu keskmine 242 eurot tonn ehk nomilnaalis langes 10 aastaga piima hind 11€ tonni kohta. Omahinna andmete analüüsil kasutasin põllumajandusliku raamatupidamise andmebaasi FADN (Farm Accountancy Data Network). FADN on ainus andmeallikas mikromajanduse tasandil, millesse andmete kogumisel kasutatakse ühtlustatud metoodikat kogu ELis. Nendest andmetest lähtub, et piima omahind aastatel 2006 kuni 2013 oli 260 eurot tonni kohta. Sealjuures on kulubaas piimatootmises tõusnud aastaks 2013 nii kõrgele, et keskmine omahind oli 2013. aastal 314 EURi tonni kohta. 2014 aasta alguses kulud tõusid veelgi, kuid aasta teisest poolest langesid sisendite hinnad ja piimatootjad suutsid oluliselt kulusid vähendada.

Piima omahind kuni 2013 FADN statistika põhjal.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Graafikutel 2 ja 3 on 2014 kuni 2015 piima omahind minu kogutud andmete põhjal.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Aastatel 2006 kuni 2015 juuli lõpu seisuga oli nominaalne marginal ühe müüdud piima tonni kohta keskmiselt 12 eurot. Näiteks eelmise kriisis 2009 aasta kesmised näitjad: müügihind 211€ ja omahind 215€ tonni piima kohta, seega marginal -5€/t. 2015 aasta kolme kvartali keskmine -52€ iga müüdud piima tonni kohta ehk sektori kahjum umbes -50 miljonit eurot aasta kohta.

Samal ajal ja natuke varem Euroopas

Hollandi pankur ja analüütik Jaap van Duijn tegi üritusel "we'll 2013" huvitava ettekande teemal "How to finance the future?". Sõnum oli see, et põllumajandus on suurte mahtud äri ja aga väikese marginaaliga. Viimase 30 aasta jooksul on Euroopas s.h. Hollandis piimatootmise kulud (k.a. söödakulud) kasvanud palju kiiremini kui müügi hinnad. Tema soovitus oli otsida uusi nišše ja tooteaarendusi, et mitte olla liiga haavatav primaarsektori hinna kõikuvast mõjust. Alates aastast 1980 on hinna index tõusnud 100 punkti pealt 206ni, kuid põllumajandustoodete hind püsib või isegi langeb.

Näited: 1980. aastal oli veiseliha kilo hind Hollandi turul 3.10 €/kg ja aastal 2011 ainult 2,55€/kg; või hind 1980 oli 3,67€ ja 2011 aastl 3,94€ kg kohta ehk hinna indeks sama perioodil 100lt 206ni.

Kuidas põllumees peaks tõusvate kulude ja langevate müügihindade juures hakkama saama? Ehk kuidas farmerid ellu jäävad? Farmid kasvavad suuremaks, farmides on üha vähem tööjõudu kasutusel, tihti on viletsa kasumiaruande kõrval tugev bilanss (maa hind tõuseb ajas pidavalt) paljud farmerid teevad tööd oma pere ja puhkuse arvelt kuni pensionini.

Kokkuvõttes ütles Jaap van Duijn, et täna ei ole maailmas raha puudust, lisaks pakutakse veel eriti odava intressiga, puudu on headest mõtetest, kuidas luua piimale lidandväärtust. See on väga tuttav Eesti tootjale ehk väikese võimsusega töötlev sektor ei suuda Eestis toodetud piimast kõrgema väärtusega toodet teha.

Eestis on maad piimatootmiseks piisavalt, näiteks EUROSTAT Maakasutus - kariloomade võrdluses on Eesti ELis tagant poolt kolmas edestades Hispaaniat ja Lätit. Eestis on ühe ha kohta alla 0,35 loomühiku. Sloveenias 1,1 ja Hollandis umbes 2 loomühikut 1 ha kohta.

Miks piimatootjal on õiglane küsida piima eest vähemalt 300 €/t?

Ma saan aru igast farmerist, kes räägib vähemalt 300€ piima hinnast tonni kohta kui hädavajalikust. Ma ei hakka spekuleerima piimatöötlejate kasumi kasvust käesoleval aastal, aga see on kindlasti märkimisväärselt kõrgem kui eelmistel aastatel.

Piimatootja saab täna kuni  või alla nn pulbri hinna, kuid piimapulbrit Eestis peaaegu ei toodetagi. Tere'le müüvad piima täna väga vähesed, kuigi neil on ainsana mingigi võimekus pulbrit toota (kuigi ebaefektiivne, siis max 200-300 tonni päevas). E-piima süsteemis on üsna mikro piimapulbri tootmise võimekus, ca 1 tonn tunnis  ja Valio ei tooda üldse pulbrit. Ometigi makstakse farmerile nn Commodity hinda. Põhjus Eesti puudulikus võimekuses oma toorpiima töödelda (luua lisandväärtust) ja nii lähebki umbes pool piimast ilma kauplemisvõimalusteta üle piiri. 2014 kõrge piimahind Eestis oli seotud samuti ainult maailma turu kõrge pulbri hinnaga.

Ja kas tõesti on eestlane nii vaene, et kilepiima hind poes peab olema ELi kõige madalam!? Näiteks Lätis 80 senti; Põhjamaades 1,2€ ja Eestis ainult 59 senti. NB! Iirimal maksab liiter piima poes ca 1,5€!

Selleks, et olla edukam, tuleb areneda ja investeerida

Ühe farmiga alustamine nullist maksab 7000-8000€ lehma kohta. Selline investeeringu suurus sisaldab loomi, hooneid, tehnoloogiat, infrastruktuuri ja tootmismaad. Tiine mullikas maksab 1500€ pea. Hooned koos tehnoloogiliste lahendustega ja hoonet ümbritseva taristuga maksab umbes 5000€ lehma kohta, mis on arvutatud 630-kohalise lauda kohta, mille juurde kuuluvad kõik tänapäevased lahendused ja tipptehnoloogia. Silo hoiustamis pinda on selle raha eest u 5000 tonni jaoks. Ühe lehma jaoks vajaliku sööda tootmiseks on vaja intensiivsel kasutuse ca 1 ha põllu pinda. Põllumaa ha hind on täna 3000€. Sellest kõik ei pea olema farmi omandis, piisab esialgu 50% omandist ja ülejäänud maa vajadusest oleks kaetud rendisuhtega. Järelikult 3000*0,5=1500€ lehma kohta. Kõik see kokku teeb summaks 8000€ ühe lehma kohta.

Eelpool sai arvatud, et raha on maailmas küllalt ja häid investeerimisvõimalusi otsivaid ärihaisid samuti, kuid kas piimatootmine tundub neile huvitav ja hea tootlusega äriidee.

Kui hoiame kõvasti kokku ja kulutame lehma kohta 7000€, siis 630-pealise piimafarmi algusest rajamine maksab 4,41 miljonit EURi. Ma arvan, et ükski investor ei ole nii sinisilmne, et ootaks 20% investeeringu tootlust põllumajandusest, kuid miks ta peab leppima paljude teiste huvitavate pakkumiste kõrval väiksema kui 10% ROIga? Kui selline ootus on olemas, siis peab meie 630-pealises farmis olev lehm tootma ca 700€ aastas kasumit. Jagades selle keskmiselt hea toodanguga 9t lehma kohta aastas saame tulemuseks ca 78€, mis on vajalik piimatootmise marginal meie plaanis. Kahjuks on aga viimase 10 aasta keskmine tulemus ainult 12€ ehk 1,7% tootlus. Paljudele ei tundu see huvitav, aga äkki on see stabiilne?

Viimased kaks aastat ei kinnita ka seda teooriat. Unustasin, et on olemas ka investeeringu toetus, mis antud juhul oleks 0,5 miljonit EURi. See muudab tehte järgmiseks 4,41-0,5=3,91 M EURi investeeringu suurus; 3,91/630=6206€ lehma kohta; 12/6206=1,9%.

Tsiteerin nüüd eelpool manitud Jaap van Duijn'i: üks tugevatest argumentidest põllumajanduse kasuks on kapitali kasv ehk maa hind kasvab ajas kindlasti. Näiteks viimase 15 aastaga on põllumaa hind tõusnud kuni 10 korda. Lühikese perspektiivis tuleb hoida likviidsust, et oleks jõudu minna vastu uuele hooajale. Tuleb leida kiirelt kulugrupp, mille vähendamine annab kõige suurema efekti ja oluline on reageerimise kiirus.

Kuid ma ei arva siiski, et nutikama, tootlikuma ja kasumlikuma piimanduse ideest peaks loobuma. Vaja on lihtsalt sihid ja kontekst õigeks seada, igaühel on õigus küsida oma toote eest õiglane hind.

Miks siis peab marginal olema vähemalt 50€ müügipiima tonni kohta? Sest 50€*9tonni*630lehma - 10aastaga teeb see 2835000EURi. Alla selle ei ole äri jätkusuutlik ja puuduvad võimalused jätkuvateks investeeringuteks, puuduks areng.

Midagi rakenduslikku ja konkreetset, mida ise kohe teha, et vastu pidada

Jätkusuutlikkus on väga selgelt ja üheselt arusaaadav. Et olla kestlik pead Sa ellu jääma, sama kehtib ka karja kohta. Eesti piimafarmides püsivad lehmad karjas ~ 2,3 laktatsiooni (JKK, 2014). Kõrge veiste prakeerimise %, kusjuures Eestis on keskmine 30,4 % (JKK, 2014), näitab madalat heaolu taset farmides. Sealhulgas on karjast väljaminekutest suur osakal ainevahetushaigustel.

Kui prakeerimise % on kõrge, siis tõenäoliselt on keeruline hoida karja suurust stabiilsena. Noorkarja taastootmine ei ole odav ja teialt kui karjas püsivus parem, siis tekib alternatiivse tulu võimalus. Kohe praegu ja nii ka tulevikus on oluline leida lahendusi lehmade eluea pikendamiseks, sest suurem elueatoodang nii piima kui järglaskonna näol on palju kasumlikum. Üks võimalus on korralik söötmine. Söötmiskulud on farmides 30-50% kõigist kuludest, mis on ühtlasi suurim kuluühik loomakasvatuskuludest lehma kohta. Söödakulud ei tohi  olla ühe liitri piima kohta kõrgemad kui 15 senti (põhi- ja lisasööt kokku) sealhulgas noorkarja söötmiskulud. Kuid euro ei põhjusta ainevahetushädasid pigem vale sööda kogus ja ebakvaliteetne sööt.

Pea nõu ja jälgi igapäevaselt oma söötmistegevuse mõju piimale ja lehmadele, sest lehmad ei valeta ja kui söötmisega on midagi valesti, siis lehma signaalidest oskab loomakasvataja seda lugeda.  Seega on võimalik söötmiskulusid efektiivsemalt juhtides saavutada parim kuluefektiivsus ja jätkusuutlikkus. Teisalt on õige söötmine üks tagatis pikemale elueale ja kõrgemale elueatoodangule piimakarjas.

Lõpetuseks tuletan meelde, et eelmise kümne aasta keskmise piimahinna, hetkel maailma poliitika ja turu olukorrast ja kulubaasist tulenevalt, on vajadus hoida lehmi karjas kauem. Miinimumaeg on ümberarvutatult toodangusse 25000 kg müügipiima lehma kohta, aga suur eesmärk võiks olla lehma 40000kg eluajatoodang. Eilne kuum täna sooja ei anna.

Rabobank prognoos toodangule:
 Jaan. - Juun. 2016
Uus Meremaa-9.4%
Argentiina-9.0%
Brasiilia-1.0%
Uruguay-0.5%
Euroopa Liit0.2%
USA0.5%
Austraalia2.4%

Osale arutelus

  • Karel Kuningas

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Uudised