Eesti seakasvatajad: Me oleme ühtsed

Eesti seakasvatajad Eesti Tõusigade Aretusühistu, Rakvere Farmid ja Atria Farmid kinnitavad oma ühtsust ning sisemist solidaarsust. Seakasvatajad kommenteerivad maaeluministri Urmas Kruuse 21. detsembril tehtud sõnavõttu.

„Kuigi kiidame maaeluministri püüdlusi ennast selgitada, siis teeb ta seda veidral kombel süüdistades ajakirjanikku enda valesti tõlgendamises. Lisaks väide, et 3. tsoonist pärit sealiha hind on hakanud kasvama peale nn konservimeetme algatust, on väär. Pigem lõpetavad 3. tsoonis tegutsevad seakasvatajad oma tegevust, lisaks näitab ka 1. ja 2. tsooni sealiha hind langustrendi. Olukord on väga kriitiline ning praegu ei paista sellele leevendust tulevat. Tuleb aru saada, et kaalul ei ole mitte ainult kodumaise sealihatoodangu vähenemine vaid ka töökohad nii farmides, tapamajades, lihalõikustes kui lihatööstustes,“ selgitab Eesti Tõusigade Aretusühistu nõukogu esimees Urmas Laht.

Eesti seakasvatajad rõhutavad eestimaise seakasvatuse säilimise olulisust oma rahva toitmisel, mille eesmärgiks tuleks seada põhikarja mahu taastamise kriisieelsele tasemele.
Selle juures peaks eelkõige mõtlema strateegiliselt kuidas seakasvatajaid abistada ning seakasvatajad rõhutavad veelkord, et ette tuleb võtta konkreetsed prioriteetsed tegevused:

1.    Põhikarjaemiste otsetoetused 500€ kahel järgneval aastal, mis toetaks otseselt farmerite huvi ning võimalust seakasvatusega jätkata. Tänaseks on selge, et Eestis on järgmisel aastal põhikarjaemiste arv vähenenud 30% võrra, mille tagajärjel realiseeritakse 2016. aastal 250 000 nuumsiga Eestis vähem.  

2.    Sigade Aafrika katk (SAK) tuleb metsas kontrolli alla saada ning viia miinimumini. Selleks tuleb toetada jahimehi.

3.    SAK-st põhjustatud tsoone tuleb võimalikult kiiresti vähendada (rakendada EL määrust, mis lubab kehtestada tsoonid ruutkilomeetri põhiselt, mitte nii nagu täna Eestis vallapõhiselt), et tõsta eesti sealiha ja elussigade hinda, mis võimaldaks farmeritel kiiremini ilma riigi abita hakkama saada.

4.    Vaadata üle praegune tsoonide süsteemi kasutegur üldiselt ning teha vastavasisulised ettepanekud Euroopa Komisjonile. Näiteks võiks mõelda, et kas need seafarmid, kus on kasutusele võetud kõrged bioohutuse meetmed, tuleks üldse 2. ja 3. tsoonist välja arvata.

Eesti seakasvatajate Eesti Tõusigade Aretusühistu, Rakvere Farmid ja Atria Farmid koondavad 95% Eesti seakasvatusest.

TAUSTAKS
Maaelumisteeriumi pressiteade 21.12.2015
 
17. detsembri ajalehes Maa Elu heidetakse maaeluministrile ette justkui ta oleks süüdistanud HKScan Estoniat Soomest imporditud sealiha müümises sealihakonservide valmistamiseks. Väide ei vasta tõele ja ajaleht on tsiteerinud ministrit valesti (k.a 10. detsembri pikemas intervjuus). Urmas Kruuse kommentaar: „Eesti riigi tegevusvarusse ostetakse vaid Eestis sigade Aafrika katku piirangutsoonis (nn III tsoon) toodetud sealihast tehtud konserve, importliha nende konservide tegemisel kasutada ei saa. Meede toetab ka III tsoonis sealihaturu toimimist, sest pärast seakatku Eestisse jõudmist sattusid piirangutsooni seakasvatajad oma toodangu realiseerimisel raskustesse. Praeguseks on konservide tarvis ostetud liha kokku kuus nädalat ja näeme, et III tsooni lihahind on hakanud ka kasvama. Ma pole ajakirjanikule öelnud, et esimene partii tegevusvarusse ostetud konservidest toodeti Soomest imporditud lihast. Kui mul oleks selline informatsioon, siis tuleks viivitamatult alustada uurimist. Endiselt olen aga seisukohal, et sealihasektor peab praegusel keerulisel ajal näitama üles suuremat sisemist solidaarsust. Kui sealihasektori turustamisraskusi püütakse parandada osa toodangu turult kokkuostmisega, siis ei saa pidada heaks tooniks, kui samal ajal hakatakse sigu riiki lisaks tooma. See tekitab lõpuks küsimuse, kas erinevate olukorda leevendavate meetmetega on üldse asjakohane jätkata.“

 

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Uudised