Kruuse: rohkem inimlikust ja hoolivust igasse tegemisse

Kruuse: rohkem inimlikust ja hoolivust igasse tege
Kruuse: rohkem inimlikust ja hoolivust igasse tegemisse

Maaeluminister Urmas Kruuse meenutab mööduvat aastat ja toob välja selle, et see oli väga kiire, hariv ja nõudis keeruliste otsuste tegemist.

Vahet ei ole, oled suur- või väiketootja – mured on sarnased

Maaeluminister on olnud ametis 9. aprillist. See aeg on olnud sektoris olevate probleemide tõttu väga pingeline. „Aasta on olnud keeruline ja olen kogu aeg olnud ka meedia tähelepanu keskmes. Ega mulle sisseelamiseks eriti aega antud. Pärast ministrivande andmist tuli samal päeval kohe Rey seakasvatuse pankroti teemadega tegelema asuda. Eks piimakvootide kadumine, Vene embargo tagajärjed ning seakatkuga seotu, panid 2015. aastale oma pitseri,“ arutles minister ja sõnas, et kõiki neid probleeme läbivaks üheks sarnaseks teguriks on ikkagi rahanappus sektoris ja ressursside puudumine. „Olen palju külastanud nii suur- kui väikeettevõtjaid, et saada head tunnetust ja tuge otsuste tegemisel,“ ütles Kruuse. „Euroopa Liidu poolt jäid paljud otsused liiga viimasele hetkele ja seepärast suvel oli korraks kahtluse all, kas suudame ÜPT toetusi veel tänavu välja maksma hakata – ega see pole pelk raha ülekandmine, vaid sisaldab töömahukaid taotluste kontrolle jne. Ametkond tegi hea töö ja jõudsime aasta lõpuks väljamakseteni. Kui see poleks õnnestunud, oleks põllumehe olukord läinud väga keeruliseks. Muuseas, paljud liikmesriigid olid Euroopa Liidu otsuste venimise tõttu sama probleemi ees.“

Urmas Kruuse täiendas, et tal on hea meel, et leidis valitsuses kolleegide poolt mõistva suhtumise, kui arutati võimalust täiendavate rahade juurde toomiseks sektorisse.

Mööduv aasta õpetas, et olulisem on tahe teha koostööd ja vastutada

„Seakatk oli minu arust kõige keerulisem teema, mis aastat läbis. Siin on ministeeriumi rahvas palju ära teinud. Ka koostöö tõrjekavade, tasude jms. meetmete tegemisel toimis hästi. Kuid paljud ei tunnetanud seda, mis katku jõudmine Eesti seafarmidesse tegelikult kaasa võib tuua – ei usutud, et katk võib ka enda farmi tabada ja mõned elementaarsed nõuded jäid lihtsalt täitmata. Minu arvamus on, et need nõuded oleks võinud võtta vastu juba aasta varem, see oleks äratanud ühiskonna varem üles. Kuigi seda armastatakse teha, siis me ei saa siin hästi võrrelda end naabrite, Läti ja Leeduga. Seal on seakasvatuse struktuur teistsugune ja seakatkuga hädas piirkondades on palju väiketegijaid, meil aga vastupidi. Kindlasti olid need teemad väga rasked,“ ütles Kruuse ja lisas, et kriisi ajal tuleb alati kaasata kõik huvipooled. „Näiteks Torma valla puhul polnud kohalik omavalitsus sigade matmispaiga rajamisse piisavalt vara kaasatud ja sellega ei saa selgelt rahule jääda,“ ütles Kruuse.

Minister möönab, et seakasvatuses on olukord praegu väga keeruline. „Juba enne seakatku oli olukord keeruline, eriti neil seakasvatajatel, kellel pole otse väljundit tarbijani või kel pole söödatootmiseks maad. Seakatk on olusid vaid keerulisemaks teinud,“ ütles minister. „Mõni seakasvataja on süüdistanud justkui seisaksin seakasvatuse poole seljaga. See ei vasta tõele, seakasvatus on ka riigi seisukohast oluline valdkond. Seepärast on tuldud appi ka erakorraliste rahaliste meetmetega. Samas peab muidugi ka ettevõtja mõtlema, kuidas riske hajutada. Positiivse uudisena on käinud läbi näiteks seakasvatajate ühistulise lihatööstuse mõte.“

See on au, kui lastakse üle oma ukseläve ja räägitakse asjust nii, nagu need on

Aastas oli ka palju head, mida saab ja tuleb meenutada. „Väga positiivsed olid just need erinevad kohtumised inimestega nende taludes, majapidamistes. Pean seda suureks tänuks, kui peremees kutsub sind sisse ja saad rääkida. Neid vestlusi pean ma väga oluliseks,“ rõhutas minister ning tõi välja ka selle, et teda üllatas meeldivalt see, kui palju maal tegelikult igapäevaselt pingutatakse leidmaks uusi ettevõtlusvõimalusi, uusi tootmistehnoloogiaid ja ära ei unustata ka kultuuri ja ajalugu.

Mööduva aasta üheks positiivseimaks ürituseks peab ta Avatud talude päeva, millest loodab saavat kena traditsiooni. „Väga paljud avatud talud leidsid sel päeval oma toodangule kliente. See ongi ka laiemas vaates oluline, et põllumees saaks müüa võimalikult palju oma toodangust otse lõpptarbijale, sest nii on saadav hind õiglasem,“ lisas minister.

Uus aasta tuleb töörohke

Maailm muutub pidevalt, muutuv majandus eeldab uusi ideid, oskusi ja teistmoodi tegemise tahet. „Minu arust on meil häid agronoome ja põllumehi väga palju. Müügioskusest on meil oma põllumajanduse puhul aga puudu. Läbi erinevate toetusprogrammide panemegi lähitulevikus rõhku turustuse küsimustele. Üheks võtmesõnaks on kindlasti põllumeeste tugevam koondumine ühistutesse ja nõnda endale suurema turujõu saamine,“ ütles Kruuse. 

Ühistute poole pealt toob ta hea näitena välja kalandussektori, kus peagi plaanitakse teha ühistuline tööstus.  „Kalanduses on koostöö kõrgel tasemel. Ma oleks väga imestunud, kui seda kalatehast ei tuleks, me oleme sektoriga seda teemat arutanud ja oleme valmis seda projekti toetama,“ sõnas Kruuse.

Teadlikku tööd teeb loomulikult ka teraviljasektor, seda siis eelkõige KEVILI näol. „Nende edu on seotud ühiselt püstitatud eesmärkidega. Saagikust on tõstetud meeletult ja head saagid on muutunud normiks. Kuigi vilja hind on seotud börsiga ja kõigub, tullakse ikka toime. Siin on, mida teistel sektoritel õppida,“ tõi hea näite Kruuse, kes rõhutas, et asja juures peavad teraviljakasvatajad oluliseks seda, kui palju nad suudavad saada kasumit hektari kohta. Seal tehtud investeeringud on eelkõige läbi selle näitaja planeeritud.

Uue aasta plaanide hulgas toob minister välja, et oluline on luua üks ja ühtne põllumehi koondav katusorganisatsioon, sest siis oleks see mõjukam.

„Just tugev esindusorganisatsioon on meie põllumeestel puudu. Üle peaks vaatama ka praegused maakondlikud üksused ja nende rahastuse. Toetan igal juhul meie kolme suurima liidu – EPK, EPKK ja ETKLi – ühinemist, aga see peab toimuma vabatahtlikult. Huvid tuleks ära struktureerida, siis on neid kergem lahata. Tahan siin näha rohkem sisulist poolt, edasiviivaid mõtteid ja ettepanekuid. Ei ole vaja organisatsiooni, et korraldada üks meeleavaldus aastas ja sellega asi piirdub,“ tõi minister Kruuse välja ühe olulise mõtte ja lisas, et siin ei tohi vastandada ka suuri ja väikseid. „Ka neil väikestel on maaelu ja riigi jaoks suur sotsiaalne mõõde. Sotsiaalne mõõde ei tähenda sotsiaalabi vaid oskust oma ettevõtet majandada ja võimet ennast ära toita.“

Põhiline töö saab olema muidugi uue MAKi rakendamine

„Tahame uute turgudega edasi tegeleda. Pean siin silmas just piima ja Hiina turgu. Loodan, et meie piimatootjad – ja töötlejad leiavad siin ühise meele ja teevad koostööd. Loodetavasti avaneb peagi võimalus eksportida ka teravilja Hiinasse,“ ütles Kruuse.

Küsimusele, mis oleks veel need olulised tegemised mis plaanis on, vastas Kruuse, et eks neid asju tuleb jooksvalt pidevalt juurde. Aga samas on tema jaoks tähtis ka see, et teaduse teadmine jõuaks rohkem põllumehe taskusse rahalises vääringus. „Et nõuandeteenistus on põllumehele oluline, siis siin ma tahan näha, et püstitatud eesmärgid saaks täidetud ja asi hakkaks tööle. Sama on ka MESi finantsinstrumendi meetmega,“ loetles Kruuse ja ütles, et ka ajalugu ei tohi ära unustada, kus ta peab silmas näiteks Tori hobuse teemasid, sest see on oluline nii loomapidajatele kui ka turismindusele.

Jõulusooviks rahu ja sõbralikust

Minister Kruuse väärtustab jõuluaega kodustega, kasutab vabu päevi pere ja sugulastega suhtlemiseks, aga ei unusta kindlasti ka mõtlemast peatselt lõppeval aastal tehtule ja tegemast uusi plaane. „Ma olen alati pidanud oluliseks inimlikke väärtusi – soovin kõigile kõike head ja rahulikku aega, et mõelda tehtule ja pidada uusi plaane. Et meie hinges ja südames jätkuks neid jõuluõhtuid ja –tundeid rohkem kui vaid korraks aastas,“ soovis Kruuse ja ütles intervjuu lõpetuseks, et ära ei tohi unustada nii lihtsat asja nagu head suhted, sest need viivad alati edasi, olgu siis asi lähedastega või tööga seotud.

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Uudised