28. detsember 2015
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Ohutuks tööks: isikukaitsevahendid taimekaitsetöödel 

Kõik taimekaitsevahendite professionaalsed kasutajad peavad läbima vastava koolituse, kus muuhulgas antakse põhjalik ülevaade isikukaitsevahenditest ja nende kasutamisest. Et tavaelus kipuvad koolitusel jagatud teadmised ununema, kordame üle, millised need õiged taimekaitsetöödeks kasutatavad isikukaitsevahendid ikkagi on ja kuidas neid kasutada.

Selgituseks olgu öeldud, et taimekaitseseaduse kohaselt loetakse taimekaitsevahendite professionaalseks kasutajaks füüsilisest isikust ettevõtjat või tema ettevõtte töötajat ning sellisel tegevusalal tegutseva juriidilise isiku juhatuse liiget, juriidilist isikut juhtima õigustatud muud isikut või ettevõtte töötajat, kes oma majandus- ja kutsetegevuses kasutavad taimekaitsevahendeid, samuti ostavad neid ning otsustavad taimekaitsevahendite valiku ja kasutamise üle.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Kaitsekindad

Kaitsekinnaste valikul tuleb arvestada käideldava kemikaaliga materjaliga, millest kindad on valmistatud, kinnaste kemikaali läbilaskvust ja keemilist vastupidavust. Käte kaitseks kasutatakse pikendatud randmeosaga, ligikaudu 0,4 mm paksuseid kemikaalikindlaid kindaid, mis on valmistatud kas neopreenist, nitriilist (pilt 8) või polüvinüülkummist (PVC-vinüül). Mingil juhul ei tohi kasutada taimekaitsetöödel õhukesi naturaalkummist või nahkkindaid. Kõige kindlam on õigeid kindaid valida spetsiaalse märgistuse järgi, mis näitab kahjulike ainetega kokkupuutumise kestust ehk kemikaali läbilaskvust ja keemilisele ainele vastupidavust (pilt 8). Kindaid tuleb regulaarselt kontrollida, kuna tingimustes, mis võivad nende omadusi muuta, ei kaitse need enam kahjulike mõjude eest ning kahjulik aine võib kinda materjalist läbi minna. Kinnaste kasutuskõlblikkuse üle saab otsustada ka nende välimuse järgi - kui kindad on muutunud jäigaks või hoopis pehmeks, on need kasutuskõlbmatud. Kindad ei tohi segada töö tegemist. Kindad puhastatakse voolava veega enne nende äravõtmist, soovitatav on ka kuivatada. Vahetage kindad välja õigeaegselt!

Hingamisteede kaitsevahendid

Taimekaitsevahendi kasutamise ajal peab kasutaja taimekaitsevahendi sissehingamise vältimiseks kasutama hingamisteede kaitsevahendit. Hingamisteede kaitseks kasutatakse kummist või  neutraalsest silikoonist pool- või täismaski (pilt 3 ja 4), mille külge kinnitatakse erinevad filtrid. Kasvuhoonete aerosoolitamisel või kuumgaasitamisel ning hoidlate ja teiste kinniste objektide fumigeerimisel kasutatakse universaalset gaasimaski või hingamisaparaati. Kuna fumigandid on väga mürgised ühendid, saavad fumigeerimist läbi viia vaid spetsiaalse koolituse saanud firmade töötajad.

Hingamiskaitsevahendite valimisel ja kasutamisel tuleb teada, et kahjulike tahkete osakeste, gaaside ja aurude eest tagavad kaitse ainult korduvkasutatavad pool- või täismaskid. Ühekordsed respiraatorid (tolmufiltrid) (pilt 2) ei kaitse teid kahjulike gaaside ja aurude eest. Need on sobilikud kasutamaks siis, kui vajate kaitset tolmu eest, näiteks puhitud seemnete käitlemisel seemnetolmu sissehingamise vältimiseks. Gaasifiltrid jällegi ei kaitse tolmu eest.

Filtri valikul lähtutakse taimekaitsevahendi toimeainest ning kasutatakse kas orgaaniliste gaaside eest kaitsvat või ühitatud filtrit, mis koosneb tolmu, anorgaaniliste ja orgaaniliste gaaside eest kaitsvatest filtritest. Kindlasti  tuleb kontrollida, et valitud filtri tüüp vastaks töö iseloomule. Hingamisteede kaitsevahenditest on kasutusel kolme tüüpi filtreid: P3 tolmufilter, gaasifilter ja kombineeritud filter.

 Tolmufiltrit tähistatakse valge värviga (P3 klassi filter). See kaitseb erinevat liiki tolmu ja tahkete osakeste eest.

• Gaasifilter on pruun filter (A klassi filter, pilt 5), mis täidetud töödeldud aktiivsöega, kaitsmaks kasutajat erinevate kemikaalide eest, seega orgaaniliste gaaside ja aurude eest (nt lahustibaasil värvid). Taimekaitsevahendid on orgaanilised gaasid. Siinkohal teisi värve ja tähendusi ei käsitle.

• Kombineeritud filter on täidetud P3 tolmufiltri ja aktiivsöega ning see on abiks, kui esineb palju erinevaid gaase või on nende päritolu teadmata.

• Laialt kasutatakse ka universaalfiltrit (ABEK-P3, pilt 6), mis kaitseb inimest enamike mürkgaaside eest ja ka kõikide tahkete osakeste ja tolmude eest, kaasa arvatud viirused ja bakterid. Sellist filtrit tuleks kasutada juhul, kui tegemist on mitmete erinevate ainete gaaside ja aurudega või meile teadmata kemikaaliga. Sellelt filtrilt leiab ka nõutud värvikoodi ehk filtrile on kantud nii pruun, hall, kollane, roheline kui valge värv. Filtritel, mis kaitsevad gaaside eest, on märgistuses tüüp ja filtreeriv kaitsevõime ühendatud, näiteks filtrid märgistusega A2.

Filtrite kasutamistähtaeg on märgitud tavaliselt filtri küljele (pilt 7), samas pole filtrite kasutusiga praktiliselt võimalik ette öelda, kuna see sõltub paljudest asjaoludest - näiteks toimeaine kontsentratsioonist, kasutaja töökoormusest jne. Filter tuleb vahetada siis, kui hingamistakistus on tõusnud liiga kõrgeks või kui kahjulikud gaasid hakkavad läbima filtrit. Ehk kui tunnete maski sees kemikaali lõhna või maitset, tuleb see koheselt välja vahetada. Üldiselt on gaasifiltri eluiga pakendis kuni 5 aastat, peale avamist tuleb see kasutusele võtta 6 kuu jooksul.

Hingamisteede kaitsevahendid pestakse vee ja seebiga, eemaldades eelnevalt filtrid. Võib kasutada ka selleks ettenähtud puhastuslappi- või paberit.

Silmade kaitsevahendid

Silmade kaitseks kasutatakse tihedalt liibuvaid kaitseprille (pilt 1) või -sirmi, mida saab vajadusel kasutada tavaliste prillide peal. Kaitseprillide juures tuleb veenduda, et läätsed oleksid kaetud udukindla kattega, prillide ülaosas paikneksid õhuavad ja vajadusel sobiksid need hästi tavaliste prillide peale. Kasuks tuleb reguleeritav ja veniv elastikpael ning termoplastikkummist äär, mida on mugav kasutada ja mis ei jäta näole jälgi ka pärast pikaajalist kasutamist.

Keha kaitsevahendid

Taimekaitsetöödel nahakaudse mürgistuse vältimiseks peavad kõik kehaosad olema kaetud. Kaitseülikond on kemikaalidega töötamiseks ettenähtud korduvkasutusega või ühekordseks kasutamiseks mõeldud kaitseriietus. Nagu kõikide teistegi isikukaitsevahendite puhul, on ka kaitseülikond mõeldud personaalseks kasutamiseks ning seda tuleb kanda kogu taimekaitsetöö tegemise ajal! Keelatud on kasutada taimekaitsevahendiga saastunud  kaitseriideid.

Sobivad jalanõud taimekaitsetöödeks

Taimekaitsetöid ei tohi kindlasti ette võtta paljajalu või sandaalidega. Jalga tuleb panna kummikud (pilt 10). Kummisaapad puhastatakse peale tööde lõpetamist voolava veega enne nende äravõtmist.

Isikukaitsevahendid puhastatakse kohe pärast igakordset kasutamist, niisamuti pestakse pärast igakordset kasutamist taimekaitsetööl kasutatud rõivad.

Milline kaitsevahend valida?

Taimekaitsevahendid on erineva mõju ja ohtlikkusega ning erinevate taimekaitsevahendite kasutamisel on vajalikud erinevad isikukaitsevahendid. Konkreetse taimekaitsevahendi kasutamisel vajalike isikukaitsevahendite loetelu leiate toote ohutuskaardilt, punktist 8. Ohutuskaarte saab professionaalne kasutaja küsida tootjalt või toote edasimüüjalt, samuti võib neid leida viimaste kodulehelt. Nii näiteks on kõikide Syngenta toodete ohutuskaardid olemas kodulehel www.syngenta.ee, Scandagra Eesti kodulehelt www.scandagra.ee/et/taimekaitse leiate ohutuskaardid kõikide Scandagra Eesti poolt müüdavate taimekaitsevahendite kohta.

Kuna isikukaitsevahendite kasutamine on kasutaja tervise seisukohast äärmiselt oluline, paneme südamele, et nende kasutamisse tuleb suhtuda täie tõsidusega. Kergekäeliselt taimekaitsevahenditega ümberkäimise negatiivne mõju kasutaja tervisele võib ilmneda alles aastaid hiljem, seetõttu on oluline ennast alati nõuetekohaselt kaitsta, seda ka siis, kui käitlete puhitud seemneid! Viimase osas on Syngenta loonud spetsiaalse Takecare programmi, mille eesmärk on teadlikkuse tõstmine ja juhiste andmine isikukaitsevahendite kasutamiseks, samuti on kasutajale jagatud tasuta isikukaitsevahendite komplekte.

Autor: Tiiu Annuk, Jaanika Mirka

Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Meelika Sander-SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Jaanus SarapuuReklaami projektijuhtTel: 5166 960