Piimatööstuses tuleks ternespiimale rohkem tähelepanu pöörata

Maaülikooli piimatehnoloogia teadlased leiavad, et Eesti piimatööstuses tuleks rohkem tähelepanu pöörata ternespiimale.

Tegemist on poegivatelt lehmadelt saadava piimaga, mida saab kasutada näiteks ravimitööstuses. Iga päev jääb Eestis vasikate söötmisest üle hinnanguliselt 2000 kilogrammi väärtuslikku ternespiima, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Ternespiim on poegimisjärgne lehmapiim, mida iga vasikas eluks hädasti vajab. See sisaldab hulgaliselt erinevaid bioaktiivseid, immuunsüsteemi tugevdavaid ühendeid, millest võiksid kasu lõigata ka inimesed. Ometi see inimesteni ei jõua, sest seda pole osatud seni kasutusele võtta. Kuivõrd piimatööstus on koondunud suurtesse lautadesse, näevad maaülikooli teadlased lahendusi.

"Laias laastus 80 protsenti piima toodetakse 20 protsendis lautades. See annaks väga hea eelise selleks samaks ternespiima kogumiseks, mida me saame ainult poegivatelt loomadelt," selgitas maaülikooli piimatehnoloogia lektor Andres Sats. Maaülikooli mikromeiereis ternespiima väärindamisega tegelevad teadlased ütlevad, et täna müüakse meie apteekides USA-s ja Uus-Meremaal valmistatud ternespiima tooteid. Samas võiksime ternespiimast erinevaid sööda- ja toidulisandeid ning farmaatsiatööstuse toorainet ka ise valmistada. "Tegelikult on tegemist ikkagi toorainega, mille tootmiseks kulutused on tehtud, aga sellest suur osa jääb üle, mida ei realiseerita. Loomulikult, kui seda saaks realiseerida, siis see alandaks piima omahinda või oleks toeks piimatootjale," märkis Sats.

Ka piimatootjad on näidanud üles huvi, et ternespiim saaks kasutusele võetud, kuid praegu pole ka maaülikoolil piisavalt jõudu ja raha seda valdkonda kiiresti arendada. Mikromeierei küll töötab, aga teistes tootmissektorites, näiteks lihatööstuses, esineb sarnaseid ebakõlasid. Teadlaste sõnul vajaks nende uurimine ja arendamine aga mikromeierei kõrvale veel ka toidumaja. "Mikromeierei baasil on seda kindlasti liiga vähe, sest kõik teised toiduainetetehnoloogia harud jäävad katmata," lausus maaülikooli toiduainete tehnoloogia laboratooriumi juhataja Hannes Mootse.

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Uudised