Diana Salf: Kui tahetakse teha, siis tehakse ka asi ära

Eriala: Põllumajandussaaduste tootmine ja turustamine, bakalaureuse 3. kursus.Teraviljakasvatus.

Oled olnud NPK liige alates 2013. aasta sügisest, samuti oled hetkel klubi esimees. Mida see kogemus sulle andnud on?

Klubi juures on minu jaoks kaks väga tugevat eelist. Üks on see, et käime ringi ja vaatame, kuidas mujal teised tegutsevad, kuulame ja arutame meist vanemate ja targematega põllumajanduse teemadel. Võin julgelt väita, et need kaks aastat klubi liikmena on andnud mulle väga palju kogemusi põllumajanduse valdkonnas. Samuti on see arendanud ka arutlemisoskust erinevate valdkondade osas.

Teisalt on klubi andnud mulle väga palju tutvusi, sõpru ning isegi ka osaliselt töökoha. Teame ju kõik, kui tähtsad on tutvused ning need eelkõige põllumajandussektoris. Tean, et inimesed NPK-st jäävad alles ka siis, kui klubi tegemistega nii palju enam seotud ei olda. 

Kuidas läks sul möödunud aasta? Mida tegid?

Möödunud aastat moodustab kõige paremini sõna „kiirus“. Põhiline rõhk läks aja jaotamisel kooli, töö (Diana on ka põllumajandus.ee kaasautor), NPK tegemiste ning muu saja asja planeerimiseks.Otsuseid tuli teha väga kiirelt, näiteks oli augustis põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetus, mille jaoks tuli sisuliselt kahe nädalaga välja mõelda, mida osta, mida toota, kuidas toota ja kellele toota. Jah, võid ju varem panna mõttes kokku väga hea idee, kuid kui määrusega see kokku ei sobi, pead võtma kasutusele „plaani b“. Võib öelda, et lõpp hea, kõik hea. Kõik asjad said tehtud ning kõik on õnnelikud!

Mis on plaanid uueks aastaks?

Teades oma elu ja selle tempot, ei ole ma mõelnud valmis täpselt konkreetseid plaane, mida tahan teha. Tean kindlalt vaid seda, et ees ootab üks puhkusereis. Kuid esmatähtis on minu jaoks siiski lõputöö kirjutamine ning sellega seonduvalt bakalaureuse astme lõpetamine ja oma ettevõtte arendamine. Otsused magistriõppe ning töökoha osas on veel lahtised. Samas tean, et põllumajandus ei kao minu elust kuhugi ning iga aastaga olen aina rohkem sellega seotud.

Mida arvad Eesti põllumajanduse hetkeseisust?

Eks antud seis ole hirmutav ja raske kõigile, kuid proovin olla optimistlik, sest kunagi peab ka meil paremaks minema. Sel aastal langesid väga paljud asjad kokku – üheltpoolt piimahinna langus, teiselt poolt seakatk ning kolmandalt poolt suur segadus uue Maaelu Arengukavaga. Julgen väita, et mööndnud aastal oli iga kolmanda kui mitte iga teise põllumehe elu ääretult pingeline. Kuid teades eestlasi, siis kõigest saab saia teha ning oleme varemgi kriise läbi elanud.

Räägitakse siin-seal, et noorel on väga raske alustada, pole maad ja keegi ei soovi kaupa osta. Kas nõustud sellega?

Selge on see, et kõik ei saa ja ei peagi olema tuhandel hektaril teraviljakasvatajad ning loomakasvatajad. Olles ise noor ja vähem kui aasta aega tagasi alustanud ettevõtlusega, tean, et iga algus on raske. Jah, nõustun, et noorel, kellel ei ole kusagilt maad võtta, on veidike raskem, kui neil, kellel on vanematel või vanavanematel talupidamine. Samas oleneb väga palju ka inimesest endast, kui tahetakse teha, siis tehakse ka asi ära. Lisaks olen täheldanud, et tänapäeval on väga palju toodangu ostmist mõjutama pakend, olgu tegu seemne, maasikate või istikute müümisega, väga suure osatähtsusega on toote välimus. Seega, kui inimesel, olgu ta noor või vana, on idee, ning suudab oma toodele leida turu, selle maha müüa, on ta ikkagi võitnud.

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Uudised