30. detsember 2015
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Henrik Klammer: Eesti põllumehest pole kunagi nii vähe hoolitud kui täna

Eriala: Põllumajandussaaduste tootmine ja turustamine, bakalaureuse 2. kursus.Teravilja- ja loomakasvatus.

Oled olnud NPK liige peaaegu aasta ning samuti oled klubi aseesimees. Mida see kogemus sulle andnud on?

Klubi aseesimeheks olemine on mulle andnud võimalust suhelda palju erinevate organisatsioonidega ja on aidanud luua ka turundusealaseid kontakte. Kuid peale managemendi kogemuse on see pigem loonud mulle mitmeid häid tutvusi klubi liikmetega ja on laiendanud suhtlusringi.

Kuidas läks sul möödunud aasta? Mida tegid?

Aasta möödus väga töiselt ja seda päris mitmel rindel. Oma põhitööl Voore Farmis sai sisse viia mitmeid muudatusi nii möödunud kui ka tulevaks hooajaks. Peale põhitöö on 2015. aasta mulle pakkunud mitmeid häid võimalusi tegeleda rohkem süvitsi põllumajandustehnikaga ja saadud infot ka laiemale avalikusele kajastada (Henrik on ka põllumajandus.ee kaasautor). Kõik toimetused on ilusti ilma ülikooliõpinguid segamata tehtud saanud. Loodan, et sujub selline töökulg ka edaspidi, kuigi teha on iga aastaga üha rohkem.

Mis on plaanid uueks aastaks?

Uueks aastaks on kindlasti plaan tegeleda kõige sellega, millega ma tegelesin ka möödunud aastal ja kindlasti  on ka täiesti uusi plaane, millest ma veel kahjuks rääkida ei saa.

Mida arvad Eesti põllumajanduse hetkeseisust?

Ma arvan, et Eesti põllumehest pole kunagi nii vähe hoolitud kui täna. Maaeluministeerium paistab töötamaks justkui põllumehe vastu ja samal ajal jagades eksitavat infot avalikusele ja paistab, et kõik see on pannud kõva hoobi tavainimese usalduse pihta põllumehe vastu. Praeguse olukorra parandamiseks tuleb vastu võtta konkreetseid otsuseid ja põllumeeste poolset nõu tasub KINDLASTI kuulda võtta.

Räägitakse siin-seal, et noorel on väga raske alustada, pole maad ja keegi ei soovi kaupa osta. Kas nõustud sellega?

Loomulikult on iga alustamine raske ja nõuab väga suurt pühendumist ja sihikindlust, kuid ma ei peaks seda väga raskeks. Eesti põllumajanduses on peale sügava kriisi toimumas ka põlvkondade vahetus, paljud ettevõtted lähevad noorema generatsioonide kätte ja kindlasti kõik noored ei jätka oma vanemate ärisid, ning arvestades ka rendimaa osakaalu Eestis, ei saa olla põllumaa enda kasutusse saamine ilmvõimatu ülesanne. Noorel põllumehel on vaja sihikindlust ja ka julgust, et lüüa läbi.

Autor: Diana Salf

Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Meelika Sander-SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Jaanus SarapuuReklaami projektijuhtTel: 5166 960